Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Lemet]

Aga mis siin nutta, minge arsti juurde Soome, kui siin nii kole ja kehv on! Kõik on ühte moodi ja EV haigekassa maksab kinni.

Kas see päris nii ikka on, Haigekassa asjapulkade meediaseletamisest on mulle küll kõrvu jäänud, et kinni makstakse vaid need protseduurid, mida Eestis ei pakuta ja needki valikuliselt. Ja lugupeetava vaatenurgast on see siis õige, et siin riigi/maksumaksja kulul küllaltki kalli (vt. vaoina kommenti "...Et kõrgharidusõpe + elamine õppimise ajal kinni maksta, selleks vajalik õppelaen hakkab rahaliselt ilmselt konkureerima juba eluasemelaenu mahuga....) hariduse saanud seltskond teistesse riikidesse pageb? Arstile pääsust- peretohtri juurde vast jah, aga soovitan proovida näiteks nahaarstile. Või seljahädade spetsile.

[mx77]

See 100% tasuline kõrgharidus, mida siis riik osaliselt või täielikult teatud tingimustel kompenseerib teeks meile tõsise karuteene.
Kuna oleme EL liikmesriigid ja suures osas EL-is on kõrgahridus tasuta, siis kui noortele panna ette tingimus, et kas õpid Eestis tasulises ja siis oled mingi aeg pärisorja staatuses või minna rootsi, taani, soome või mujale tasuta sama asja õppima hakkavad palju rohkemad valima viimase variandi kasuks. Mul hetkel omagi tutvusringkonnast väga paljud õpivad välismaal. Ja kas sellised tudengid tulevad tagasi eestisse või pigem jäävadki välismaale, eriti arvestades, et tööandjad nokivad paremaid lõpetanuid juba viimastelt kursustelt omale tööle.
Lisaks tekib selle süsteemi puhul küsimus, et kuidas suhtuda sellistesse erialadesse, kus enamus lõpetanutest läheb erasektorisse tööle, aga õpe on suhteliselt kallis, näiteks inseneriõpe. Kas meil üldse siis keegi lähebki selliseid erialasid õppima?

[Kapten Trumm]

Ma vist ennist kirjutasin ignorantidele liiga arusaamatut mõistujuttu:

Kordan siis üle:

Taolise töö tegijale makstakse Soomes alates 1000 eurost bruto, võimalik, et rohkemgi.
Ehitusmees Eestist saab keskeltläbi 10 euri tunnis, paremad rohkemgi ja autojuhid-bussijuhid on umbes samas augus.
Iva on nüüd selles, mis edasi tuleb, sest keskmine palk on Soomes üle 3000 euro ja Soomes tööline keskmist palka tavaliselt ei saagi.
Sealt edasi tekib verdtarretav kujutlus, et mis hakkab siis saama, kui Eestist ka spetsialistid pagema hakkavad.
Selles mõttes need palgad ei ole seal niiväga ulmelised, liigutage ajusid, ärajooksmise põhjuseid on peale palga veel (olen aru saanud, et praegu on emigrandid põhiosas liht- ja oskustöölised).

Täna on heal ehitusmehel (kordan heal, mitte labidamehel) Eestis kah see 1500-2000 bruto võimalik saada.
Ometi see voor Soome suunas jätkub? Miks?

[Kapten Trumm]

See 100% tasuline kõrgharidus, mida siis riik osaliselt või täielikult teatud tingimustel kompenseerib teeks meile tõsise karuteene.
Kuna oleme EL liikmesriigid ja suures osas EL-is on kõrgahridus tasuta, siis kui noortele panna ette tingimus, et kas õpid Eestis tasulises ja siis oled mingi aeg pärisorja staatuses või minna rootsi, taani, soome või mujale tasuta sama asja õppima hakkavad palju rohkemad valima viimase variandi kasuks. Mul hetkel omagi tutvusringkonnast väga paljud õpivad välismaal. Ja kas sellised tudengid tulevad tagasi eestisse või pigem jäävadki välismaale, eriti arvestades, et tööandjad nokivad paremaid lõpetanuid juba viimastelt kursustelt omale tööle.
Lisaks tekib selle süsteemi puhul küsimus, et kuidas suhtuda sellistesse erialadesse, kus enamus lõpetanutest läheb erasektorisse tööle, aga õpe on suhteliselt kallis, näiteks inseneriõpe. Kas meil üldse siis keegi lähebki selliseid erialasid õppima?

Kahtlane, enamiku gümnaasiumi lõpetajate iseseisva eluga toimetuleku võime (minu tähelepanek praktikast) ja keelteoskus seda teha ei võimalda.
Kindlasti on neid, kes lähevad, kuid enamus ei lähe. Eriti kui silmapiiril terendaks võimalus saada nt õppelaenu kustutamist vms.
Soomes võib mingit lihtsamat tööd teha tõesti keelt purssides või hädaga inglise keeles asju ajades, aga õppimisest, kus iga su liigutus käib soome keelega - kahtlasevõitu...

Lisaks tekib selle süsteemi puhul küsimus, et kuidas suhtuda sellistesse erialadesse, kus enamus lõpetanutest läheb erasektorisse tööle, aga õpe on suhteliselt kallis, näiteks inseneriõpe. Kas meil üldse siis keegi lähebki selliseid erialasid õppima?

Maksuresidentlusest sõltub, kui maksud laekuvad siia, siis nt tulumaksusoodustusega saab samapalju tagasi iga aasta kui on tema õppelaenu või ajatatud õppemaksu makse.
Kui ei laeku - siis palutakse lahkelt pöörduda residendi asukohamaa maksuameti poole.
Sellisel juhul poleks töö riigisektoris määrav ja me ei kohtleks kedagi ebavõrdselt.
Samuti on õppemaks kõigile EL kodanikele võrdne, soovib mõne teise EL riigi kodanik seda leevendust kasutada - aga palun, asuge Eestisse tööle ja maksuresidendiks.õ
Aga et mingite küsitavate EL põhimõtete järgimise sõttu saksa täpsusega asuda vabatahtlikult rikkamate riikide odava tööjõu tootja rolli ja lasta enda inimesed laiali joosta...noo kas see on ikka hea mõte?

[Kapten Trumm]

Et kõrgharidusõpe + elamine õppimise ajal kinni maksta, selleks vajalik õppelaen hakkab rahaliselt ilmselt konkureerima juba eluasemelaenu mahuga....) hariduse saanud seltskond teistesse riikidesse pageb? Arstile pääsust- peretohtri juurde vast jah, aga soovitan proovida näiteks nahaarstile. Või seljahädade spetsile.

Metssiga mõtleb vist arsti all perearsti, sinna saab tõesti igaüks isegi samal päeval.
Erialaarstidega, eriti heade arstidega on Eestis täna 2-3 kuud järjekord. Kui pikk on Soomes - ei tea.
Mismoodi see järjekord tekib, on nüüd ise küsimus kuid väita, et järjekorda pole - pole õige.

[vaoinas]

Kahtlane, enamiku gümnaasiumi lõpetajate iseseisva eluga toimetuleku võime (minu tähelepanek praktikast) ja keelteoskus seda teha ei võimalda.
Kindlasti on neid, kes lähevad, kuid enamus ei lähe. Eriti kui silmapiiril terendaks võimalus saada nt õppelaenu kustutamist vms.
Soomes võib mingit lihtsamat tööd teha tõesti keelt purssides või hädaga inglise keeles asju ajades, aga õppimisest, kus iga su liigutus käib soome keelega - kahtlasevõitu...

See on küll sõber Trummi poolt küünilisevõitu lohutus - ärge muretsege, enamus gümnaasiumilõpetajaid on nii lollid ja võimetud, et oma saamatuses ei suuda nad siit Eestist kuhugi minna. Noh on ka neid (ilmselt siis teravamad pliiatsid gümnaasiumilõpetajatest), kes lähevad, aga pole hullu - suurem osa (need lollid siis) jäävad siia.

[Kapten Trumm]

Me ei räägi ju tasulisest kõrgharidusest tavapärases võtmes (kus kulud kannab õppija), vaid õppekulude või õppekulude kohustuse õiendamisest ühiskonna poolt siis, kui subjekt ühiskonna hüvanguks siin tööle asub. Selles on suur vahe.

Noh on ka neid (ilmselt siis teravamad pliiatsid gümnaasiumilõpetajatest), kes lähevad, aga pole hullu - suurem osa (need lollid siis) jäävad siia.

Teravamad lähevad ka siis, kui me kõrghariduse omandajale peale maksaksime.
Nende motiiv on natuke teistsugune - eelkõige kooli tase ja sellega avanevad võimalused, kui see tee valitakse, küll leitakse võimalus ka seda rahastada.
Ehk siis see seltskond poleks niiehknaa tasuta kõrghariduse pärast Eestis - ka täna on neid välismaale õppima minejaid omajagu.

suurem osa (need lollid siis) jäävad siia.

Kas sa seda tegelikult mitte ise ei propageeri (ärme midagi tee ega kellegi õigusi piira)?
Soome puhul täpselt see süsteem juba kenasti töötabki, veel aastake ja ehitussektoris annab otsida juba meest, kes müüri laduda oskaks.

[vaoinas]

Teravamad lähevad ka siis, kui me kõrghariduse omandajale peale maksaksime.
Nende motiiv on natuke teistsugune - eelkõige kooli tase ja sellega avanevad võimalused, kui see tee valitakse, küll leitakse võimalus ka seda rahastada.
Ehk siis see seltskond poleks niiehknaa tasuta kõrghariduse pärast Eestis - ka täna on neid välismaale õppima minejaid omajagu.

Mida sa Trumm nüüd sellega öelda püüad? Et enamus gümnaasiumilõpetajaid on lollid ja saamatud - nende pärast pole mõtet muretseda - need jäävad niikuinii Eestisse. Ning on vähesed targad, kes välismaal hakkama saavad ja niikuinii muudel kaalutlustel siit ära lähevad. Aga seda riskigruppi - Gümnaasiumilõpetajaid, kes on arukad ja saaksid välismaalgi edukalt hakkama, kuid tahavad endi tuleviku Eestiga siduda. Need, kes võivad olla sunnitud lahkuma, kui hariduse saamine siin oluliselt keerukamaks/kulukamaks/tülikamaks muutub, kui välismaal - neid siis ei eksisteerigi. Nii või?

[Lemet]

Et enamus gümnaasiumilõpetajaid on lollid ja saamatud

Tulevad meelde kõrgkoolide õppejõudude viimase aja kurtmised alates isand Lorentsist ja tema järel riburada pidi teisigi....kes jah kipuvad sedapidi väitma.

[mx77]

Trumm, sa oled ennast ikka korralikult nurka värvinud

[Kapten Trumm]

Mida sa Trumm nüüd sellega öelda püüad? Et enamus gümnaasiumilõpetajaid on lollid ja saamatud - nende pärast pole mõtet muretseda - need jäävad niikuinii Eestisse. Ning on vähesed targad, kes välismaal hakkama saavad ja niikuinii muudel kaalutlustel siit ära lähevad. Aga seda riskigruppi - Gümnaasiumilõpetajaid, kes on arukad ja saaksid välismaalgi edukalt hakkama, kuid tahavad endi tuleviku Eestiga siduda. Need, kes võivad olla sunnitud lahkuma, kui hariduse saamine siin oluliselt keerukamaks/kulukamaks/tülikamaks muutub, kui välismaal - neid siis ei eksisteerigi. Nii või?

Vaoinas, katsu mõttega lugeda teiste kirjutatud tekste.
Milles see kõrghariduse omandamine tülikamaks muutub, täna on päris korralik tung nii riigiülikoolide kui eraülikoolide uste taga?
Mis see seltskond siis täna Stocholmi või Berliini ülikooli ukse taga ei tungle?
Nendele on täna õppimine ka ju tehtud ebamugavaks - eelarvelisele kohale ei mahu, tuleb maksta.
Seejuures neile täna seda õppemaksu keegi ei hüvita ju.
Me räägime süsteemist, kus maksuresidentluse alusel hüvitataks - ilmselt on võimalik hästi mõeldes teha ka nö rahata arveldus, kus füüsiliselt subjekt midagi ei maksa, vaid tekib õppeaja jooksul kogunev õppemaksu kohustus.

Gümnaasiumi lõpetajad on täna lapsed vanuses 16-17. aastat. Üsna vähetõenäoline oleks ülalkirjeldatud süsteemis nende massiline välismaale oma käel õppima minek - enamik lapsevanemaid lubab oma lapse teise linna õppima juba südamevärinaga.

[vaoinas]

Et enamus gümnaasiumilõpetajaid on lollid ja saamatud

Tulevad meelde kõrgkoolide õppejudude viimase aja kurtmised alates isand Lorentsist ja tema järel riburada pidi teisigi....kes jah kipuvad sedapidi väitma.

Isand Lemet kisub siinkohal minu poolt öeldud väikese lausejupi kontekstist välja. Ma ei taha siin üldse peeter Lorentsi ja teiste õppejõududega gümnaasiumilõpetaja arukuse üle vaielda (mis ei tähenda, et ma nendega ka tingimata nõustuksin) - see ei ole teema.

[vaoinas]

Vaoinas, katsu mõttega lugeda teiste kirjutatud tekste.
Milles see kõrghariduse omandamine tülikamaks muutub, täna on päris korralik tung nii riigiülikoolide kui eraülikoolide uste taga?
Mis see seltskond siis täna Stocholmi või Berliini ülikooli ukse taga ei tungle?
Nendele on täna õppimine ka ju tehtud ebamugavaks - eelarvelisele kohale ei mahu, tuleb maksta.
Seejuures neile täna seda õppemaksu keegi ei hüvita ju.
Me räägime süsteemist, kus maksuresidentluse alusel hüvitataks - ilmselt on võimalik hästi mõeldes teha ka nö rahata arveldus, kus füüsiliselt subjekt midagi ei maksa, vaid tekib õppeaja jooksul kogunev õppemaksu kohustus.

Gümnaasiumi lõpetajad on täna lapsed vanuses 16-17. aastat. Üsna vähetõenäoline oleks ülalkirjeldatud süsteemis nende massiline välismaale oma käel õppima minek - enamik lapsevanemaid lubab oma lapse teise linna õppima juba südamevärinaga.

Tahan vaid lugupeetava tähelepanu juhtida, et kõrgharidussüsteemi ei saa kujundada põhimõtte järgi - "gümnaasiumilõpetaja on niikuinii loll ja saamatu, ei ta lähe kuhugi".Ei saa nii mustvalgelt lammutama asuda. Ettevaatlik tuleb sellistes asjades olla - see veekauss on meil nii ääreni täis, et nii kui me mõne mõtlematu liigutuse teeme, loksub kohe üle ääre. Ja iga kord, kui loksub, jääb meid järjest vähem järgi.

[mx77]

Vaoinas, katsu mõttega lugeda teiste kirjutatud tekste.
Milles see kõrghariduse omandamine tülikamaks muutub, täna on päris korralik tung nii riigiülikoolide kui eraülikoolide uste taga?
Mis see seltskond siis täna Stocholmi või Berliini ülikooli ukse taga ei tungle?


Gümnaasiumi lõpetajad on täna lapsed vanuses 16-17. aastat. Üsna vähetõenäoline oleks ülalkirjeldatud süsteemis nende massiline välismaale oma käel õppima minek - enamik lapsevanemaid lubab oma lapse teise linna õppima juba südamevärinaga.

Soh?! EBS (sisuliselt eraõlikoolide liider) kaebas just, et ei saa kohti täis ja sisseastujate tase on nõrk. Seega tasulise valibki see kes riigieelarvest rahastatavatele tasuta kohtadele ei saa.
Ja kuidas küll see gümnaasiumilõpetaja 16 aastane saab olla??? Arvestades 12 aastast gümnaasiumi siis 1-sse klassi mindi neljaselt või?
Mõtle ka vähe enne kui kirjutad.

[tommy]

Jama värk see eri tasemega ühendatud anumate teooria. Või majandusruumi.
Teatav valgumine on siin paratamatu.
Meie valmistame ette arste Soomele, Soome Norrale, Poola brittidele ja sakslastele, Läti ja Leedu....jne.
Meile tullakse Venemaalt, Ukrainast ja mujaltki.
Me kas tõmbame piiri ette....
Või paneme kõrghariduse tasuliseks.

Või tuleb leppida, teades, et meie tõuseme iga aastaga ja Soome hakkab meile vaikselt allapoole vastu tulema.