164. leht 323-st
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 16:20
Postitas Leo
Siin peaks ülemises servas hoiatus olema, et lugeda tohib ainult peale sööki
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 16:46
Postitas Fucs
AMvA kirjutas:bodom kirjutas:
Mis aga puutub suitsuvorsti, siis, kas keegi teab kedagi, kes valmistab veel ehtsat täissuitsuvorsti? Mitte seda mida müüakse poodides täissuitsuvorsti nime all, tegelikult suitsumaitselist, aga vorsti nöörid puhtapuru valged ning kest samuti puhas ning tahmavaba.
Aastaid 4-5-6 tagasi või tiba rohkem lasime oma seltskonnaga kuski Viljandi lähedal asuvas tööstuses teha ehtsat põdra täissuitsuvorsti, kuid see tööstus olevat aasta hiljem maha põlenud. Samas toodang oli neil ülihea.
Äkki need vorstid pestakse puhtaks? Sain just hiljuti jahimehe käest ehtsat kodus tehtud põdraliha täissuitsuvorsti ja ei olnud ka tahma näha ega tunda.
See oleneb suitsuahjust ja suitsutamise tehnoloogiast.
Kodus pandi vanasti ka korstnasse singid ja vorstid suitsema ja siis need on pealt "tahmased".
Kui küttekolle on nt ahju all ja lisaks "laastusuitsule" lastakse ahjust otse läbi ka küttekolde suits (või ka juhul kui ei lasta), siis jäävad "tahmased".
Selliselt suitsutamisel on aga risk, et toode võib sisaldada pärast liiga palju kahjulikke aineid.
Siin videos
https://www.youtube.com/watch?v=roM58Tde-6g kasutatav suitsuahi võib samuti pealt "tahmaseks" teha, aga kuna see suitsutoru tundub olevat päris pikk, siis ilmselt niiväga tooteid ära ei "tahma".
Suuremad kaasaegsed lihatööstused kasutavad juba ammu selliseid suitsuahje, kus põlemine või "suitsulaastu" kuumutamine ja suitsu tootmine toimub kusagil mujal (mitte otse ahjus), ning valmis puhas suits juhtakse ventikate abil (olenevalt ahjutüübist ka läbi spets filtrite) suitsuahju. Suitsuahjul on sõltumatu võimekus elektriliselt ise vajalikke ahjutemperatuure üles kütta/hoida (saab teha nii külmsuitsu kui kuumsuitsu tooteid). Sellises ahjus mingit "tahmakihti" ei tohi tekkida.
Suitsutatud toidu PAHide sisaldust saab märgatavalt alandada, asendades traditsioonilistes suitsutuskambrites kasutatava otsese suitsutamise kaudse suitsu genereerimisega. Küpsetamine keskmisel või madalal kuumusel, suitsufiltrite kasutamine, lahjema liha või kala valimine töötlemiseks ja võimalikult vähese rasvakoguse kasutamine võivad olulisel määral alandada lõpptootes PAHide sisaldust.
https://www.pikk.ee/suitsutatud-liha-ja ... ad-nouded/
Kodune suitsuvorst sealihast -2019
https://www.youtube.com/watch?v=yuKuxeZrjHc
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 16:53
Postitas mart2
Kapten Trumm kirjutas: ... on ka hulgaliselt rupskeid, mis ei maitse eriti hästi või mida esteetilistel kaalutlustel ei sööda eriti - kopsud, kõrid, neerud, põrnad jne...
Ei taha norida, ausõna!
Kuid miks arvab Kapteni-härra, et kopsud ei maitse või ei sööda esteetilistel kaalutlustel?
Kas isiklik kogemus kehva koka valmistatud toidust või mingi konkreetne usulahk?
Nagu kirjutasin, siis olen söönud nii kopsu- kui udarapirukat (
) ja olid mõlemad head! Täitsa valge ristiinimese tehtud.
PS. Karu põrn on väga hinnatud rahvameditsiinis ja selle tõttu "kulla hinnas".
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 17:03
Postitas Fucs
Jah. Kopsudest saab väga head pirukad. Nagu ka nt. kanapugudest.
Kops tükeldatakse ja praetakse koos ohtra sibulaga pannil rasvas.
Edasi on maitseasi, kas lisatakse ainult hakitud keedumuna, või pannakse ka nt. natuke keedetud riisi ja/või kuivikupuru/saia.
Maitseasi on ka see, kas tehakse pärmitaignaga või lehttaignaga pirukad. Mõlemad on väga head.
Edit:
Enne kui härrad ATP Svejkid ärkavad ja jälle kobisema kukuvad....
Jah, kopse võib ka enne keeta. Ei pea praadima.
Jah, piruka sisu koostisesse käib lisaks ka toores muna.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 17:46
Postitas bodom
AMvA kirjutas:
Äkki need vorstid pestakse puhtaks? Sain just hiljuti jahimehe käest ehtsat kodus tehtud põdraliha täissuitsuvorsti ja ei olnud ka tahma näha ega tunda.
Äi, kes neid pesta jõuab, kui neid palju on. Noh näiteks tükki 400. Pärast peale pesu peab keegi neid kuivatama ka.
Kapten Trumm kirjutas:
NB! Tahmas sisaldub rohkesti bensopüreene (eriti 2,3-bensopüreen), mis on kantserogeenne ehk vähki tekitav (noh, ma pääsesin keskas isegi maakonna keemia olümpiaadile).
Seepärast nühitaksegi puhtaks, et selle aine sisaldust kontrollitakse (on normid) ja tahmases vorstis leitakse seda ka rohkem.
Antud aine on suitsuga kaasnev, olgu see siis diisli, tubaka- või suitsuahju suits.
Ja selle ainega on enamasti pahandusi just kodutöönduslike suitsuasjadega, kuigi see tundub nii hea ja tervislik.
Kas need see aine on võimeline siis nn vorstikilest kuidagi läbi tungima? Kile kooritakse enne tarbimist ju maha.
Vot miskit sellist ma mõtlesingi. Ilmselt asi selles, et taoline tehnoloogia on väga ajakulukas ning mässamist paju. Samas ei tundu saadav valmisprodukt niiväga tahmane.
Lisaks veel, et need nn puhtad suitsuvorstid hakkvad paari nädalaga külmaruumis normaalniiskuse juures pealt hallitama. Selle vältimiseks tuleks kasutada vaakumpakendajat ning siis edasi külmkappi(kuni 1 aasta) või sügavkülma, kui neid palju on.
Ehtsate suitsuvorstidega seda, st hallitamist, ei juhtunud.
mart2 kirjutas:...
PS. Karu põrn on väga hinnatud rahvameditsiinis ja selle tõttu "kulla hinnas".
Vastab tõele.
Metsseapõrna järgi saab ennustada eeloevat talve.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 17:52
Postitas Manurhin
Mis kõridesse puutub, siis ma tõesti ei tea, kas ka hetkel, aga mingi aeg tagasi olid lausa vaakumpakendites kõrid ja kõrisõlmed mõnes poes müügil. Sai neid siis ostetud ja keedetud. Koertele väga meeldisid.
Kuid rääkides suitsuvorstist ja singist, siis need on juba aastaid räige defitsiit. Vahel õige harva, kui mõnelt laadalt leiab sinki, mis ka singi nime väärt. Minu jaoks on just oluline see, et oleks pealt tahmane, selle järgi saab aru, et on ikka tõesti ehedat suitsu saanud, mitte pole mingi keemia abil tehtud käkerdis, mis pole suitsuahju isegi mitte must-valgelt fotolt näinud. Ja ega tahmasuski veel alati garantiid anna - osa müüjaid on sellised šuurikud, kes on oma rüvetatud sea lihakeha (mida ise singiks söandavad nimetada) soolapritsiga vett nii täis süstinud, et pritsib silma kui lõikad ja läheb külmkapis mõne päevaga libedaks. Õige sink on ikka see, mille võib sahvri lakke riputada ja seisab seal nii kaua kui lõpuks otsa saab; äärmisel juhul kuivab ära aga ei lähe roiskuma. Vorstidega on üldiselt sama lugu.
Delikatessi toodang veel on suht OK.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 18:47
Postitas Kapten Trumm
Ei taha norida, ausõna!
Kuid miks arvab Kapteni-härra, et kopsud ei maitse või ei sööda esteetilistel kaalutlustel?
Kas isiklik kogemus kehva koka valmistatud toidust või mingi konkreetne usulahk
No ma pole gurmee-kokk ega oska kõike. Olen ilmselt suht keskmine toiduvalmistaja, aga meie peres olen mina enamasti pliidi ääres - eriti mis puudutab liha ja loomseid asju.
Olen proovinud ka neid rupskeid teha. Neerusid, kopsusid jne. Enamvähem maitsvalt õnnestub ainult süda ja maks. Ülejäänud on keskmise koka jaoks siiski kõrgem pilotaaž - eriti räme on tegeleda kopsudega. Proovige, mis juhtub kuumtöötlemisel (olen muideks proovinud ja enam ei taha).
Seepärast on poeletis rupskitest enamasti maks ja mõnes kohas süda. Ülejäänu on lihtsalt liiga räme keskmise isetegija jaoks - ja poest neid ei osteta. Seevastu headel kokkadel - kindlasti õnnestub. Kui sul on hea kokk, kes ostab nt sea neerusid maitsvalt teha, kadestan.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 18:51
Postitas sammal.habe
mart2 kirjutas: PS. Karu põrn on väga hinnatud rahvameditsiinis ja selle tõttu "kulla hinnas".
hm, palun viiteid. google annab pigem "karu porn" teemalisi vasteid
karu sapp on küll tuntud, endalgi parasjagu üks kuivamas ja ootab tõmmiseks saamist...
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 19:39
Postitas Fucs
sammal.habe kirjutas:hm, palun viiteid. google annab pigem "karu porn" teemalisi vasteid
pÕrn
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5rn
Mul naise kahel õel on mehed jahimehed ja ühel tütar jahinaine
Need pajatavad vahel hoopis
kopranõrest mingeid ulmelugusid.
*
Kopsupirukast veel
http://treener.blogspot.com/2018/12/kopsupirukad.html
Kopsudest ja põrnast ka veel....
Paljud tapasaadused on kõrge toiteväärtusega või rikkad mõne olulise toitaine poolest. Samuti pakuvad nad sageli huvi kulinaarsest seisukohast lähtudes, kuna neist on võimalik valmis tada delikatesstooteid ning mitmekesistada toidulauda. Tapasaaduste (nt jalad, kopsud, magu) aminohappeline koostis erineb tailiha aminohappelisest koostisest, sest sisaldab rohkelt sidekude, seega ka rohkelt proliini, hüdroksüproliini ja glütsiini, vähemal määral trüptofaani ja türosiini. Organite vitamiinisisaldus on tavaliselt suurem kui lihaskoes. Neerud ja maks sisaldavad riboflaviini (1,697—3,630 mg/100g) 5—10 korda enam kui lihaskude. Maks on hea niatsiini, B6, B12, folatsiini, askorbiinhappe ja A-vitamiini allikas. 100 g sea- või veisemaksa katab 450—1100% soovitatavast päe-vasest A-vitamiini annusest, 65% päevasest B6-vitamiini annusest, 3700% B12 ja 37% askorbiinhappe päevasest soovitatavast annusest. Ka neerud on head B6, B12 ja folatsiini-allikad. Peale vitamiinide on lamba neerud, sea maks, kopsud ja põrn heaks rauaallikaks. Vasesisaldus on kõige suurem veise, lamba ja vasika maksas, andes 90—350% vase päevasest soovitatavast annusest (2 mg/päevas). Maks sisaldab ka kõige enam mangaani (0,128 kuni 0,344 mg/100 g). Kõige suurema fosfori- (393—558 mg/100 g) ja kaaliu-mi- (360—433 mg/100 g) sisaldusega on tüümus ja pankreas. Välja arvatud aju, neerud, kopsud, põrn ja kõrvad, sisaldab enamik tapasaadustest naatriumi vähem kui lihaskude.
https://www.pikk.ee/upload/files/Loomak ... d%2010.pdf
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 20:13
Postitas Z03
Neerud on täiesti asendamatud lihaseljankas (õige seljanka on ilma kartuliteta). Ainult et neerud vajavad hoolikat ettevalmistamist, eelnevalt poolekslõigatuna leotamist 3-4 korda vahetatavas külmas vees kuni üks ööpäev ja siis 2-3 korda kupatamist rohkes vees. Alles siis saab toiduks tarvitada. Muidu tõesti ei kõlba.
Minu jaoks oleks piiriks ilmselt ajust valmistatud toidud. Ei suudaks süüa ega toiduks teha.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 20:49
Postitas Benjy
Z03 kirjutas:Neerud on täiesti asendamatud lihaseljankas (õige seljanka on ilma kartuliteta). Ainult et neerud vajavad hoolikat ettevalmistamist, eelnevalt poolekslõigatuna leotamist 3-4 korda vahetatavas külmas vees kuni üks ööpäev ja siis 2-3 korda kupatamist rohkes vees. Alles siis saab toiduks tarvitada. Muidu tõesti ei kõlba.
Minu jaoks oleks piiriks ilmselt ajust valmistatud toidud. Ei suudaks süüa ega toiduks teha.
Ajud sisaldavad ju just kõike mida su enda aju jaoks vaja
Lamba aju on ungaris rahvustoit minuteada.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 21:07
Postitas Z03
Benjy kirjutas:Ajud sisaldavad ju just kõike mida su enda aju jaoks vaja
Lamba aju on ungaris rahvustoit minuteada.
Mnjah. Nii see kardetavasti tõesti on.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 21:20
Postitas Manurhin
Benjy kirjutas:
Ajud sisaldavad ju just kõike mida su enda aju jaoks vaja
Kunagi tubli paarkümmend aastat tagasi oli raadios (vist Mnemoturniiris) juttu sellest, et vanas Hiinas oli olemas selline karistus, kus inimene pandi vangi ja toideti elu lõpuni ühe ja sama toiduga, mille vang sai kohe algul ise valida. Enamasti vangid sedasi väga pikalt vastu ei pidanud, ainult üks mees elanud üle 90 aasta vanuseks. Küsimus oligi, et mis toitu ta kõik see aeg sõi? Ja vastus oli: oina ajusid.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 22:03
Postitas Svejk
Benjy kirjutas:Z03 kirjutas:
Minu jaoks oleks piiriks ilmselt ajust valmistatud toidud. Ei suudaks süüa ega toiduks teha.
Ajud sisaldavad ju just kõike mida su enda aju jaoks vaja
Lamba aju on ungaris rahvustoit minuteada.
Olen lugenud lugusid Lõunamere aborigeenidest-kannibalidest, kelledel oli tavaks vapralt võidelnud vastase südant süüa, et osa saada tema vaprusest.
Analoogiliselt võiks tõesti süüa neid organeid, mis parajasti järeleaitamist vajavad.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 03 Dets, 2019 22:08
Postitas Kriku
Läti Henrik kirjutas:Selle järele läksid samad sakalased Järvamaale, võtsid seal nende ülema Hebbe (Hebbus) kinni ja viisid ta ühes teiste taanlastega tagasi linnakesse (Viljandisse?), kiskusid neil sisikonna seest ja rebisid Hebbel veel elusalt südame välja, küpsetasid tulel, jagasid endi vahel ja sõid seda, et nad kristlaste vastu tugevaks saaksid. Tapetute kehad laotasid nad väljale ja andsid need koertele ja taevalindudele söögiks.