Kliimamuutustest

[Kriku]

Kokkuvõtteks, poliitik kirjutab, et teadlased kirjutavad ebateadust, suvatsemata samas ühtki näidet tuua või sisulisse diskussiooni laskuda. Mis seal ikka, meil on sõnavabadus. Eks ikka tehakse alal, millest midagi ei jagata, kõige tugevamaid avaldusi. Seda on foorumiski näha.

[Kriku]

EL kehtestab lõpuks tootmise käigus õhku paisatud süsnikoksiidi kogustest lähtuva impordimaksu:

Ametlikult teatakse algatust nime alt „Euroopa Liidu süsinikdioksiidi kohandusmehhanism“. Sellega soovib liit lõpuks tekitada olukorra, kus piirkonna enda ettevõtted ei oleks võrreldes teiste firmadega ebavõrdses olukorras. Lihtsustatult öeldes soovitakse, et ka teiste regioonide ettevõtted hakkaksid kliimale ja süsinikheitele mõtlema ning vajaduse korral maksu maksma. EL soovib Euroopast teha nimelt maailma esimest kliimaneutraalset maailmajagu. Pühapäeval jõustunud uus poliitika on esimene samm selles suunas, et ka teised sellise sammu astuksid. Vastasel juhul oleme me küll tublid, aga samal ajal teeme karuteene oma ettevõtetele, kes pingutavad ajal, kui teised seda teha ei pruugi. Meetmega kehtestatakse lõpuks süsinikdioksiidimahukale impordile maks, kuid praegu algas üleminekuaeg, kus liidu kaubanduspartnerite ettevõtted peavad esitama töömahuka heitkoguste aruande.

„Sellel on strateegiline ja rahaline mõju ettevõtetele kogu maailmas,“ kommenteeris Bloombergile Boston Consulting Groupi vanemekspert Tim Figures. „Pühapäev on alles pika protsessi algus, kuid isegi kui see mõnd ettevõtet kohe ei mõjuta, võivad need mõjud avalduda hilisemas etapis. Euroopa Liidul on võimalus kaasata rohkem tööstusharusid.“

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12023 ... -ei-meeldi

Ilma selleta toimivad EL-sisesed meetmed soodustustena importööridele.

[AndresTy]

Sobib hästi täiendama, kui ka oponeerib Partsi paukumisele kliimateemal.

https://www.err.ee/1609119122/annela-an ... voi-teadus

[Kapten Trumm]

Vaadates "kompetentsi" taset seal, kes peavad seda rohepööret ellu viima, pole mul optimismi hinges. Mis kvaliteeti saab anda minister, kes peale ülikooli lõpetamist on vaid poliitik olnud ja ses pole päevagi reaalset majandust nuusutama pidanud?

Kui miksida taoline ebakompetentsus kokku lõpliku tõe kuulutamise sündroomiga, siis saamegi vastuse, miks ettevõtjate lauale sajab pidevalt nende elu muutvaid "eelnõusid", mille kohta arvamuse avaldamiseks antakse 4 päeva (tõsilugu, on selliseid asju juhtunud).

[teeline35]

Seline intervjuu;
https://www.err.ee/1609119593/hamburg-v ... sta-parast

Energeetiku Arvi Hamburgi sõnul on vesiniku tootmine praegu väga kallis ja energiamahukas. Vesiniku odavnedes jõuab see kõigepealt tööstusse ja ehk 10 aasta pärast ühistransporti.

Küsimus muidugi kuidas see odavnemine toimuma saab? Teevad maagaasist?

Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Arvi Hamburgi sõnul on aga vesiniku tootmine väga kallis.
"Probleem on lihtsalt selles, et liiga kallis on, ja pakkumist ei ole. Kiloga müüakse vesinikku ja hind on umbes kaheksa kuni kümme eurot kilo," ütles Hamburg. Võrdluseks: elektri hind teisipäevaks on börsil seitse senti kilovatt-tunni eest. Vesinikusõiduk on aga sisuliselt elektriauto, mis elektri tootmiseks kasutab vesinikku. Gaasi tootmisel on hoiustamiskaod ja veeldamiskulud, kuid kõige suurem on energiakulu. Vesiniku toomiseks kulub 50 ühikut elektrit, kuid sellest uuesti elektrit tehes saame vastu alla poole elektrienergiat.

Tundub tupiktee olema minu hinnangul. Juhul kui energia salvestus vesiniku peale läheb, siis kukub välja nagu naljajutus koogitegemis masinast. Masin kasvatas vilja, tegi jahu, edasi taigna, küpsetas ära ka ning lõpuks sõi ära ka!

[Some]

Vesinikku tuleb suhtuda nagu energiasalvestusse, pole tähtis kui palju energiat läheb elektrolüüsiks, kui tolle energia hind on sel hetkel null või negatiivne. Kui nood suured roheenergia pargid käiku lähevad siis tuulise ilmaga tuleb ületoodetud energiaga midagi kasulikku teha ja elektrolüüs tundub mõistlikum kui tuulikud lihtsalt kinni pidurdada.

[Gideonic]

Jüri liiv - Rohepöörde valed said paljastatud: see on planeedi loodust hukutav ettevõtmine!


https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12023 ... ttevotmine

[Madis Reivik]

Maniakaalne lahmimine kahe äärmuse vahel.. ei ole kuigi mõistlik. Absurdi ümber lükates ei ole mõtet uut absurdi genereerida.

Mida ma silmas pean - kui rääkida liitiumakudest, siis ok, seda saab põhjendada. Aga samal ajal lahmida veganlust või seda et kusagil Austraalias on mingi juurikas kole kallis - see viib fookuse kõrvale.

[Gideonic]

Mida ma silmas pean - kui rääkida liitiumakudest, siis ok, seda saab põhjendada. Aga samal ajal lahmida veganlust või seda et kusagil Austraalias on mingi juurikas kole kallis - see viib fookuse kõrvale.

Sellega nõus, autori fookus kaob vahepeal üsna ära või hüppab teemadesse kus tal tõesti kompetentsi vähem.


Ja veganluse veetarbimise lahmimise näide on tõesti pigem enda väljamõeldud hernehirmutisega võitlemine. Veetarbimine veisekasvatuse juures on kõige väiksem probleem, pigem ikkagi see kuivõrd palju sööta vajavad veised ja kui palju ressursse see omakorda nõuab. 77% kogu põlumajanduse saadustest läheb loomadele söödaks. Kui nüüd võrrelda veiseliha kasvõi kanalihaga (kg kohta) on vahe üsna üüratu ikka:



Siin aga omakorda ei pea lahenduseks olema 100% veganlus. Väga palju aitaks juba lihtsalt raiskamise vähendamine. See USA komme iga jumala toidukord on ilmtingimata tööstuslikus koguses loomaliha näost sisse ajada on äärmiselt raiskav. Ka lihatooteid annab tarbida oluliselt mõõdukamalt ja mõni toidukord päevas võikski olla kergem. Veist võiks regulaarselt ikkagi asendada ka sealiha kana ja kalaga, jne ...

Vabandust muidugi laieneva OT pärast.

[Kriku]

Lihasöömise vähendamine ja veganlus on kaks totaalselt eri asja. Kahtlane, kas ükski põlluharija rahvas on nii palju liha söönud kui tänapäeva lääneeurooplased ja ameeriklased isegi raiskamist arvestamata.

[Kapten Trumm]

Üks liha populaarsuse allikas on muidu läänemaailmas tuure koguv ülekaalu/II tüübi diabeedi epideemia, mille talitsemiseks on üks lihtsamaid meetodeid mitte tarbida teraviljatooteid (jahust leivani) ja asendada see liha-kalaga.

Mis ei tähenda, et peaks 9000 kcal/d lihast toituma, aga siiski - et väiksema jalajäljega teravilja propageerimine (ja rasva stigmatiseerimine) on maailma rahvatervisele juba oma pöördumatu jälje jätnud.

Eestis paistab, et veist tarbitakse vähe (ka lammast), lihtsalt enamikule liiga kallis. Kilohind on samaväärsest sealihast ikka 3+ korda kallim ja kanalihaga on vahe veel suurem.

[Benjy]

Veised suudavad seedida kiudaineid, mida sina või mina ei suuda. Ehk siis maisitõlvik läheb piirituseks ning kogu järgijäänud siloks ja lehmale sisse. Lisaks on rohumaid kus põllumajandust ei saa teha, aga mäletsejaid saab toita küll. Kui need kalorid turult kaotada, siis tuleb need vast siiski asendada. Ja taimsed valgud ei asenda loomseid hästi. Samuti on taimsete rasvadega raskusi, et omega6 sisaldus alla saada. Mäletsejate rasvas on seda tunduvalt vähem, kui näiteks sea või kanarasvas. Loomadele sissesöödetav loeb väga palju. Tänaba on olemas selline kummaline nähtus, nagu suhkruhaiged veised. Liiga palju teravilja jne.

[Kriku]

Kahtlane, kas ükski põlluharija rahvas on nii palju liha söönud kui tänapäeva lääneeurooplased ja ameeriklased isegi raiskamist arvestamata.

Tuleb välja, et eksisin:
https://www.medievalists.net/2020/11/me ... nsumption/
https://www.cambridge.org/core/journals ... 71CF8B4F00

Aga see ei muuda asja, et me saaks palju vähemaga hakkama.

[Kriku]

Jüri Liiva raamatust:

Kui füüsikalist maailma kirjeldavad arvutused ja näited on autoril loogilised, siis ökoloogilistesse ja sealt ka ühiskonna toimimist käsitlevatesse seostesse sattudes läheb ainekäsitlus ebalevaks. Näiteks lk 285 pakutakse lahendusena välja vähendada Maa elanikkonda, selle energiatarbimist ning võtta kapitali omanikult tulu saamise õigus.

Need on sotsiaalmajanduslikud lahendused, mis ei kõla väga realistlikena. Kuigi autor toob esile mullaviljakuse hoidmise ja taastamise olulisuse, esitab ta selleks vajalikke toiminguid mahepõllunduse liiglihtsustatud kujundit kasutades rohepesuna.

Raamatus käsitletakse teemasid seinast seina ning ühelt inimeselt ei saagi nõuda nende kõigi sisulist mõistmist. Asjatundja tunneb tekstis kohe ära nende osade hõreduse, tavalugeja kahjuks mitte. Seepärast võinuks sedavõrd mitmetahulise teema avamisse kaasata julgelt teiste valdkondade eksperte, et pakkuda tõepoolest igakülgselt teaduspõhist käsitlust ning vähendada pooltõdede või eksitavate väidete kaudu infomüra teket. Kuskilt võiks ju iga Eesti inimene leida inimkeeles lahti seletatud Euroopa Liidu rohepoliitika ehk roheleppe eesmärgid ja lahendusteed.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120237706 ... hendamisel

[croman40]

Tuleb välja, et eksisin:

Ei eksinud.
Esimeses viites oli arvutuses kasutatud andmed puudulikud, aga teine, tõsiseltvõetavam allikas kirjutas Barcelona kohta:
In 1462, the municipal government estimated a total consumption of around 75 grams per person per day.Footnote 8 In these calculations, the low proportions of pork and beef were similar to those of the eighteenth century. It is also surprising to note the steep fall in meat consumption over the course of the eighteenth century, from 80–100 grams per person per day to 60 grams per person per day.

100 gr/päevas on vähem kui 40 kg/aastas. Tänapäeval süüakse Hispaanias 140 kg/aastas https://ourworldindata.org/grapher/per-capita-meat-type