Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Leo]

Ühekülgse toitumisega kaasnevaid probleeme on siin piisavalt kirjeldatud. Ainult limonaadi ja saia peal kasvanutel tekib tõesti selline probleem, et kui paar korda tunnis uut suhkrut peale ei võta, tekib kiiresti loidus, sest rafineeritud suhkur imendub kiiresti, kuid ka kulub kiiresti. Samas kui vanamoodsalt kartulit ja rukkileiba pugides seeditakse seda aeglaselt ja energiat jätkub ka paariks-kolmeks tunniks. Igasugu paleo- ja muud moedieedid, kus välditakse süsivesikuid ja kompenseeritakse puudujäävat energiat suurema koguse rasva ja liha pugimisega, on lihtsalt marketing. Nii tuttavate kui patsientide hulgas on neid olnud ja tõesti, igaüks reageerib erinevat, mõni võtab sahinal alla, teine ajab ainult vererõhu üles. Ma isiklikult väga ei usu, et meie esivanemad enne põllumajanduse ja koduloomade kasvatamise algust eriti palju liha ja rasva said, sel lihtsal põhjusel, et jahiloomi saadi kätte harva ja siis võis küll paar-kolm päeva pidu olla ja söödi liha või kala kuid toitu ju säilitada ei osatud, nii et varsti mindi jälle juurikate ja koriluse peale üle.

Siin on teemaks viimsepäevavarud ja nende puhul on kriitiline mitte see, et kõik toitained oleksid tasakaalus, vaid see, et oleks üldse midagi süüa ning see söök võiks ka toatemperatuuril säilida mõned aastad. Seega ei ole erinevatele süsivesikurikastele viljadele eriti alternatiive, ja sinna sisse siis mõni konserv või rammusam orav, kui selline õnnestub kätte saada.

[Z03]

Ega jah, tuleb nõustuda. Õnneks ei suuda inimesed ühekülgseid ja terveid toidugruppe välistavaid dieete kaua järgida. Minu kogemus LCHF-ga oli positiivne, enesetundele ja tervisele mõjus hästi, aga inimesed on erinevad.

[Kapten Trumm]

Samas, probleem pole ainult süsivesikutes. Rasvade tasakaal on tänapäevases toidus täiesti paigast ära. Palju on omega6 rasvhappeid, pole piisavalt omega3 rasvu ja küllastunud rasvhappeid korjatakse ka toidust välja kuna olla paha. See maksab nüüd kätte.

Aga sa ära söö seda tänapäevast toitu, vaid söö selge algaineid ühekaupa.
Siis saad kontrollida, et sulle mingeid siserasvu (kahjulik) või peidetud suhkruid ei söödeta.
Tõsi, see tähendab ka enamasti toidukoha toidust ja pole pool/valmistoidust loobumist
Näiteks ära osta poekotletti, vaid osta jahutatud sealiha. Või kana. Või kala.
Sealihaga küll tundub olevat vastupidi, vene ajal oli saada olev liha nagu rasvakärakas, täna on sead palju sportlikumad.
See tuleb sellest, et toona maksti vaid kilo eest, mida pekisem siga, seda parem. Täna vaadatakse ka selle sea koostist ja selliseid kunstlikult üles aetud kaaluga sigu niiväga ei taheta. Selle rasvaga pole lihtsalt midagi teha, tarbija taolist liha ei osta, toodetesse peitmiseks tekib seda tööstuses niisama kah ja sellest rasvast lahti saamine on kulukas.

Meil oli kodus üksvahe kombeks teha ise kotlette. Kui kasutada riivitud kaalikat sideainena, siis polegi riivsaia vaja. Aga poe hakklihaga oli tunda, et pole see, ärritas kõhtu, praadimisel tegi rupskite haisu jne. Hakkasime siis tegema hakkliha ise. Näiteks kaelakarbonaad hakklikamasinast läbi (meil on selline alumiiniumist veneaegne vändaga masin, üli töökindel, jahvatab ka puuhalud läbi) ja taolised sümptomid kadusid. Järeldus? Lihatööstus segab sinna hakkliha sisse sodi, mis ärritab sisikonda. See ei pruugi olla isegi e-aine, vaid lihtsalt rupskid.

[Kriku]

Pealegi on ise kotleti tegemine nii lihtne töö, et kui käed just tagumikust välja ei kasva, on tulemus iga kell parem kui poepihv.

[herman30]

Ja kotletil pole vaja mitte mingit sideained.

[Svejk]

Sealihaga küll tundub olevat vastupidi, vene ajal oli saada olev liha nagu rasvakärakas, täna on sead palju sportlikumad.
Lihatööstus segab sinna hakkliha sisse sodi, mis ärritab sisikonda. See ei pruugi olla isegi e-aine, vaid lihtsalt rupskid.

Mind aga ärritab jälle see, kui sealihal korralikku pekki küljes ei ole...
Eile ostsin Rakvere klassikalist ahjupraadi - vali mida sa valid, kui valida ei ole - mingi õhukene kilakas serva peal, kui ma selle ahju panen, sulab sellest veel pool minema -
no mida ma nautima hakkan..?

Ervin Abel võtab asjatundlikult "sportlike sigade" kohta sõna:

Ervin Abel Siga Oh sa issand
https://www.youtube.com/watch?v=JZxj-1IG9sI

[Manurhin]

Kas nüüd rupskid just lausa sisikonda ärritavad, üks loomne kraam kõik. Selge on muidugi see, et ega tänapäeva lihakombinaadis peale kisa seast muud eriti kaduma ei lähe. Kõik topitakse kuhugi toote sisse ja äritakse maha. Miks tänapäeval sealiha teise maitsega on kui vanasti - põhjus on selles, millega sigu söödetakse. Omal ajal olid kodus peetavad sead põhiliselt jahu ja kartuli dieedil, majandites said vahel ka peenkala või kalajahu; tänapäeval antakse mingeid tont teab mis koostisega graanuleid. Lisaks on tõuaretus oma töö teinud, kuna enamik tarbijaid ei taha lihaks nimetatavat produkti, mis on olemuselt käntsakas pekki paari väikese punaka triibuga. No ja searasvaga ei prae vist enam ammu keegi midagi. Vanasti, ma mäletan, oli kahte tõugu sigu - peekoni- ja rasvasead. Esimeselt võis õige söötmise korral ikka mõne ilusama lihatüki ka saada, aga teisega... Sai kunagi kodus siga tapetud. Noh, veristasime siis ää, tõmbasime rippu, lasime sisikonna välja ja siis avastasime, et sea kehas liha praktiliselt puudub . Lõika kust tahad, puhas rasv. Süldimaterjali veel saab, hädapärast natuke kotleti jaoks kah, aga šnitslist ei maksa unistadagi. Ju siis sai põrsast valides kogemata rasvasea põrsas võetud. Edaspidi sai tükk maad hoolikam ses osas oldud.

[Kriku]

Kui kodus vorsti tehti, läks sinna igasugu rupskeid sisse.

[Kapten Trumm]

Sealihaga küll tundub olevat vastupidi, vene ajal oli saada olev liha nagu rasvakärakas, täna on sead palju sportlikumad.
Lihatööstus segab sinna hakkliha sisse sodi, mis ärritab sisikonda. See ei pruugi olla isegi e-aine, vaid lihtsalt rupskid.

Mind aga ärritab jälle see, kui sealihal korralikku pekki küljes ei ole...
Eile ostsin Rakvere klassikalist ahjupraadi - vali mida sa valid, kui valida ei ole - mingi õhukene kilakas serva peal, kui ma selle ahju panen, sulab sellest veel pool minema -
no mida ma nautima hakkan..?

Neid rasvaseid lihasid on poes küll, tõsi, mitte selliseid nagu nõuka ajal - kus 80% oli valge pekk ja siis natuke taid.
Sellises suhtes rasva pole niiväga vaja ka endale sisse ajada, arvan.
Enne pooltoote ostu tuleks vaadata, millest on tehtud. Enamik poolpraade on tehtud karbonaadist - seal polegi eriti pekki.

[Manurhin]

Mul oli hiljuti võimalus näha sellist toodet nagu kanaliha verivorstid . Maitsja sõnul maitsenud nagu harilik verivorst, aga minul nad maitsmata jäidki - mingi psühholoogiline tõrge tuli ette. Mul pole midagi kanaviineri, kanapihvi või kanašnitsli vastu, aga vaat selline verivorst oli minu jaoks küll juba liiast. Mõnele lihatootjale pole ikka miski püha.

[Jaanus2]

See kanaliha verivorst hakkas huvitama - kas see https://www.arvustus.com/n%C3%B5o-veriv ... ustus/5267 ? Arvata võib, et see "kanaliha" on see masinaga kontide ümbert kaabitud odav mass, saavad natuke sealiha jälle kokku hoida. Vanasti oli lihtsalt seapekk või pekine liha, põhiline oli odrakruup ja veri, üsna taimne vorst tegelikult. Algne versioon oli valge vorst ilma vereta, muud ained samad. Mõtlesin, et äkki on kanade verele ka rakendus leitud, aga ei midagi. Pekita sead on tõuaretuse tulemus, soomlased kurtsid juba ammu tuima sealiha üle, meil oli ka nüüd tõuaretus järele jõudnud. Seal kulub peki tootmiseks rohkem sööta.

[Manurhin]

See kanaliha verivorst hakkas huvitama - kas see https://www.arvustus.com/n%C3%B5o-veriv ... ustus/5267 ?

Vist ei olnud päris see. Täpsustasin igaks juhuks üle - Grossi poest ostetud ja vist oli pakend ka sama firma logoga. Mis muidugi ei välista, et mõni kauplusekett mingi lihatööstuse toodangut mitte selle LT enda, vaid "home brand" sildiga müüb.

[Z03]

Rupskitel pole viga midagi, rupskid on väga head. (Ja sobivad hästi ka paleo ning LCHF toitujatele.) Kui toormaterjal värske ja kokk osav, siis valmivad rupskitest väga maitsvad road: praetud maks, maksakaste, -pasteet, pärmitaignapirukad kopsutäidisega, verivorstid, sült, südameraguu köögiviljadega, maovorst (puhastatud seamagu topitakse täis hakkliha, rupskitükke, porgandit ja keedumune, keedetakse pehmeks, siis jahtunult viilutatakse) jne. Miski ei lähe kaduma. Hakkliha on mõistlik jah ise teha või lasta lihapoes kohapeal sobiv tükk hakklihaks masindada. Ma ise küll ei vaevu, ostan parem pisut lahjemat hakkliha, näiteks siga+veis 50:50. Puhas seahakkliha on liiga rasvane, ju vist lisatakse lihakombinaadis ka kõik jääkrasvad hulka, ei tea.

[Manurhin]

Rupskitel pole viga midagi, rupskid on väga head. (Ja sobivad hästi ka paleo ning LCHF toitujatele.) Kui toormaterjal värske ja kokk osav, siis valmivad rupskitest väga maitsvad road: praetud maks, maksakaste, -pasteet, pärmitaignapirukad kopsutäidisega, verivorstid, sült, südameraguu köögiviljadega, maovorst (puhastatud seamagu topitakse täis hakkliha, rupskitükke, porgandit ja keedumune, keedetakse pehmeks, siis jahtunult viilutatakse) jne. Miski ei lähe kaduma. Hakkliha on mõistlik jah ise teha või lasta lihapoes kohapeal sobiv tükk hakklihaks masindada. Ma ise küll ei vaevu, ostan parem pisut lahjemat hakkliha, näiteks siga+veis 50:50. Puhas seahakkliha on liiga rasvane, ju vist lisatakse lihakombinaadis ka kõik jääkrasvad hulka, ei tea.

Maks ja maksakaste on tõesti head. Aga ainult eeldusel, et on noore sea maks. Vana sea maks on juba vintske ja pole pooltki nii hea. Loomamaks pole ka nii hea kui sea oma. Kopsud läksid meil omal ajal alati koertele keetmiseks. Neerud on seljanka sees väga head (ainult korralikult tuleb läbi kupatada). Ja siis veel süda! Omal ajal pakuti praeguse EMÜ peahoone sööklas südameguljašši. Väga hea oli, võtsin alati, kui sinnakanti juhtusin. Kusjuures oli tunduvalt odavam kui harilik guljašš.

[Fucs]

Pekk pole normaalsetes kogustes kahjulik. Lisaks on "pekil" ja "pekil" vahe. Oleneb selle asukohast looma kehas.
Näiteks kõva nn. "Ukraina" ja "Ungari" pekk on väga kvaliteetne ja hinnatud toode.

Rupskid on sama mis subproduktid.
Samas, erinevates riikides ja ka erinevatel aegadel on subprodukte liigitatud erinevalt.
USA-s peaks kõik, mis ei ole looma lihakeha ehk rümp, olema "subproduktid" ehk rupskid.

USA lihatööstustes arvestatakse loomseteks kõrvalsaadusteks kõik looma tapmisel saadud rümba osad, väljaarvatud liha. Loomsed kõrvalsaadused jaotatakse kahte klassi -söödavaks ning mittesöödavaks. USA terminoloogias tähendavad rupskid tapa kõrvalsaadusi ning nende hulka kuulub kõik, mis ei ole rümba osa.(Jayathilakan et al.2012: 280)....

....Rei (1986: 17) jaotab tapa-ning kõrvalsaadused kasutamisotstarbe järgi –meditsiiniliste preparaatide, toidu ja tehniliseks tooraineks. Koostise ning sellest tuleneva töötlemisviisi järgi jaotati subproduktid nelja järgnevasse rühma:
1.karvkattega subproduktid –seasabad, seajalad, seakõrvad;
2.kondised subproduktid –nülitud veisepead, sabad, pöialuud;
3.pehmed subproduktid –maks, kops, süda, vahelihas, söögitoru, hingetoru, keel, pealiha, kõrisõlm, neerud, lihalõikmed, põrn, ajud;
4.limaskestaga subproduktid –seamagu.

https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y

Praegu meil...

I kategooria subproduktide hulka kuuluvad keel, maks, neerud, aju, süda, veise udar, diafragma ning veise ja lamba saba.
II kategooria subproduktide hulka kuuluvad pea (ilma keeleta), jalad, kopsud, kõrvad, sea saba, huuled, söögitoru liha ja magu.

Mida aga ei tohiks vorsti-hakkliha-jms poolfabrikaatide sisse "peeneks läbi lasta", on jäme sidekude, kõhred, kelmed, sooned, kõõlused, teatud naharibad, suurtest lümfisõlmedest pungil liha või subproduktid jms.

Üldiselt 55-66% elusloomast loetakse n.ö. "tapajäätmeteks" (ainult 34-45% on tapakaal ehk rümp) ja kogu selle muu koguse kasumlikult "ärarealiseerimisega" nähakse lihatööstustes kurja vaeva.

Kirjanduse andmetel moodustavad loomsete kõrvalsaaduste kogused (organid, rasv, nahk, jalad, sisikond, kondid ning veri) veiste puhul 66%, sigade puhul 52% ning 68% lammaste elusmassist. Üle poole loomsetest kõrvalsaadustest ei ole sobilikud otseseks tarbimiseks, sest on omapäraste füüsikalis -keemiliste omadustega. (Liu2002: 1)Teoorias peaks olema ligikaudu95%loomast töödeldav, ülejäänud 5% on töötlemiskadu. Sellest 95%-st on ligikaudu 55% inimtoiduks kõlblik ning ülejäänud 45% on inimtoiduks mittekõlblik (Leoci 2014: 18). Kõrvalsaaduste hulk, mida ei kasutata toiduks, nimetatakse tapamajades viiendaks veerandiks („5th quarter“). (Leoci 2014: 17).....

.....Käesolevas magistritöös mõõdeti tapamajas sigade algtöötlemisel tekkivate tapa-ning kõrvalsaaduste kogused ja võrreldi neid kirjanduses olevate andmetega. Töötati välja loomsete kõrvalsaaduste koguste määramise seiremudeli alused. Katses osalenud sigade tapasaagised olid ligikaudu 73%. Loomseid kõrvalsaadusi tekkis sigade elusmassist 18% ning tapasaadusi ligikaudu 9%. Loomsetest kõrvalsaadustest moodustasid kõige suurema osakaalu sooltekomplekt 5,77%, veri 3,78%, maosisaldis 0,78% ning ploomirasv 1,07%.

https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y

Ka "lihal" ja "lihal" on vahe.
Liha (ja peki ja subproduktide) kvaliteet oleneb muuhulgas looma vanusest, mida talle on sisse söödetud, millise on looma tervis, stressist, kas looma on ainult laudas peetud või ka karjamaal, loomale sisse pumbatud ravimitest, looma tapmisest ja veretustamisest, mida värske lihaga edasi on tehtud ja kuidas käideldud (jahutamised, külmutamised jms) jne.

Nii lihtsakoelisemalt seletatakse perenaistele asjast nt. siin
Missugune lihatükk on hea?
https://www.postimees.ee/2505097/missug ... ulik-teada