www.militaar.net

[...]

Üldiselt on see ju õige jutt, aga üsna abstraktne ja – nagu näitas möödunud aasta – ei rahusta inimesi kuigivõrd. Solidaarsuse hüved tunduvad kaugena, pagulased – isegi kui neid siin veel peaaegu pole – vahetu ohuna.
Riigijuhtide pöördumised ei sisaldanud uusi sõnumeid suure osa rahva sügava hirmu leevendamiseks.

Nestor ja peaminister Taavi Rõivas avasid teemat ka vihkamise kaudu. Eesti Päevalehele ütles Rõivas: „Siiski olen ma endiselt murelik selle üle, et üldse on osa Eesti inimeste sees sedavõrd palju vihkamist, mis on tõrvikurongkäikudel ja miitingutel pead tõstnud.” Selle lähenemise viga on, et enamik miitingulisi ei pea ennast vihkajateks, vaid Eesti pärast muretsejateks. Vihkajaks tituleerimine neid ei kainesta, vaid ärritab.

Riigijuhtidest tõhusamat hirmuravi tegi oma aastavahetuse programmis ETV. „Tujurikkuja” versioon laulust „Ei ole üksi ükski maa” oli mõtlemapanev ja skandaalne, kuid ka kahe teraga mõõk. Ühest küljest pälvis tänavune „Tujurikkuja” isegi poliitikute heakskiidu. Teisalt aga saab peaministrilt Twitteris ametliku heakskiidu saanud laulusõnu tarvitada nii irooniliselt kui ka mitte­irooniliselt.

Loodame, et 2016. aastal jõuab debatt stereotüüpide ja näokattekeelu ümber madistamisest ning vihkamis- ja sallimisheietustest sisuliste valikute vaagimiseni. Immigrante on erinevaid, poliitikaid on erinevaid. Eesti vajab oma mudelit, mis väldib teiste maade vigu ja lähtub sellest, et n-ö nullkvoot pole reaalne ega ka kasulik.

Koolitus: Professionaalne tugiisik (uus õppeprogramm 2015)
Õppekava nimetus: Tugiisik lapsele, vanglast vabanenule, täiskasvanule ja varjupaigataotlejale
Toimumise aeg 10.12.2015 - 09.02.2016 (2 kuud), või tellimisel
Linn Kohtla-Järve, või tellimisel
Asukoht Vahtra 6, 30322 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa, Eesti, või tellimisel
Õppekavarühm (Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile) Sotsiaal- ja käitumisteadused
Õppe eesmärk .... .... .... täiendada eesti- ja inglisekeelset eneseväljendusoskust kutsealaseks suhtlemiseks.... ....
Õppe kogumaht 200 tundi, millest 170 tundi kontaktõpet ja 30 tundi iseseisvat tööd virtuaalses keskkonnas
Tugiisikuteenus täiskasvanule sh pagulastele (25 tundi ; .....Kultuuridevaheline erinevus ja dialoog. Väärtuskonfliktid. Traditsioonikonfliktid. Lingvistilised ja mitteverbaalsed eripärad.)
Grupi suurus kuni 12 inimest
Kursuse hind 2380EUR (osaleja)

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) naisühendus IREN teatas vastuseks võrdõiguslikkuse ekspert Hille Hanso arvamusele, et hoolimata probleemiga seotud väiksest osast elanikkonnast on seda arutelu vaja.

„Burka ja niqab on meie ühiskonnas harjumatud riietusesemed, mis kannavad väga tugevat sõnumit. Arutelu on vaja kasvõi selleks, et meie inimestele oleks selgitatud, millisel puhul näokatet kantakse ning kuidas selle kandja ennast identifitseerib. Kuigi tegemist ei ole teemaga, mis puudutaks hetkel paljusid, on diskussioon ühiskonnas tervitatav, et aidata meie inimestel põgenikega seonduvate küsimustega toime tulla ning arutada probleeme enne, kui need päevakorda tulevad," leiab Iva.

"Peaksime mõtlema ka sellele, et burka puhul pole alati võimalik aru saada, kas selle kandja on naine ja usklik või keegi, kes kannab burkat sootuks teisel eesmärgil. Justiitsministeeriumi ettepanek käsitleb ametiasutusi, õppeasutusi ja haiglaid, mitte kogu avalikku ruumi – koolides ja lasteaedades on kindlasti mõistlik, kui näokatete kandmine on reguleeritud turvalisuse kaalutusel. Samas ei puudutaks selline piirang Eesti koolides-lasteaedades kuidagi võimalikke turiste,“ ütles IRENi juhatuse liige Kaia Iva.

„Selle üle, kas burka ja niqab on tugevaid religioosseid veendumusi väljendavad riietusesemed või on tegemist pigem teatud piirkondades levinud tavaga, diskuteeritakse ka islamimaades, samuti toimusid põhjalikud arutelud Belgias ja Prantsusmaal, kus burkad on keelatud. On loomulik et ka meie püüame probleeme ennetada ja teemade üle arutada. Sõja eest põgenevaid inimesi tuleb aidata, kuid peame aitama põgenikel ka meie ühiskonda sulanduda ning kaitsma oma kombeid ja tavasid,“ lisas Iva.

Võrdõiguslikkuse ekspert Hille Hanso päris sotsiaalmeedia vahendusel avalikult justiitsministrilt Urmas Reinsalult (IRL) selgitust vastuolu kohta. Nimelt IRL-i seisukoht on seni olnud, et kooseluseadus ei ole oluline, sest puuudutab vaid paarisadat paari, samal ajal tegeleb erakond näokatete keelustamisega, mis puudutab täna vaid ühte eestimaalast ja lähema paarikümne aasta jooksul maksimaalselt 15-20 inimest ning tõrjub samal ajal jõukaid turiste.

Martin Herem kirjutas:Kasutajanimi - mul tekib küsimus, kuidas "peavool" selliseid uudiseid ei kajasta?