EV energia ja julgeolek

[Madis Reivik]

Oma kogemus ütleb et Mitsu on õige asi.

Aga -25 juures on kasutegur niikuinii üpris vilets ja samas küttevajadus päris suur. Dimensioneeri kuidas tahad ikka jama...
Seega, kui raha rohkem siis maaküte.

Ning iga soojuspumba puhul elektriline küttekeha ka akupaaki, avariijuhtudeks ning ka juhuks kui elekter öösel sigaodav.

[OLAVI]

Oma kogemus ütleb et Mitsu on õige asi.

Aga -25 juures on kasutegur niikuinii üpris vilets ja samas küttevajadus päris suur. Dimensioneeri kuidas tahad ikka jama...
Seega, kui raha rohkem siis maaküte.

Ning iga soojuspumba puhul elektriline küttekeha ka akupaaki, avariijuhtudeks ning ka juhuks kui elekter öösel sigaodav.

Juba mõni aasta on ka meil müügil Õ/Õ soojapumbad, mis töötavad kuni -35C ja omalgi teine talv selline kasutusel.
Kui hoone soojusenergia vajadus on kontrollitud (väike), siis majanduslikult ei tasu üle 2000eur maksva kütteseadme soetamine ära ja sellise summa eest ei saa ei Õ/V- ega maapumpa ega ahju soetada.
Et maaküte oleks majanduslikult tasuv, peab olema vägagi suur soojusenergia vajadus.

[Madis Reivik]

Ära deklameeri vaid diskuteeri ja jaga numbreid.

-25 jaoks ei saa normaalset õ/õ soojuspumpa dimensioneerida, kukub välja ikka otse-elektriküte.

Aga selline sitt suusailm nagu praegu on ja nagu on 6 kuud aastas, sobib kenasti.

[ahto42]

Lisaks paigaldatakse kliimaseadmeid.
Omalgi mõtted, et talvel nn teisejärguline küte ahju kõrval ja et suvel oleks jahutust.
Õeke paigaldas see suvi just jahutava suunitlusega.
St tähendab, et tarbimine niikuinii kasvab, jah valgustuse arvelt väheneb, aga muud seadmed panevad täistuuridel.

Ostes kliimaseadet ka talvise kütmise eesmärgil, siis peaks pöörama tähelepanu, et enamus (maailmas) müüdavaid konditsioneere ei ole mõeldud kasutamiseks kütteseadmena "põhjamaises kliimas" ja ei pruugi töötada näiteks alla -15C välistemperatuuris.

Kuigi seadmete väljanägemine ja kaubanduslik nimetus on sarnane, siis on kasulikum osta "jahutusvõimalusega põhjamaine õhukütteseade" mille min töötemperatuur on vähemalt -25C.
Erinevused on "pisiasjades": suhteliselt suurem välisosa soojusvaheti, talveõli kompressoris, tarkvara jne.

Tean tean,
Seepärast nii kirjutasingi, et õeke ostis jahutava. Tööjuures ka jahutav.

[Juhani Putkinen]

Ma lisan siia graafiku, milles on näha, et kõik Soome tuuleveskid on kokku tootnud elektrit vähem kui 100 MW võimsusega umbes 24 tundi, väikseim oli minu bongatuna kell 10.47, kokku 66 MW. Soomes on tuuleveskide nominaalvõimsus juba 4814 MW. Pildil üleval roheline joon.

Sellist auku tuuleveskide elektritoodangus pole võimalik täita mingil majanduslikult mõistlikul meetodil. Oleks parem kui Soomes poleks ühtegi tuuleveski. On vaja ehitada tuumajaamu, tuumajaamu ja veelgi tuumajaamu.

[OLAVI]

Ära deklameeri vaid diskuteeri ja jaga numbreid.

-25 jaoks ei saa normaalset õ/õ soojuspumpa dimensioneerida, kukub välja ikka otse-elektriküte.

Aga selline sitt suusailm nagu praegu on ja nagu on 6 kuud aastas, sobib kenasti.

Jagaks andmeid küll aga pumbamüüjad saavad väga pahaseks, sest see näeks välja nagu ühe firma reklaam, sest tootjad ei kipu väga jagama "külma testimisel" mõõdetud andmeid ja reklaamivad keskmisi numbreid või jagavad reklaamteksti, mis ei paista dokumendi moodi välja.
Kuna kõigi EU's müüdavatel seadmetel peab tänapäeval olema energiamärgis, siis saab leida mõningaid andmeid energiamärgise andmebaasist aga ka need ei pruugi näidata kasutegurit põhjamal -25C juures.

Tavaliselt pakutavad lae alla paigaldatavad seadmed sobivad vastavalt füüsikaseadustele rohkem jahutuseks aga elutoa kütteks (ruum kus viibivad alaliselt inimesed) on mõistlik kasutada põrandaagregaate, mille omahind on kallim ja seega pakutakse neid vähem.

Tasub vaadata Rootsis müüdavaid põhjamaiseid kütteseadmeid.
See on väidetavalt Taani tehnoloogiainstituudi (kolmas pool) poolt mõõdetud kuni -35C töötav seade:
https://varmepumpshopen.se/luftvarmepum ... z25ufeaw-1

Selle sama firma Eesti netileht, Eesti hindadega:
https://kliimamarket.ee/ohksoojuspumbad ... ic-hz25xke
Ja müüja poolt avaldatud võimsusandmed:

Vajadusel võin lisada hiljem lingid avalikele andmetele.

[Juhani Putkinen]

Soojuspumpade jaoks on vaja väga palju elektrit kõval pakasel. Kõval pakasel aga ei tuule nii suure tuulekiirusega, et tuuleveskid toodaksid elektrit. Tuumajaam aga toodab.
https://jput.fi/Pakkasella_ei_tuule.htm

[madissp]

Tuumajaam toodab eeldusel, et ta parasjagu remondis ei ole Olkiluoto 3 vist pole korralikult käima veel saadudki, kuigi plaan oli see juba 2009 käiku lasta.

Mina ise olen ka tuumajaamade usku, aga päris probleemivabad ei ole needki ja kõiki mune ühte korvi või üldse ühte tuumajaama ei tasu ka panna.

[Juhani Putkinen]

Olkiluoto 3 on prantslaste prototüüp. Oli suur viga tellida prantslastelt selline tuumajaam, millist poldud isegi konstrueeritud, rääkimata sellest, et selline oleks ennast tõestanud korralikuks. Ei tasu võtta arvesse jaama, mida pole veel võetud kasutusele, vaid alles katsetatakse ja parandatakse vigu.

Tasub osda juba olemasolevaid, mitte prototüüpe - see on vaja meeles pidada ka tuleviku väikeste SMRidega. Esimesed on prototüüpid ja keegi ei tea millal need on korralikud, ega ka seda kui palju nendega toodetud elekter maksab tootjale.

Soovitan soojalt tuumajaamu APR1400 Lõuna-Koreast.
https://jput.fi/Ydinvoima_Etela_Korea.htm

[Some]

https://forte.delfi.ee/artikkel/1201000 ... tootmiseks

Milline teie kui keemiku seisukoht on: milline oleks Eesti oludes kõige perspektiivikam vesiniku tootmise viis?

Niipalju, kui mina olen kursis, siis peaks aluseks olema meretuul – kõige odavam viis Eestis suuremahuliselt taastuvelektrit toota. Merel puhub tuul peaaegu, et kogu aeg.

Hydrogen Europe andmetel võiks Eestis olla sel viisil rohelise vesiniku tootmise kilohind suurusjärgus 3,5-4,8 eurot , Saksamaa vesinikutanklates on praegu vesiniku kilohind 12,85 eurot. Saksamaa tanklates on küll hind fikseeritud praegu ja müüdav vesinik ei ole tingimata roheline.

Veel arvutusi: 10 liitrit vett ja umbes 50 kWh elektrienergiat annab 1 kilo vesinikku. Vesinikuauto paagis on umbes 5 kilo vesinikku olenevalt mudelist. Ja nagu öeldud, siis vesinikuauto sõiduulatus on üle 570 kilomeetri. Näiteks Hyndai Nexo, mille pardal hoiustatakse 6,33 kg vesinikku, sõiduulatus on ühe tankimisega lausa 700 kilomeetrit.

Seega pool klaasi vett annab piisava koguse vesinikku autoga ühe kilomeetri läbimiseks. 500 kilomeetri läbimisel väljub vesinikuauto summutist aga 50 liitrit täiesti puhast vett.

Tahan juhtida tähelepanu aga sellele, et meretuuleparkide rajamisel väga kaugele kaldast toob kaasa selle, et merre tuleb paigaldada väga kalleid elektrikaableid. Taanis ja Hollandis on sellest aru saadud ja mitmed meretuulepargid, mis on projekteerimisel, juba arvestavad vesiniku toomisega tuuleparkide juures.

Vesinikku saab transportida aga peamiselt plastikust tehtud toruga, mille sees on rõhk umbes 42 bar ja mille kaudu saab transportida 1500 kg vesinikku tunnis. See on odavam viis energia liigutamiseks meretuulepargist kaldale.

Elektrolüüserid on maailmas olemas ja siin meil jalgratast leiutada ei ole vaja?

Täpselt. Tegelikult on isegi Eestis olemas startup, kes toodab elektrolüüsereid – Stargate Hydrogen, kes on saanud ka Euroopa raha, et rajada suur gigatehas Eestisse.

Ja veel: kui Eestis toota tohutult tuuleenergial põhinevat elektrit, mida meie oma võrk ära ei tarbi ja naaberriikidesse ka kõike saata ei saa, siis on Soome ja Rootsi eestvedamisel planeerimisel ka vesinikutorustik (Nordic Hydrogen Route), mis läheks Eestist läbi – nii oleks võimalik oma toodetud energia vesiniku kujul saata kasvõi Saksamaale.

Stargate Hydrogenist - toodab kuni 10MW elektrolüüsereid, eriline on see, et ei kasuta haruldasi metalle vaid keraamikat, toodangul garantii 10a. Põhiinvestor Utilitas.

Utilitas Wind arendab ka Saare-Liivi meretuuleparki, mis asub Liivi lahes Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal ja valmib plaanide kohaselt 2028. aastal. Arenduse esimeses etapis on planeeritud püstitada vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh.

[Taaniel Tina]

Arenduse esimeses etapis on planeeritud püstitada vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh.

Ei tea kas Utilitas Wind ajab jama või ajakirjanik, aga numbrid ei klapi. Või tulevad sinna mingid eriti effektiivsed tuulikud ja tuuleolud on eriti soodsad?

Sest kui lugeda Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehte, siis seal on öeldud:

Over the course of a year, it will typically generate about 24% of the theoretical maximum output (41% offshore)

Ehk kui selle alusel arvutada, oleks teoreetiline maksimum toodang:
1200MW * 365 päeva * 24 tundi * 0,41 = 4310 GWh, ehk 4,3 TWh.

[Väino]

Ei tea kui kauge on kaldast "väga kauge"? Kaks Estlink2 taolist kaablit lohistaks selle 1200MW kaldale küll. Ja Estlinke vist liiga kalliks ei peetud.

[logistik76]

Soovitan soojalt tuumajaamu APR1400 Lõuna-Koreast.
https://jput.fi/Ydinvoima_Etela_Korea.htm

Kui Korea poolsaarel kasvõi mingi lokaalne madin peaks toimuma (10 aasta jooksul väga-väga tõenäoline), siis ei tule sealt varuosapoegagi.
Istume Eestis oma katkise APR1400 jaama otsas pimedas, Soome saab koormuse teiste jaamade peale ringi jagada.
Minu kindel seisukoht-mitte mingil juhul Eestisse üks suur reaktor.

[parkija]

Estlink 1 on "tehnilise õnnetuse" tõttu rivist väljas kuni 5. detsembrini , nukker , kui elektri olemasolu sõltub kaablitest , hea et veel põlevkivijaamad alles on .
Kuidas ikkagi see tuulikute poolt toodetavale elektrile üleminek olema saab , hea küll , on estlink esimene , teine ja ilmselt kunagi ka estlink kolmas aga kuidagi ebakindel on see tuuleelektrile panustamine .

Mis asi on "tehniline õnnetus" .

[Juhani Putkinen]

Minu kindel seisukoht on, et Eesti peab ise tootma vähemalt enda tarbimise jagu elektrit - ka siis kui ei tuule, ega päike paista.

Elektri tarbimine kasvab kindlasti väga palju - loobutakse maagaasi, kivisöe, masuudi, kütteöli, ja kunagi ka põlevkivi põletamisest. Elektriautot tulevad nagu nii, ja nende akusid on vaja laadida.

Eestisse on vaja esiteks ehitada üks tuumajaama blokk APR1400 ja pärast veel teine - näiteks Pakri saartele.

Poleks paha vahepeal ka eksportida elektrit hea hinnaga - saada selles eksportist raha.

Tuugenide ja päikesejaamade doteerimine on vaja otse kohe lõpetada.