"Tankid EKV-le"
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kui teha võre koos torniga pöörav, siis saab täiesti terve torni katta sellega, kahurile jääb lihtsalt mingi 30 cm vertikaalne pilu sinna sisse.
Põhimõtteliselt on selline asi võimalik.
Põhimõtteliselt on selline asi võimalik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
T72 on tsiviilis liikunud hinnaga 500 tuhat - miljon krooni tk. Uue hind on umbes 10 milli või nii.
Kui võtta eelduseks, et me ehitame terve oma TT võimekuse Spike peale julgen küll öelda, et me saaks selle raha eest Diviisi jagu T72 osta.
kaur3 sul on siis küll väga halb ettekujutusvõime kui ei suuda ette kujutada grille tanki peal. Muuseas, kui mälu ei peta siis neid Tsetseenias ka kasutati - mitte küll spikei tõttu vaid tänu sellele, et hoonete ülemistest korrustest tulistati RPGga.
jah piirab vaatamisvõimet ja õhutõrjekuulipildujat ei saa kasutada. Kuid kuna meil lennukeid ega tanke pole - pole see nii oluline.
Ehk ikkagi väga äravaieldud teema - Ühte tüüpi võimet on võimalik ära nullida ühte tüüpi vastuabinõuga.
Sealjuures tuletan veel meelde, et me räägime siin relvast mida keegi pole kusagil reaalses sõjas kaasaegse tanki vastu kasutanud. Kas poleks nattuke ennatlik terve oma kaitsevõime ehitada ülesse relva peale mida keegi pole kunagi lahingus kasutanud ?
Kui võtta eelduseks, et me ehitame terve oma TT võimekuse Spike peale julgen küll öelda, et me saaks selle raha eest Diviisi jagu T72 osta.
kaur3 sul on siis küll väga halb ettekujutusvõime kui ei suuda ette kujutada grille tanki peal. Muuseas, kui mälu ei peta siis neid Tsetseenias ka kasutati - mitte küll spikei tõttu vaid tänu sellele, et hoonete ülemistest korrustest tulistati RPGga.
jah piirab vaatamisvõimet ja õhutõrjekuulipildujat ei saa kasutada. Kuid kuna meil lennukeid ega tanke pole - pole see nii oluline.
Ehk ikkagi väga äravaieldud teema - Ühte tüüpi võimet on võimalik ära nullida ühte tüüpi vastuabinõuga.
Sealjuures tuletan veel meelde, et me räägime siin relvast mida keegi pole kusagil reaalses sõjas kaasaegse tanki vastu kasutanud. Kas poleks nattuke ennatlik terve oma kaitsevõime ehitada ülesse relva peale mida keegi pole kunagi lahingus kasutanud ?
Pöördun tagasi kindral Clemmeseni mõttekäigu juurde.
Xender ütles:
Kõik need riigid, kes meie valuutas miljardite eest TT-relvi on ostnud, need on lihtsalt juutide mesilaulu ohvriks läinud
Lihtslt üks lugemismaterjal kaitseliitlastele 1999. aastast ja kindral Laaneotsa sulest. Küsimus asja sees olijatele, et kas midagi on muutunud ja kas KL on teinud näiteks TT-alal ilmselge progressi?
http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... lk_5-8.pdf
Siin on keegi spekuleerinud võimalike tanki kaitsekonstruktsioonide üle. See inimene jääb setu joonistusoskustele aga ilmselgelt alla
http://www.g2mil.com/tankroofs.htm
Üks mõte veel. Lisaks tankidele on meie jaoks suureks ohuks ka vastase suurtükivägi (soomustatud iseliikurid, MRLS'id, Buratinod jne), mida on pikamaa TT-relvadega hea jahtida lagedate peal. Liitlaste jaoks on tähtis, et pikamaa ÕT-relvade ridasid saaks õgvendada jne. Ma arvan, et kui andmiseks läheb, siis oleks ikkagi tegemist sihmärgirohke keskkonnaga isegi täna veel välja töötamata katusevõredega tankide ärakukkumise korral.
http://www.bdcol.ee/fileadmin/docs/bdre ... bdr200.pdfDoubling the force by mobilising the
regular reserve with personnel strength of
5.000-15.000, the force could create a maximum
of 1-3 brigade-groups plus support
structures. Due to the size of the force, it
could be fully equipped as a modern
mechanised force. But deployed for defence
or delaying-actions close to a border
even such a brigade would only cover
a frontage of 10-20 kilometres (depending
on whether the terrain is open or
wooded) or two major roads. As such,
the force would only cover a tiny fraction
of the possible invasion axes, and
the force would be by-passed by some
enemy units while other enemy units fixed
it by frontal attack. The good training
standard of both the standing reaction
force and the regular reserve may make it
possible for part of the force to extricate
themselves and attack the bypassing units,
but they would be hampered by enemy
air power. The force may be able to move
without serious casualties using darkness
or minor roads plus dispersion, but in
the ensuing meeting engagement, they
would be quickly defeated by the overwhelming
combination of direct, indirect,
and airborne fire power. The invading
force is likely to have reached all key objectives
in a couple of days. As such, also
the force enforced with the regular reserves
will be incapable of maintaining
any relevant bridgehead for external assistance.
Xender ütles:
Kui Sa nii huvitavate väidetega esined, siis võiksid vaeva näha ja midagi oma sõnade kinnituseks ka lisada. Ma ei väida, et seda ei olnud, kuid ma ei ole tõesti sellest midagi kuulnud.Muuseas, kui mälu ei peta siis neid Tsetseenias ka kasutati - mitte küll spikei tõttu vaid tänu sellele, et hoonete ülemistest korrustest tulistati RPGga.
... ja T-72 diviisi on kasutanud edukalt missugune väikeriik?Sealjuures tuletan veel meelde, et me räägime siin relvast mida keegi pole kusagil reaalses sõjas kaasaegse tanki vastu kasutanud. Kas poleks nattuke ennatlik terve oma kaitsevõime ehitada ülesse relva peale mida keegi pole kunagi lahingus kasutanud ?
Kõik need riigid, kes meie valuutas miljardite eest TT-relvi on ostnud, need on lihtsalt juutide mesilaulu ohvriks läinud

Lihtslt üks lugemismaterjal kaitseliitlastele 1999. aastast ja kindral Laaneotsa sulest. Küsimus asja sees olijatele, et kas midagi on muutunud ja kas KL on teinud näiteks TT-alal ilmselge progressi?
http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... lk_5-8.pdf
Siin on keegi spekuleerinud võimalike tanki kaitsekonstruktsioonide üle. See inimene jääb setu joonistusoskustele aga ilmselgelt alla

http://www.g2mil.com/tankroofs.htm
Üks mõte veel. Lisaks tankidele on meie jaoks suureks ohuks ka vastase suurtükivägi (soomustatud iseliikurid, MRLS'id, Buratinod jne), mida on pikamaa TT-relvadega hea jahtida lagedate peal. Liitlaste jaoks on tähtis, et pikamaa ÕT-relvade ridasid saaks õgvendada jne. Ma arvan, et kui andmiseks läheb, siis oleks ikkagi tegemist sihmärgirohke keskkonnaga isegi täna veel välja töötamata katusevõredega tankide ärakukkumise korral.
To Gideonic
Nii nagu Sturm teises foorumis ütles, sai selle puhul määravaks kerge erinevus AT-4 ga moonaosas, kuid minu teada eelkõige hind, mis tuli AT-4 ga võrreldes tunduvalt odavam.
Samas arvan, et AT-4 ei tasu veel meie poolt unustusse lasta, sest taolised relvahanked peaks toimuma vähemalt ca. 3-5 aastase tsüklina. Võimalik, et säärase valiku tegemine toob hilisematel sama relvatüübi hangetel ka rootslasi hindu veidi alla laskma.
PS! Ma ei saa aru, miks koguaeg räägitakse, et distantsmiine ei ole või ei kasutata Eestis?
Vähemalt NAK le näidatakse väiksemad kumulatiivsuundmiinid ja Rootsi telekad siiski ära, õpitakse kokku panema, sihtima ja muu vajalik. Edasi asja õpetada kasvõi jaoülema tasandil pole mingi probleem. Samuti ei pruugi nende tootmine Eestis olla odavam kui Soomest/Rootsist sisse osta, kuna kuulu järgi on vähemalt need väiksemad laengud suht võileiva hinnaga.
Samas arvan, et AT-4 ei tasu veel meie poolt unustusse lasta, sest taolised relvahanked peaks toimuma vähemalt ca. 3-5 aastase tsüklina. Võimalik, et säärase valiku tegemine toob hilisematel sama relvatüübi hangetel ka rootslasi hindu veidi alla laskma.
PS! Ma ei saa aru, miks koguaeg räägitakse, et distantsmiine ei ole või ei kasutata Eestis?
Vähemalt NAK le näidatakse väiksemad kumulatiivsuundmiinid ja Rootsi telekad siiski ära, õpitakse kokku panema, sihtima ja muu vajalik. Edasi asja õpetada kasvõi jaoülema tasandil pole mingi probleem. Samuti ei pruugi nende tootmine Eestis olla odavam kui Soomest/Rootsist sisse osta, kuna kuulu järgi on vähemalt need väiksemad laengud suht võileiva hinnaga.
AT4 AST
http://www.youtube.com/watch?v=Lm0azEG0 ... re=related
Päris muljetavaldav.
Samuti oleks kasulik omada CS 'i , mis oleks väga hea linnalahingutes.
Päris muljetavaldav.
Samuti oleks kasulik omada CS 'i , mis oleks väga hea linnalahingutes.
märtsis kui ESM laenas oma BMP-1 pioneerpataljoni õppuse jaoks siis jäi viimane just sellises kohas kinni. et kätte saada läks vaja pioneeritehnikat ja ajakadu oli ca pooltundi.szultz kirjutas:Põlvini pehmest lumest läheb IFV ja tank vast siiski veel ludinal läbi, jalaväelasena, kandes seljas 30 kg varustust, on vähegi kiirema liigutamise peale 50 meetriga veremaitse suus ja toss väljas.
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1065
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Maastik maastikuks, kuid mul oleks seoses soomusväe loomisega selline küsimus, et mis instants kaitseväes hakkab kollektsioneerima andmeid maanteesildade kandevõime üle ja ühtlasi paigaldama MLC liiklusmärgiseid? Pole Eestis veel ühtegi märki kusagil näinud.
Ja kas ei tuleks vähemalt kõik põhimaanteedele ehitatavate sildade projektid kooskõlastada Kaminaga, et kandevõime tuleks kindlasti selline, et kannataks ülesõitu mitmekümnetonnise monstrumiga?
Soomusväele asukoha valikuks minumeelest väga palju variante pole. Tingimused võimaldavad Jägalasse või Tapale. Kui aga juba terve brigaad soomukitele panna, on asjalugu tiba teine.
Mööda asfalti hakkavad nagunii ringi sõitma, kuigi oleks vaja ka oma raskeveopataljoni, kuhu kuuluks u 25...30 60-70 t kandevõimega raskeveotreilerit.
Ja kas ei tuleks vähemalt kõik põhimaanteedele ehitatavate sildade projektid kooskõlastada Kaminaga, et kandevõime tuleks kindlasti selline, et kannataks ülesõitu mitmekümnetonnise monstrumiga?
Soomusväele asukoha valikuks minumeelest väga palju variante pole. Tingimused võimaldavad Jägalasse või Tapale. Kui aga juba terve brigaad soomukitele panna, on asjalugu tiba teine.
Mööda asfalti hakkavad nagunii ringi sõitma, kuigi oleks vaja ka oma raskeveopataljoni, kuhu kuuluks u 25...30 60-70 t kandevõimega raskeveotreilerit.
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1065
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Tegeletakse sellega. Silte ei tarvitse tullagi, tulevad andmebaasid nende käsutusse, kellel vaja.hummel kirjutas:Maastik maastikuks, kuid mul oleks seoses soomusväe loomisega selline küsimus, et mis instants kaitseväes hakkab kollektsioneerima andmeid maanteesildade kandevõime üle ja ühtlasi paigaldama MLC liiklusmärgiseid? Pole Eestis veel ühtegi märki kusagil näinud.
Ja kas ei tuleks vähemalt kõik põhimaanteedele ehitatavate sildade projektid kooskõlastada Kaminaga, et kandevõime tuleks kindlasti selline, et kannataks ülesõitu mitmekümnetonnise monstrumiga?
Kas mitte Kaitseressursside Amet? Ja eks ehitusega seoses asi sinna poole ka liigub, kõike korraga lihtsalt ei saa/ei jõua.
Ja Hummel, kas on vaja veel luua eraldi pataljoni???
Meil on olemas Logistikakeskuse Logistikapataljon, just selliste suuremate vedude tegemiseks (enamjaolt küll SA varustuse/moona vedu). Osaliselt on neil see võimalus juba ka olemas, kuid sisuliselt pole raske sinna see võimekus suuremal määral juurde pookiida.
Samuti annab peaks saama ju Paldiskist rongiga masinad Tapale tuua, Jägalast keskpolügonile on veel väiksem probleem...
Ja Hummel, kas on vaja veel luua eraldi pataljoni???
Meil on olemas Logistikakeskuse Logistikapataljon, just selliste suuremate vedude tegemiseks (enamjaolt küll SA varustuse/moona vedu). Osaliselt on neil see võimalus juba ka olemas, kuid sisuliselt pole raske sinna see võimekus suuremal määral juurde pookiida.
Samuti annab peaks saama ju Paldiskist rongiga masinad Tapale tuua, Jägalast keskpolügonile on veel väiksem probleem...
Küsimus on suuresti ohutuses ja info kiires kättesaadavuses. Kui ajateenija-srs-RV on oma veoka ja maasturiga tulepositsioonide alal luurel-ettevalmistuses ja avastab ühtäkki metsavahel silla, millest oleks kasulik tema rühma 25t liikuritega igal võimalusel üle sõita, siis pole seda andmebaasi ilmselt kusagilt käepärast võtta, et kontrollida, kas sild peaks pidama või ei. Enne, kui info jõuab, on rühm ise juba kohal.Tegeletakse sellega. Silte ei tarvitse tullagi, tulevad andmebaasid nende käsutusse, kellel vaja.
Üleüldse võiksid kõik sildade kandevõimed ja teelaiused olla juba 50 000 või vähemalt 20 000 kaartidel (pole selliseid eriti palju näinudki küll) kirjas. Teed küll märgitud, kuid kes krt teab, kas 2 2,5m laiust autot teineteisest mööda mahuvad või ei. Kaitseväekaartidel on niigi üsna vähe informatsiooni ja deklinatsiooni täpseks määramiseks andmed puudulikud. Pole tarvis ka mingit eraldi sildade-teede kaarti või misiganes kaarte on kunagi lubatud veel suuresti toota. See info on väljaõppes igapäevaselt samavajalik, kui muu olemasolev kaardiinfo. Eriti, kui vähegi raskema tehnikaga majandada.
Kas luua pataljon või mitte, kuid pataljonisuuruse väeüksuse ekvivalendis läheb raskeveotreilasid vaja küll. Lisaks peaks olema oma treilerite rühm (u 4 treilat) ka roomikmasinatega pataljoni juures, et väiksemaid sõite teha. Aga muidu need raskeveotreilerid ei maksinud minuarust hingehinda ja neid oldaks ka valmis hulgi hankima. Taktikaline Fauni treiler (Elefant/Franziska) oli minumeelest alla miljoni EEK/tk. Kas logistiline treiler (nagu need, mis meil olemas) odavam on, ei tea.Ja Hummel, kas on vaja veel luua eraldi pataljoni???
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10220
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Muide, brittide MOD müüb igasugust huvitavat kraami. Näiteks:
1. SPARTAN APC-d: http://stroicar.com/eng/equip.php?ID=227 (saaks hõlpsa vaeva ja väikese rahaga hakata tankide ja IFV-de tegutsemist kokku harjutama vaatamata sellele, et Spartan ei anna päris IFV mõõtu välja)
2. MAN Cat SX A1 15t 8x8 Chassis cab http://stroicar.com/eng/equip.php?ID=366 (saaks näiteks 122mm suurtüki selga panna või siis Grad-i)
3. Leyland Daf 8x6 multilift drops system http://stroicar.com/eng/equip.php?ID=234 (Leylandi koha pealt natuke skeptiline aga muus osas on seegi täiesti rakendatav masin)
4. Faun Military SLT50-2 8x8 Tractor Trucks http://stroicar.com/eng/equip.php?ID=295 (Ikka selle jaoks, et tanke vedada).
Kogu selle ilusa asja ainus häda on selles, et brittide autodel on rool valel pool.
1. SPARTAN APC-d: http://stroicar.com/eng/equip.php?ID=227 (saaks hõlpsa vaeva ja väikese rahaga hakata tankide ja IFV-de tegutsemist kokku harjutama vaatamata sellele, et Spartan ei anna päris IFV mõõtu välja)
2. MAN Cat SX A1 15t 8x8 Chassis cab http://stroicar.com/eng/equip.php?ID=366 (saaks näiteks 122mm suurtüki selga panna või siis Grad-i)
3. Leyland Daf 8x6 multilift drops system http://stroicar.com/eng/equip.php?ID=234 (Leylandi koha pealt natuke skeptiline aga muus osas on seegi täiesti rakendatav masin)
4. Faun Military SLT50-2 8x8 Tractor Trucks http://stroicar.com/eng/equip.php?ID=295 (Ikka selle jaoks, et tanke vedada).
Kogu selle ilusa asja ainus häda on selles, et brittide autodel on rool valel pool.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline