www.militaar.net

Kas piirkondades, kus on "tavaline probleem, et Elektrilevi on 70A kaitsmega trafo taha pannud 200A eest tarbijaid", on tüüpiliselt elektriküte?

Kriku kirjutas:Kas piirkondades, kus on "tavaline probleem, et Elektrilevi on 70A kaitsmega trafo taha pannud 200A eest tarbijaid", on tüüpiliselt elektriküte?

Järgmisena küsib keegi et kas neil autodki on, pigem ikka lehm ja hobune ja siga...
Tegelikult tahavad ka selliste piirkondade elanikud mugavuste peale üle minna ja maad/õhku neil jagub ja nii tulevadki ka sellistesse kohtadesse kõiksugu soojuspumbad. Aga lähen jaluan täna oma trafopunkti juurest mööda ning viskan pilgu peale, palju seal kaitse on, tarbijaid oskan ka kokku lugeda... Maja omad on 3x25A ja koos kütteseadmega kõiki teisi suuremaid tarbijaid ei taha taha lükata.

Sel juhul hakkab elektriküttega king palju ennem pigistama kui autolaadimisega. St. ampreid on elektrikütte jaoks nagunii juurde vaja ja auto laadimine on detail selle juures. Õhk-soojuspmp on tüüpiliselt ka miski 10A ning kui ahju ei ole, siis peab neid maja peale mitu olema.

Juhin tähelepanu teema pealkirjale : “ ... energiakandjate tulevik”
Mitmed akfid jauravad, miks ei saa praegu
Tulevik eeldab üle terve maa kiiret internetiühendust ja head elektriinfrat
ning sellega tuleb tegelema hakata ja sellesse investeerida.

https://www.energia.ee/uudised/avaleht/ ... e-katusele

Jämedamad kaablid, päikesepaneelid, juhitud tarbimine, akupakid jne.
Küll me hakkama saame

Smith kirjutas:Juhin tähelepanu teema pealkirjale : “ ... energiakandjate tulevik”
Mitmed akfid jauravad, miks ei saa praegu ... Jämedamad kaablid, päikesepaneelid, juhitud tarbimine, akupakid jne.
Küll me hakkama saame

Sellel jauramisel on põhjus ka, üks varasem postitus, mitte ei tulene igavusest!

strateegiline sõdur kirjutas:... Alustuseks mõned ennustused.
Aastal 2030 ja suur hulk juba märksa varem sõidavad Eestis elektriautoga. Sealhulgas kaitsevägi oma majandussõidukitega. Militaartranspordiga läheb pikemalt.
... Riigi tasandil muutume üha rohkem sõltuvaks elektris ja seniste kütusevarude küsimuse asemel tõuseb järjest rohkem esile elektri varustuskindluse küsimus.
Isiklikul tasandil muutub see, et järgmine või ülejärgmine auto mida ostate on elektriline ning laadimiseks tuleb stepsel leida.

Arutamine käib selle üle, kui realistlik see on. 10 aastat on igasuguse taristu osas väga lühike aeg, eriti kui samal ajal käib Rail Baltika ehitus ja põhimagistraalide laiendamine!

"Kommunism – see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine,» ütles kord onu Lenin.
Selle elektrifitseerimisega natuke ikka edeneb, aga nõukogude võimu peaks vist idanaabrilt nats juurde laenama, muidu me elektriautode akusid laetud ei saa.

Kriku kirjutas:Kas piirkondades, kus on "tavaline probleem, et Elektrilevi on 70A kaitsmega trafo taha pannud 200A eest tarbijaid", on tüüpiliselt elektriküte?

See on tegelikult kogu aeg niimoodi olnud. Pmtslt sama kui kõik inimesed korraga läheks ühte pangakontorisse (kas ikka kõik on alles sularaha välja võtma.
Ega kui korterelamu 32A per korter, kõik korterid tahaks ühe korraga "ainult" 25A saada nad ei saaks seda. Samamoodi on peakaitsmega "koonerdatud".

Kriku kirjutas:Sel juhul hakkab elektriküttega king palju ennem pigistama kui autolaadimisega. St. ampreid on elektrikütte jaoks nagunii juurde vaja ja auto laadimine on detail selle juures. Õhk-soojuspmp on tüüpiliselt ka miski 10A ning kui ahju ei ole, siis peab neid maja peale mitu olema.

El küte on varieeruv ning sõltub ilmast. Kõvema külmaga hakatakse nagunii kaminate ja millega iganes juurde kütma. Elektriauto aga võtaks kogu aja öist või pigem tööpäeva järgset + öist elektrit. See hakkab tähendama seda et ampri hind läheb veelgi hinnalisemaks. Tõenäoliselt on kõvemate keevituste jne jaoks vaja edaspidi diiselgenekaid.

Health kirjutas:Pean vajalikuks küsida, kas akf-id elektriautode asemel vesinikul töötavaid masinaid loogilisemaks arenguks ei pea. Eestis veel vastavaid tanklaid pole aga mingid kütusehaid on juba andnud märku, et plaanivad tulevikus midagi sellist välja arendada.

Pigem on tulevik ikka paremates akudes kui vesinikus.
Senikiks kuni auto hakkab vesiniku toimel liikuma tuleb läbida mitu etappi. Vesiniku saadakse vees elektrolüüsiga järgmiseks vaja see veel kuhugi mahutada mis on väga keeruline. Siis tanklasse vedada ja seal ka mahutada. Tanklast autosse ja ka autos mahutada. Kuna pole siiani head tehnoloogiat kuidas vesiniku hoiustada on see kõik väga suurte riskidega. Vesiniku tootmisest kuni auto liikumiseni on igas etapis kaod. Palju odavam on ju toodetud elekter liinidega kohale vedada ja siis akudesse salvestada.

Kapten Trumm kirjutas:See on maakohas tavaline probleem, et Elektrilevi on 70A kaitsmega trafo taha pannud 200A eest tarbijaid.
Ise nad nimetavad seda "kasutuskoefitsendi ärakasutamiseks". Konkurentsiamet nimetab seda "efektiivsuseks".
Tegelikult on selle nimi tarbija riiklikult lubatud petmine - samahästi võiks bensiinijaam müüa sulle lubatust madalama oktaaniga bensiini, enamasti ju bensiini maksimaalset oktaanarvu vaja ei lähe ja kui mootor hakkab kõval kiirendusel detoneerima, saab alati hämada "erandliku olukorraga".

Sellisel juhul tuleks leppida naabritega kokku ja korraldada kord nädalas trafo kaitsme väljalaskmine (kõik panevad korraks suured tarbijad sisse).
On seda 10 korda juhtunud, hakkab Elektrilevi liigutama.

Selles ma olen üsna kindel, et sellised 120V 40A tüüpi laadimist Eesti küla välja ei vea, ka juba 10 km Tallinnast. Piisab, kui 100 maja kohta laeb korraga 10 elektriautot ja hakkavad tekkima probleemid.

Kogu see elektrivarustus seisab püsti sellel, et tegelikult tarbib elamu keskmiselt mõne ampri korraga ja taolisi 16-25A "liitumisi" on praegu võimalik lõdvalt oma 70A postitrafode järgi maha müüa ning kasumitki saada.

Kogu elektrivõrk on planeeritud ja ehitatud arvestuslikule tarbimisele. Mitte keegi, mitte kuskil ei ehita elektrivõrku installeeritud võimsuse järgi. See oleks üle mõistuse kallis.
Tuleb arvestada, et viimase kümne kahekümne aastaga meie elektritarbimise iseloom ja asukoht on muutunud (eratarbija tarbib palju rohkem).
Peale riigikorra muutust liikusid kohalikud elektrivõrgud mis olid kolhooside sohvooside omad eesti energiale. Ja neid liine oli tuhandeid km ja alajaamu ka tuhandeid ning ega need liinid ei olnud ka kõige paremas korras. Kui kolhoosi ajal oli kuskil hajeasulas talul 10A peakaitse siis nüüd soovitakse ikka rohkem. Alla 32A ei tule midagi välja. Selleks, et see talu saaks soovitud koguses elektrit tuleb välja vahetada nii liinid kui ka alajaam ja ka rekonstrueerida kõrgepingeliin. Elektrivõrkude ehitus on väga kallis. Ainuüksi 1 keskpinge jaotla kapp maksab ca 20000 eurot ja alajaamas on neid min 3.

Kogu elektrivõrk on planeeritud ja ehitatud arvestuslikule tarbimisele. Mitte keegi, mitte kuskil ei ehita elektrivõrku installeeritud võimsuse järgi. See oleks üle mõistuse kallis.

Sa üritad nüüd muljet jätta, et see ehitusmeetod on kuidagi "õige" või "teaduslikul alusel".
Tegelikult taoline "arvestuslik" võrguehitus tähendab, et tarbijate juures hakkab elektri kvaliteet langema.
Selle taga on tegelikult soov minimaalse võrguinvesteeringu pealt maksimaalselt teenida, probleemide korral närigu tarbija muru.
See tekib enamasti siis, kui ilmad kisuvad halvaks ja/või kui tarbimine kisub suureks.

Mul on 3x32A 3a tagasi väljaehitatud liitumine jaotuskilbist liitumiskilpi tuleb ilgel räme kaabel (4x120 mm2). Eile õhtul (lumetuisk, tarbimine suur) lambid laes vilkusid, huvi pärast mõõtsin ära, see faas, mille pealt valgustus on, oli tükati umbes 60 volti alla normaalse. Elektrilevist öeldi tuima näoga, et "meie andmetel vastab standardile" ja kogu lugu. Hetkel, kuna asjad on pooleli, siis voolu kvaliteet nt 190A poolautomaatkeevituse abil on kontrollimata.

Võt selline "arvestusliku tarbimisega" võrk on minu juures. 70A postitrafo on seal kümnekonna majapidamise peale.
Seal, kus ma olin, pole olnud mingit kolhoosi-sovhoosi, NSVL ajal oli seal keelutsoon. Kogu võrk on ehitatud EV ajal, kus oli võimalus kõik õigesti teha.

Kui kolhoosi ajal oli kuskil hajeasulas talul 10A peakaitse siis nüüd soovitakse ikka rohkem

"Kolhoosi ajal" oli tüüpne eramaja liitumine ikka 25A.

Kapten Trumm kirjutas: Selle taga on tegelikult soov minimaalse võrguinvesteeringu pealt maksimaalselt teenida, probleemide korral närigu tarbija muru.

Elering ja Elektrilevi on riiklikud monopolid, selles mõttes nemad teenivad läbi võrgutasude niikuinii. Suuremate investeeringute korral nad teeniks arvatavasti rohkem või vähemalt asjaosalised saaksid liigutada suuremaid rahasi, seega ma poleks nii kindel, et just nende soov on ilmtingimata on investeeringuid minimaalsena hoida. Ma ei ole kursis mis alustel see hinna kooskõlastamine Konkurentsiametiga neil täpselt käib aga võib eeldada, et suuremad investeeringud tähendaks omakorda veelgi suuremaid võrgutasusi.

Selles see probleem pidigi olema, et konkurentsiameti arust ongi normaalsus, et kümne 25A peakaitsmega majapidamise jaoks on üks 70A postitrafo.
Nii on "kuluefektiivne" ja liitumise hind on "kõigile taskukohane". Kas selle taga on ka normaalne töökindlus ja pinge püsib laupäeva õhtul kah, sõltub suuresti juhusest.

Küsimus ei ole ainult võrgutasus, mida maksavad kõik, vaid ka liitumistasus (ampripõhine). Olen üsna kindel, et Elektrilevi oleks mulle samas kohas tuima näoga müünud ka 40 või 63A liitumise, seejuures alajaam ja õhuliinid enne seda oleksid ikka jäänud samaks. Oleks lihtsalt maksnud tublisti rohkem, aga elektri kvaliteet/töökindlus jäänuks samaks.

Minuarust võiks liitumise ampritasu olla lõdvalt poole suurem, sest kes ostab 150 tuhande eest maja, on suht väike vahe, kas maksta 3200 või 6400 eurot. Rahavoogu jaotusvõrgu arendamiseks oleks aga poole rohkem.

Mis see nüüd teemasse puutub - no taolise jaotusvõrguga elektriautod igaühel välja ei veaks. Kui vaadata nt nende ELMO laadijate peale kirjutatud volte ja ampreid. Koos elektriautoga tuleb osta ka päiksepatareid.

Kraal kirjutas

Kogu elektrivõrk on planeeritud ja ehitatud arvestuslikule tarbimisele. Mitte keegi, mitte kuskil ei ehita elektrivõrku installeeritud võimsuse järgi. See oleks üle mõistuse kallis.

Trumm vastas

Sa üritad nüüd muljet jätta, et see ehitusmeetod on kuidagi "õige" või "teaduslikul alusel".

Lugupeetud akf Trumm, jah, nii ongi tegelikult teaduslikel alustel, või õigemini vastavalt standarditele ehitatud kõik võrgud juba ammusest ajast ja üle maailma.
Kuskil ei ehitata võrke mingite tarbijate hetke maksimumide summa järgi vaid arvestuslike tarbimiste järgi, mis on saadud aastate pikkuse statistika alusel.
Või tahad sa öelda, et kõik need 10 tarbijat põrutavad 24/7 25A läbi oma juhtmete?

Kui sulle see metoodika ei meeldi, siis ei ole selles süüdi võrgu valdaja või ehitaja.

Kui 70A postitrafo taha müüakse tuima näoga kümme+ 25A liitumist, siis sellisele "arvestuslikule liitumisele" ongi tippaegadel (tegelt ka viletsa ilmaga) ebakvaliteetne elekter sisse kirjutatud. Siinkohal võibki "arvestusliku" apologeetidel täitsa õigus olla - tõesti, seda 70A kaitset trafo juures ei löögi välja! Hurraa seltsimehed! Ei löö välja, järelikult on elekter OK!

Seepärast olengi soovitanud, et kus ilmnevad selged trafo ülekoormuse tundemärgid, siis leppige külas kokku, laske kord nädalas trafo kaitse välja ja kui siis veits kisa teha, võibolla hakatakse liigutama.

Seejuures ei kanna "tavalise" maja omanikud, kellel tõesti võibolla keskmiselt 5A vaja läheb, vaid need, kel on kodus midagi natuke võimsamat. Seejuures Elektrilevi ei hoiata sind poole sõnagagi, et kvaliteet võib olla jama ja ärge endale treipinki, suurt saagi või keevitusaparaati ostke - mida inimene võib omas rumaluses teha, sest 10A automaadi all Tallinnas ilusti töötav Telwini 190A poolautomaatkeevitus võiks ju 32A peakaitsmega töötada normaalselt, mitte nii, et külas tuled vilguvad, keevitus on katkendlik ja tatistav?

Kui sulle see metoodika ei meeldi, siis ei ole selles süüdi võrgu valdaja või ehitaja.

On ikka süüdi. Müüb sulle liitumisi, jättes ütlemata, et sa seda voolu kasutada ikka ei saa. Kui 10+ arvestuslikku 25A liitumist (mis vaikimisi loetakse natuke vähemateks ampriteks) ei löö "õiget" 70A postitrafot välja, ei tähenda, et trafo ja kaablite suuremal koormamisel (näiteks küla võtab 60A tipphetkel) saad korralikku voolu. Et faasid pole märkimisväärselt erineva pingega, et mingi suurema seadme käivitamisel tuled ei vilguks jne.

Kui sa võtad kapist testri ja mõõdad ära, ahhaa, faasipigete vahe on 40 volti, siis seepeale Elektrilevisse kaevates saadetakse sind seenele - AGA mis pädevus teil on ja miks te mõõdate elektriasju ilma selleta. Enamik inimesi ei viitsi lihtsalt protsessida ja kui lambid laes enamvähem põlevad ja telekas väga ei virvenda, on neil savi - ja nii raporteeribki Elektrilevi järjest kasvavast kvaliteedist ja inimesed on lihtsalt vakka. Parimal juhul saadetakse sulle mingi kontrollija, kes tuleb tööajal (arvake, kas siis on magalakülas suur tarbimine???), kes tuvastab, et "kõik on korras".

Nujah, aga kas praegused standardid sellega arvestasid, et igas majapidamises võib elektriauto olla? Võimalik, et isegi kaks. Vähemalt meie pere opereerib küll igapäevaselt kahe autoga, kui peaks mõlemad elektrilised olema siis võtaks päris mõtlema.