www.militaar.net

Alustuseks tulnuks läbi lugeda kogu see teema, sai enamvähem selgeks vaieldud, mida sakslased tegid ja mida mitte.

Oleks sõda jätkunud, oleks asi läinud edasi nagu enne: sakslased paar aastakest liitlastest ees:

Brittidel oli jah Nene olemas. Sakstel oli kohe-kohe HeS1011 hakkamas. Lennuk sellele mootorile - MeP1011 - oli juba olemas ja katsetatud. Samuti oli selle mootori tarbeks lähiplaanis FwTa183, mis minu meelest olnuks rajum relv kui Mig15. Kui need olnuks tootmisse läinud, pidanuks ka liitlased kiiremini kannikaid liigutama saabrite jm loomiseks.
Me262 tehti peamiselt ju raskepommitajate küttimiseks, esimese pääsukesena oleks temast P80-te ja Vampiiride vastu asja olnud.
Heinkeli reaktiivlennuk oli natuke Me262 moodi, aga arengus maas: tal oli sirge tiib ja kokpiti klaas oli nagu Me109-l, st puudus vaade selja taha.

Ja kod.Trunni väidet, et ameeriklased said tagataskust kõike, mis vaja, ei pea päris vett. Kohe peale sõda ikka mõjutasid saksa joonised ja insenerid päris kõvasti tehnika arengut.

Näiteks kui saabrit aretati, siis oli ju jänkidel see P1011-st aretatud Belli jurakas käes, eks leiti, et muudetava noolsusega tiiba pole vaja ja tehti P1011-st kergem ja odava lennuk.

Ja Mig15 ja Kalašnikov automaadiga tundub neid vaidlusi jälgides asi sedapidi: Ei tehtud Ta183 koopiat ega ka Sturmgewehri koopiat, küll aga sattusid nende insenerid Venemaale ja tegid seal samad asjad algusest (joonistest) peale uuesti.

Te kipute ära unustama, et liitlaste pidev pommitamine oli segav tegur ning sakslastel oli küll palju asju paberil ning mõned maketis, kuid kõike tuli ju katsetada. 262 saaga näitas, et see polnud sugugi kerge, vaid aega nõudev ettevõtmine. Tuli otsida nii kohti , kus lennukeid nii ehitada kui ka katsetada ning pidev toorme puudus sundis konstrukstioone lihtsustama. Lisaks oli näiteks puudus kogenud katselenduritest, kellest nii mõnigi hukkus uute masinate katsetamisel või siis õhurünnakutes tehastele ja lennuväljadele. Juhul kui poleks sellist liitlaste survet ning poleks toorme defitsiiti, siis ehk oleksid sakslased midagi suutnud teha , mis oleks mõjutanud sõjakäiku.

Jah, minu "oleks" kehtib selle kohta, kui vähemalt liitlased ei oleks Euroopasse tunginud ja venemaal oleks sakstel ka paremini läinud. Ehk siis oleks jätkunud 1942 situatsioon, mil 262 loodi.

Töö 262 kallal algas märksa varem ning 1941 aasta kevadel tõusis esimene õhku, tõsi küll propellermootoriga, aga ikkagi oli 262 loodud varem kui 42 ning kui mootorite arendamine poleks veninud, oleks ta veel varem puhta reaktiivina startinud.

Sakslastel puudus USA majandus-power. Selles oligi kogu vahe. Reaktiivõhusõjas oleks ameeriklased tõstnud reaktiivlennukite osas tempot ja 1 Me-262 vastu oleks sealmaal toodetud 10 P-80-t.

Sakslastel olid ka paremad tankid kui jänkidel või venelastel. Tiger ja Panther olid igati paremad kui T-34 või Sherman. Ometi viimased võitsid. Majanduspower ruulib.

Vaata, mis sai tuumapommist, kui asi kätte võeti - neli aastat ideest esimese eduka plahvatuseni.

Jutt, et kui sakslased oleks selle või tolle relvastusse saanud, on tühi mula - jänkidega poleks nad ka siis sammu pidada suutnud, kui Saksamaad keegi pommitanud poleks. Enamus pommireide olid tegelikult sõjaliselt ebaefektiivsed - vabrikud töötasid tegelikult viimase minutini.

Sama teema nagu praegu Venemaaga- võime siin neid tanke küll kokku lugeda, aga esimese suurema sõja kuuga kukub riik kolinal kokku, kuna majandus on võrreldev Euroopa väikeriikidega. Umbes nagu näljane rott ähvardaks lõvikarja ära süüa.

jutt on sellepoolest õige,et USA majandus oli tegelt parem ja läks veel paremaks pärast sõda ning osad vabrikud töötasid tõesti sõja viimaste minutiteni,kuid ei tasu unustada mis teema meil tegelt on...

Miks see majanduse teema siia ei puutu? Sakslased oleks teinud natuke kõvasid lennukeid ja USA oleks teinud hästi palju ehk natuke viletsamaid ja USA oleks ikkagi võitnud. Ei ole mõtet kõvatada mingite ulmeprojektide või tehniliste andmetega, mis on kontekstist (st võimest neid toota, ülal pidada, mehitada ja logistiliselt toetada) täiesti välja rebitud. 1944 oli Saksamaa juba täielikult kuses oma sõjapidamisega ja kui saksa inseneridel oleks ka olnud F-16 projektid olemas, poleks nad neid elu sees suutnud ei toota, käigus hoida ja kütusega varustada. Vot nii.

Kogu sõja ajal puudus Saksamaal võimekus ameeriklasi käpuli suruda, algelised ballistilised raketid või ufotaldrikud olid selleks selgelt ebapiisavad. Kahel rindel sõdides oli kapral Aadu määratud kõrbema ja nii ka läks.

Need Haunebud, legende keerutada on lahe muidugi, aga kas mingit tõsiseltvõetavat infot nende kohta ka on?

Skeemidest olen aru saanud, et tegu oli mingi helkopteri ja hõljuki ristsugutisega.

Uuurisin ja kõrvutasin siin neid mootorijooniseid ja läbilõikeid ja paistis, nagu oleks Allison35 Jumo suurem ja võimsam vend ehk tavaline telgkompressoriga reaktiivmootor. Jumo oli ju tegelikult suht tillukke vilepill ja turbiinid olid alumiiniumist kokku NEEDITUD. Ehk et võib ka väita, et olnuks sakslastel piisavalt igasugu väärismetalle, mis heade sulamite valamiseks vajalikud...

Selles ma muidugi ei kahtle, et sõdu võidetakse ikka valitsustes ja kindralstaapides, mitte joonistelaudade taga. Kui just pole tegu nii totaalse-fataalse leiutisega nagu aatomipomm, mille puhul on tõesti küsimus selles, et kumb enne jõuab. Paar aatomipommi mõjutasid sel ajal küll sõja käiku erinevalt paaris raketist võüi reaktiivhävitajast.

Ja tegelikult oleks võinud toota v-2 asemel hoopis tanke,kuskil netis oli kirjas ka,kui palju tanke ja muud oleks selle raha eest saanud...

zamka kirjutas:Ja tegelikult oleks võinud toota v-2 asemel hoopis tanke,kuskil netis oli kirjas ka,kui palju tanke ja muud oleks selle raha eest saanud...

Raha, aga kui toorme puudus, mida siis toota? Sakslased muud ei teinud kui aina lihtsustasid oma militaartoodangut ning liitlaste pommitamine oli ikkagi väga segav tegur.