www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas:Kogu selle ilusa asja ainus häda on selles, et brittide autodel on rool valel pool.

Kirjeldustes on ju masinatel Left Hand Drive.

Saureritel on ju ka rool valel pool, pole probleemi. Ja kasutuses on neid siiamaani ja nagu Kevadtormi piltidelt näha, siis ka küllaltki arvukalt.

hummel kirjutas:Kui ajateenija-srs-RV on oma veoka ja maasturiga tulepositsioonide alal luurel-ettevalmistuses ja avastab ühtäkki metsavahel silla, millest oleks kasulik tema rühma 25t liikuritega igal võimalusel üle sõita, siis pole seda andmebaasi ilmselt kusagilt käepärast võtta, et kontrollida, kas sild peaks pidama või ei. Enne, kui info jõuab, on rühm ise juba kohal.

Saksamaal on need viidad igatahes IGA silla juures kenasti olemas, enamasti tanki jaoks 70 tonni. On kaks silti, üksiku roomikmasina jaoks ja üksiku ratastranspordi (nt tankitreiler) jaoks. Mingid admebaasid "kellele vaja" tuleb taas Eesti moodi ülesalastamine -see tähendab, et info pole kättesaadav ja konflikti segaduses vaevalt seda jagada jõuab. Silla kandevõime on inseneri poolt üsna kergesti määratav ja selle salastamisega venelaste ülesõite küll ei välista. Venelastel on erinevalt meist sõjaväe insenere küllalt. Seepärast polnud ka külma sõja ajal Saksamaal see mingi saladus.

Väike otsing "german bridges" ja voilaa. Asja nimi on MLC märk (Military Loading Class).

Küsimus ei ole salastamises. Lihtsalt sildade koguhulk meite maal kirjutatakse vähemalt neljakohalise, aga vb ka viiekohalise numbriga, vähemalt esialgu on kõigi nende siltidega varustamine mõeldamatu.
Kui betoonsillad välja arvata, siis on silla kandevõime kalkulaatori, mõõdulindi, valemi ja teatud juhtudel ka väikese tabel abil 5 min jooksul arvutatav.

kangelaspioneer kirjutas:Küsimus ei ole salastamises. Lihtsalt sildade koguhulk meite maal kirjutatakse vähemalt neljakohalise, aga vb ka viiekohalise numbriga, vähemalt esialgu on kõigi nende siltidega varustamine mõeldamatu.
Kui betoonsillad välja arvata, siis on silla kandevõime kalkulaatori, mõõdulindi, valemi ja teatud juhtudel ka väikese tabel abil 5 min jooksul arvutatav.

Eri kuradi hea loogika: "Kuna kõiki sildu sildistada ei jõua, ärme sildista ühtegi." Siin on loend Eesti suurematest siladadest: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sildade_loend

Kiirelt loendades on neid seal napilt üle 100. Ülejäänud mudru on lihtsalt klassifitseeritav ning visuaalse vaatlusega hinnatav. Aga need 100 tk (miinus jalakäijate sillad) tuleks sildistada.

Asjade ladusa kulgemise huvides, kui neid silte peaks vaja minema, tuleb silmas pidada ka varianti, et see info on kadunud.

Kui me räägime suurusjärk 100 silda, siis märkide maksumus on ca 1000 kr per sild, märgid ca 100 tuhat ja neli pioneeripataljoni sõdurit koos ühe seersandi kamandamisel ning ühe maanteeameti töötaja juhendamisel kulutab nende ülespanekuks max 2 nädalat. Kui nt märk panna mõne olemasoleva märgiposti külge, siis võib selle maksumuse veel kahega jagada (post on samakallis kui märk ise).

EKV süsteemis pole mõtet midagi erilist salastada, selle tulemuseks on see, et vastane teab niikuinii ja kui vaja on algab hämming, staap andmetega on juba ahelvare, CIMICu vend on kadunud jne. Sel põhjusel ongi Saksamaal need sildid tänini üleval. Vastane teab nagunii ja salastamine segab omade tegevust.

Suurem osa EKV suurtest saladustest on GRU analüütikutel lihtsasti tuletatav. Küll aga tähendab liigne salastus seda, et puhkeb hämming kui midagi vaja on. Isegi rahuajal (aprillisündmused 2007) oli seda hästi näha.

Kapten Trumm kirjutas:... ahelvare, ...

Lahe sõna aga mitte asjakohane

Kuigi teemaväline, siis Saurerid ja Bernad , on väga head masinad. Tõsi on jah, et võeti ka see aasta veel kasutusele ja arvatavasti kui neid ladudes veel järel on, võetakse ka edaspidi.
Vaatamata sellele, et need masinad on parempoolse rooliga ja üsna vanakesed, on enamus kasutusele võetud/võetavad masinad pea uued. Maastikul näitab üles head läbivust jne. KJP omad läksid/lähevad enamus see aasta nende masinate peal reservi. Kui neid lähedalt vaadata, siis tegu tõesti enamjaolt väga korralike aparaatidega.

corvus kirjutas:
Milleks osta ninasid (isegi kui neil rool õigel pool), mis meil eksootilised (MAN väljaarvatud) ning millede vastupidavuse kohta siinsetes oludes saame vaid oletusi teha? Volvod, Scaniad, MANid, Mercedesed vuravad meie ja hulludel idanaabri teedel igapäevaselt. Võta mõni MB Actrose 3 ja 4 sillaline mudel või Volvo FH 3 ja 4 sillaline... Teenindused olemas. Know-how olemas.

Seal on ainult 3 nina, mis mina välja tõin. Kui nüüd MAN välja arvata (juba teenistuses ja sestap on nende hankimine ainult hinna küsimus), siis jäävad järgi Leyland ja Faun. Leyland on tõepoolest selline masin, millele pikemat tähelepanu ei pööraks. Aga Faun on masin, mis on spetsiaalselt välja töötatud tankide vedamiseks (konkreetselt MBT-70) ja seda kasutatakse siiani. Seda masinat MB või Volvo esindusest ei osta. Pealegi on tegemist briti sõjave ülejääkidega, mis maksavad oluliselt vähem kui tehases.

Üks selline tore veoauto on veel Renault, mis rekkamehed relvile ajab

Oli just üks kolmeteljelise veoauto hange, hinnad olid kõik ühte auku, kõikumine 20 000 piires. Ses mõttes imemargid pole ka odavad et neid krabada. Ainuke, mis nähtavalt kallim on, on Sisu. Aga ainult Sisu pakub praegu 6x4 autot, millel tagumine sild tõstetav on. Muudel on parimal juhul keeratav.

Vanade autode pidamisest mäletan, et Scania oli kõige soodsam oma pidevalt kuluvate varuosade hinna mõttes. Volvo märksa kallim.

Aga Faun on masin, mis on spetsiaalselt välja töötatud tankide vedamiseks (konkreetselt MBT-70) ja seda kasutatakse siiani. Seda masinat MB või Volvo esindusest ei osta

On täiesti võimalik. MB-st kindlasti.

Vot siinkohal kamraad corvus vaidlen sulle vastu. Mersu pole suutnud ÜHTEGI tänapäevast töökindlat veoautot ehitada ja siitmaalt on jutul lõpp. Mersu alustas mugavuse võidujooksu ka veoautode puhul ja kõrbes mõnusalt, ka on mootorid jõuetud ja liigselt hoolt vajavad. Scanni V8-d aga kannatavad keetmist-küpsetamist-smoorimist ja praadimist (selle poolest jääb ka volvo suuresti alla), militaartehnika puhul on aga selline lollikindlus punkt nr.1, ka juhul kui võimsuselt natuke alla jääb.

Kanada armee hakkab kasutama tankide vedamiseks 8x8 MB Actros AHSVS.



Samas on see jälle kordades kallim masin kui mingi SLT50-2 Faun või siis SLT50-3 Elefant.

EKV on minu teada vaadanud ka Zetrose poole, millel peaks olema ühist Actrosega. Hiljuti olid just MB poolt esitlus tavakodanikele,kus üheks eksponaadiks oli just tsiviilis hiljuti välja lastud Zetros.
KV pidi neid kuulu järgi ca. 20 tellitud olema, pead ei anna, kuid samas rääkis seda inimene, kes ise oli kohal ja masinat testis.
Esimesed pidid kohale jõudma juba üsna pea.
Eks elame,näeme.

corvus kirjutas:Kas neid tehakse juba sadulveokitena ka?

Veidi pilte...
http://www.panzerbaer.de/helper/bw_gtf_ ... tros-a.htm
Zetros peaks olema klass väiksem kui Actros..
http://www.panzerbaer.de/helper/bw_gtf_ ... tros-a.htm

Sadulveokeid pole Zetrose puhul näinud, ise pidasin silmas 6x6 masinaid, mispeaks olema tellitud.
Tõin selle välja, kuna see näitab seda, et EKV soetab mingi hulga ka uusi MB´sid, ja eks sellest ole ka näha, kuidas uued MB-d vastu peavad.
Zetros küll väiksem kui Actros (EKV 2 Actrost on eriti jurakad), kuid samas suurem ja odavam kui Unimog.