www.militaar.net

blueant kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:

Trummipaatidest lahingulaevu ilmselt niikuinii ei vormi, sest sellistel alustel ei saa olla piisavat teadlikkust mereruumis toimuvast.

Olukorrateadlikkuses ei ole suurtel laevadel rohkem eelist, kui nende radari antenn asub kõrgemal. SAAB tõi hiljuti turule lühimaaradari 1X, mis kaalub 260 kg komplekt ja sobib hästi ka 18 tonnisele alusele.

Eespool on sellest juttu (hulga eespool).

Lahendasin olukorrateadlikkuse probleemi. Tuleb lihtsalt rohkem kastist väljas mõelda. Eeldusel, et originaalne trummipaat on 15m, peaks selline lahendus andma _täpselt_ sama hea olukorrateadlikkuse kui Haminal. Posti otsas siis loomulikult SAAB Sea Giraffe 1X. Lisaks on puhas võit selles, et 1X tahab ainult 2,3kW elektrit võrreldes Hamina-stiilis Giraffe AMB-ga, mis neelab 15kW. Kui tahame näha kaugemale kui 25km, siis ilmselt piisab, kui ajutiselt natuke rohkem ampreid sisse pressida.

trummipaat-seagiraffe1x-small.png

See on nüüd norimine, aga kui joonise proportsioone vaadata, siis on päramootor kaanest jala tipuni pea 4 meetrit pikk.
Püstuvusele ilmselt mõeldud ei ole nagu varasemategi disainide puhul.

Martin Herem kirjutas:Mitmesse Eesti ranniku ossa on võimalik dessanti teha?

See uurimus (usun, et seifis on paremaid, aga see on avalikult kättesaadav): https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias pakub 15 % Eest mandriosast. See uurimus: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias näitab, et tõenäoliselt vähem.

Kilo Tango kirjutas:Sa ei lugenud artiklit lõpuni. Seal kasutati laskmiseks GLSDB raketti laskekaugusega 150 km ja lõppfaasis laserjuhitavana, mistõttu suudab see tabada ka aeglaselt liikuvate sihtmäki nagu mistahes veesõiduk. F35 ei suufa teatavasti palju moona kanda. Seega on asjal pointi küll. Eesti kontekstis saaks laseriga osundajad paigutada väikesaartele, aga eks see ole kõik üks kirvega sae ja haamri asendamine, nagu KVJ märkis. Samas parem kui mitte midagi. Eriti kui sellest sõltub väga palju.

Vaatame siis, mida viidatud artikkel tegelikult kirjutas.
F-35 avastas kõrbes metallkonteineri, edastas koordinaadid ja HIMARS tabas. Ühel varasemal harjutusel tabas HIMARS enam kui 50 miili (eeldan et maamiili) kauguselt laevavrakki, mille koordinaadid edastas mehitamata lennuvahend. Merejalavägi kaalub laevavastaste rakettide hankimist (et saaks ka liikuvaid laevu lasta?).

Kilo Tango kirjutas:Iseasi, kui märgistatav ikkagi on laseriga 20+ km kaugusel asuv laev.

Kilo Tango kirjutas:Sellist letitoodet ei ole olemas.

MOTT
Sama hästi oleks võinud artiklist välja rebida need laused:

Long-range rockets require long-range targeting. When the target is a ship at sea, human forward observers aren’t an option.

Eespool oli juttu mehitamata pealveesõidukitest. Keda huvitab, võib lugeda mõne aasta vanust kadeti uurimust sellel teemal: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias.

URR kirjutas:See on nüüd norimine, aga kui joonise proportsioone vaadata, siis on päramootor kaanest jala tipuni pea 4 meetrit pikk.
Püstuvusele ilmselt mõeldud ei ole nagu varasemategi disainide puhul.

See on seesama varasem rakettidega trummipaadi disain. Ma üritasin trollida, aga siin teemas on kohati tõesti raske vahet teha. Püstuvuse probleemi loomulikult lahendasin: selle tagab vurrina pöörleva radari güroskoobieffekt.

Tõsiselt: see 2,4kW lühimaaradar, mis lubab hävitajat tuvastada 30km kauguselt, annab vähem olukorrateadlikkust, ükskõik kui pika ridva otsa ta tõsta ja ükskõik kui palju ülepinget klemmidele anda. Pilt on karedam, signaal on nõrgem ja kergemini segatav, väike alus vibreerib ja kõigub. Nende meeste, kes sellelt pildilt midagi välja peaks lugema, töötingimused kummipaadi kõhus on kesised.

Samal ajal Naissaare lähistel, peaks siia teemasse meeldetuletuseks, et me pole päris üksi, sobima küll: https://www.err.ee/1067784/video-ppa-le ... lasvaelase

blueant kirjutas: Samal ajal Naissaare lähistel, peaks siia teemasse meeldetuletuseks, et me pole päris üksi, sobima küll: https://www.err.ee/1067784/video-ppa-le ... lasvaelase

Juba fakt ise et sakslased siin niimoodi ringi kolistavad on positiivne ja künnist ületav.

URR kirjutas:...
Vaatame siis, mida viidatud artikkel tegelikult kirjutas.
F-35 avastas kõrbes metallkonteineri, edastas koordinaadid ja HIMARS tabas. Ühel varasemal harjutusel tabas HIMARS enam kui 50 miili (eeldan et maamiili) kauguselt laevavrakki, mille koordinaadid edastas mehitamata lennuvahend. Merejalavägi kaalub laevavastaste rakettide hankimist (et saaks ka liikuvaid laevu lasta?).

Ok. Tõstame siis putru lusikaga suhu.
SDBII on tehtud selleks, et tabada kaugemal asuvaid ja liikuvaid märke. Ei ole vahet, kas pomm on saanud oma algse kineetilise ja potentsiaalse energia rakettmootorilt või lennukilt.
https://www.businessinsider.com/the-air ... ts-2017-10

The Small Diameter Bomb II, or SDB II, is designed to destroy moving targets in all kinds of weather, such as small groups of ISIS or terrorist fighters on-the-move in pick-up trucks.

An Air Force F-15 Eagle has destroyed a moving surrogate-model T-72 tank during a live-fire test of the new Small Diameter Bomb II at White Sands Missile Range, N.M.

Sama hästi oleks võinud artiklist välja rebida need laused:

Long-range rockets require long-range targeting. When the target is a ship at sea, human forward observers aren’t an option.

Muidugi, sest inimene ei saa ju vee peal kõndida. Lisaks ei ole võimalik kaugel olevat liikuvat objekti käsitsi juhitava laserosundajaga märgistada. Lisaks ei piisa ilmselt käsilaseri 70mJ suurusest võimsusest, kuna laserkiire divergentsi tõttu on hajuvus sellistel distantsidel suur. See EI tähenda, et selliste seadet ei saaks mõnelt aparaaditootjalt tellida. Vajaliku võimsusega ja impulsieristusega IR laserid on olemas. Impulsskood ei tohiks olla väga keeruline ja praktilise näitena on sellised laserosundajad lennunduses kasutusel. Staatiliselt kusagile majaka seinale kinnitatav osundaja ei pea olema võimeline juhtima laserkiirt lähtudes lisaks sihtmärgi liikumisele ka osundaja enda liikumisest. Lisaks ei pea see olema suuteline +9g ülekoormusi ja täitma muid lisaülesandeid, mida lennukitele asetatavatelt seadmetelt nõutakse. Eesti laboriseadmete valmistajad saaksid üsna kindlasti sellise aparaadi ehitamisega hakkama ja suudaks neid toota ka vajalikus koguse (umbes tosinajagu).

Aga kuna meil on vaja tingimata osta letikaupa, siis sellised lahendused muidugi ei kära.

Aga kuna meil on vaja tingimata osta letikaupa, siis sellised lahendused muidugi ei kära.

Mulle tundub et KT=KT.
Mina passin nüüd mõnda aega.

Martin Herem kirjutas:...
Mulle tundub et KT=KT.
...

Mõte justkui minul oleks midagi ühist Kapten Trummiga on päris skisofreeniline. ainuke sarnane külg on see, et me mõlemad otsime keerulistele probleemidele lahendusi, mis ei ole päris standardsed ja ilmselt ka jätkame selle tegemist vaatamata sellele, et me seeläbi satume kohati kaasfoorumlaste pilgete ohvriks. Sellel on oma mõte. Kahju, kui KVJ seda ei taba.

Juba fakt ise et sakslased siin niimoodi ringi kolistavad on positiivne ja künnist ületav.

Iseenesest see mingi suur uudis pole, sest Baltikumi sadamates on nad ringi kolistanud juba tükk aega. On aeg-ajalt peatunud nii Tallinnas kui ka Klaipedas.

Mercurius kirjutas:Tuleb välja, et kõige käegakatsutavam rannakaitse sõjaajal on ikkagi 3. brigaad (pluss miinitõrje)..

..m.o.t.t

Kolmas brigaad katab ära meile kõige dessandiohtlikuma ala - mis on meie Soomelahe ranniku läänepoolne osa (idapoolse eest hoolitseb 1.JvBr).

Ja Lääne-Eesti saarteala jääb nii nagu on - vähemalt seniks, kuni me Pandiverest naftat // Näkimadalatelt gaasi ei hakka pumpama..

Kindlasti on dessanditõrje üks osa hoida korralikku reservi, mis suudaks dessandi merre paisata. Kui vastane meil ohustab pataljoni TG-ga, siis brigaadist peaks piisama

Kui MeV visioon läheb maksma brigaadi hinna, siis tuleb eelistada brigaadi, sest brigaad aitab ka muudel juhtudel, mil mereväest kasu pole. Näiteks õhudessandi lokaliseerimisel. Seepärast on ka minu arvamus, et MeV visioon ei saa maksta rohkem kui 2 jalaväepataljoni, selle kao ehk elame kuidagi üle (kummastki brigaadist miinus 1 PAT).

Kapten Trumm kirjutas:Seepärast on ka minu arvamus, et MeV visioon ei saa maksta rohkem kui 2 jalaväepataljoni, selle kao ehk elame kuidagi üle (kummastki brigaadist miinus 1 PAT).

Ei ela.
Võiks isegi (üksikuid) kergejalaväe kompaniisi juurde anda.

..mnjahh, Trumm - ära "pillu" siin jalaväega, mida sul nagunii ei jätku...

Meil on siin ju igasugu "tormidel" küllalt juhtunud asju, kus kuhugi seljataha sisse sadanud dessandilaadne toode on üksuse lahinguplaani põhjalikult rikkunud.

Kuna meil endal olemasolevaid/liitlaste võimeid pole olnud rohkemat kui kompanii taoliseks liigutamiseks, siis pataljon brigaadi selja taga on täitsa katsetamata veel. Aga need kompaniid on seda jama piisavalt tekitanud. Olen ka ise taoliseks ürituse "vastuvõtmiseks" pidanud ettevalmistusi tegema (stiilis 50 meest ja 5x5 km ala) ning kui saabus tõe hetk (maabusidki), siis muidugi maabusid sootuks teises kohas - kuigi olin raudpolt kindel, et sinna nad raisad maanduda ei saa.

Sestap ma eelistaks alati vältida kirsade maha tulekut üldse.