www.militaar.net

Küsimus on lihtsalt selles, et loomulik areng (mis saab olla vaid korrelatsioonis majanduskasvuga, praegu juba ilmnevad mullistumise märgid) saab edaspidi olema aeglane. Kõik märgid seda kahjuks näitavad. See on iga protsessiga niimoodi, trenni tegema hakates langevad ka alguses jooksuajad minutite kaupa, hiljem sekundite ja teatud tasemel punnitatakse kümnendikke maha. Seda aeglast tempot toetavad hästi ümbruskonna maade võlgu elamise traditsioonid (Soome sealhulgas), sest nad on ühtlasi meie toodete turuks, kui nad ei osa, ei liigu ka meie kuskile.

Väike rehkendus näitab, et 5% kaupa, mis on tegelikult jätkusuutliku majanduskasvu kohta nt 20 aasta jooksul, lausa ime, kulub poole suuremate palkadeni jõudmiseks 20 aastat.
Kui asi hakkab tegelikult tiksuma siin 1-2 % kaupa, siis läheb juba 2 inimpõlve ja reaalselt näevad seda Eesti ja Soome kohtumist oma rahakotis täna sündimata lapsed.

Teiseks näib probleem olevat selles, et selleks 50 aastaseks sööstuks ei jätku sarvedes püssirohtu. Väike sündivus, kehv tervis, suurte põlvkondade pensionile minek, suhteliselt eelarvamuste küüsis immigratsioonipoliitika jne jne jne on kõik see, mis järgnevatel kümnenditel jooksutempot aeglustavad. Neid probleeme võib ignoreerida ja end kuidagi lohutada (seda trendi on murettekitavalt tihti Stenbocki pressikatel näha), aga tegelikult ilma midagi tegemata probleemid ei kao kuskile.

Seega.....Soomega niipea pariteeti tekkima ei hakka. Edasi on küsimus lihtsalt selles, et kas vaadata protsesse vaikides ja ohates pealt või teha midagi.
Või peaks midagi ette võtma, et vähemalt järeltulev põlv ei saaks süüdistada tegematajätmises.

Nagu tommy märkis, on tegemist "ühendatud anumate seadusega". Ei saa kuidagi olla nii, et Soomet tabab mingi seletamatu pankrott ja muu eurotsoon on nagu lill. See, kas Soome heaolumudel on jätkusuutlik, on küsimus kogu eurotsooni kohta. Pigem on küsimus selles, kaua suudab Eesti selles laenumeres olla üksikuks laenuvabaks saareks ja milline saab olema selle hind - ning kas enne kollapseerub eurotsooni rahandus või kollapseerub Eesti rahvastikupüramiid. Varsti kaovad need põlvkonnad areenilt, kes on harjunud olema kuulekad ja vaikides kannatama, asemele astuvad need, kelle lõuad laksuvad valjusti ja kellel on jalgadega hääletamise võime paremini arenenud.

Kapten Trumm kirjutas: Nagu tommy märkis, on tegemist "ühendatud anumate seadusega". Ei saa kuidagi olla nii, et Soomet tabab mingi seletamatu pankrott ja muu eurotsoon on nagu lill.

Täiesti vale võrdlus ja puusalt tulistamine. Võrdle Soome ja Saksa majandusnäitajaid.

Võlakoorma/GDP ja GDP/per capita suhtelt on Soome ja Saksamaa üllatavalt sarnaste näitajatega riigid

Kapten Trumm kirjutas:Võlakoorma/GDP ja GDP/per capita suhtelt on Soome ja Saksamaa üllatavalt sarnaste näitajatega riigid

See ei ole mitte mingi näitaja. Jaapani võlakoorem on ka väga kõrge, aga kas keegi peab Jaapani majanduseisu kehvaks?

Kui sellest kriteeriumist lähtuda siis eestis on ju kõik superhästi ju? Eksju, Trumm?

Ühendatud anumate teooriat pole olemas. Ei füüsikas (kus on olemas ühendatud anumate nähtus) kui ka majanduses, kus uuritakse inimkäitumist majandusstiimulite mõjul. Viimane võib mõnikord näida ühendatud anumate laadsena, kuid täpsem analoogia siiski puudub. Seda sel lihtsal põhjusel, et inimkäitumise puhul ei ole nn. "tasemete" erinevuse lim=0, vaid suurem number, kuna mõjureid on teisi (informatsiooni liikumine, laiskus, muud seonduvad kulud on liiga suured jne.), mis on kohati olulisemad kui isoleeritud nähtus (palk antud näitel). Vastasel korral oleks näiteks Eesti meditsiiniteenuste turg kolkavenelastest tohtritega üle ujutatud.

Jaapani majandusseis polegi muide suurem asi. Riik on küll jõukas, kuid võlakoorem väga kõrge. Ainus, mis neid kreekastumisest päästab on asjaolu, et tegu on valdavalt sisevõlaga.

Tegelikult on kogu küsimus hvostovlik, kuidas see pealetulev "habras põlvkond välja veab, kui..."
..ta on arvult praegusest vähemalt 2 korda väiksem
...teda on veelgi vähendanud emigratsioonipump
..teab, et pensionipõlves ühiskond ei anna talle midagi
..tal on ülal pidada praegusest tunduvalt rohkem ülalpeetavaid (pensionäride arvu kasv, eluea pikenemine)
..kipub olema kehvavõitu tervise ja füüsisega
..pole harjunud mokk maas kannatama, vaid nõudma ja saama kõike
...peab toime tulema väliste väljakutsetega (nt naabrimehe tugevnemine)
...talle ei anta enam eriti EL abirahasid.

...talle ei anta enam eriti EL abirahasid.

Vähe sellest, kardetavasti peab järgmisest eearveperioodist ise maksma hakkama.

Vastasel korral oleks näiteks Eesti meditsiiniteenuste turg kolkavenelastest tohtritega üle ujutatud.

Usun, et olekski. Kui neil oleks siia sama vaba liikumine.

Idavirus need "kolkavenelastest tohtrid" juba ongi kohal. Seal segab keelebarjäär ka vähem.

Kilo Tango kirjutas:Jaapani majandusseis polegi muide suurem asi. Riik on küll jõukas, kuid võlakoorem väga kõrge. Ainus, mis neid kreekastumisest päästab on asjaolu, et tegu on valdavalt sisevõlaga.

Jaapaniga on vist ka selline teema et kuigi neil on räme võlg siis ollakse ka neile endile rämedalt võlgu. Ehk kui USA teoreetiliselt oma võla Jaapanile ära maksaks siis saaks Jaapan sellega ka enamuse oma võlgadest kaetud.

Poti soldat kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Jaapani majandusseis polegi muide suurem asi. Riik on küll jõukas, kuid võlakoorem väga kõrge. Ainus, mis neid kreekastumisest päästab on asjaolu, et tegu on valdavalt sisevõlaga.

Jaapaniga on vist ka selline teema et kuigi neil on räme võlg siis ollakse ka neile endile rämedalt võlgu. Ehk kui USA teoreetiliselt oma võla Jaapanile ära maksaks siis saaks Jaapan sellega ka enamuse oma võlgadest kaetud.

Vihkame aga USAd, vihkame. Kõige suurem ja rikkalikum Eesti maavara on lollid inimesed.

metssiga kirjutas:

Poti soldat kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Jaapani majandusseis polegi muide suurem asi. Riik on küll jõukas, kuid võlakoorem väga kõrge. Ainus, mis neid kreekastumisest päästab on asjaolu, et tegu on valdavalt sisevõlaga.

Jaapaniga on vist ka selline teema et kuigi neil on räme võlg siis ollakse ka neile endile rämedalt võlgu. Ehk kui USA teoreetiliselt oma võla Jaapanile ära maksaks siis saaks Jaapan sellega ka enamuse oma võlgadest kaetud.

Vihkame aga USAd, vihkame. Kõige suurem ja rikkalikum Eesti maavara on lollid inimesed.

Sa võid teatud kohtadesse minna. Pole kusagil USAd vihanud/süüdistanud/vms. Keegi ei eelda neilt kogu võla homnepäev kinni plekkimist, nagu keegi ei eelda sama ka Jaapanilt. Lihtsalt tõin esile ühe asjaolu mis iseloomustab kuidas tohutu võlanumber üksi ei ütle kogu tõde nende rahalise seisu kohta.

Parajalt OT-s juba samas kogu teema seinast seina olnud.

Japside puhul tundub, et nad enam-vähem viimased 20 aastat stagneerunud. Tavalised heaoluühiskonna hädad: penskareid palju ja elavad kaua; iive kuskil üks koma kopikatega lapsevõimelise naise kohta jne. Mõningad nendele iseloomulikud probleemid ka: kaitstud traditsioonilised tööstusharud (riisikasvatus), keeruline ning ebaefektiivne bürokraatia aparaat mida oluliselt mõjutavad kulisside tagant ka kartellide sarnaste liitudega suur-korporatsioonid. Kõigele lisaks ka parajad skandaalid viimaste ebastabiilsete koalisatsioonidega. Enamasti seoses laialdaste koruptsioonijuhtumite ning valitsuse jäikusega jooksvate probleemide ohjeldamisel. Muidugi ka erakordsed olukorrad: tsunami, Fukushima ning sellest tulenev tuumajaamade sulgemine mis mõjutab oluliselt energia hinda+varustamis probleemid jne.

Vähemalt selle aasta märtsis tundus, et uus peaminister Shinzo Abe on jõulisemaid katseid ette võtnud et see paigalseisust välja saada. Suutis selle käigus isegi Keskpanga võtmeisikud välja vahetada (mis minu arusaamist mööda väga ebatavaline nähtus nende ühiskonnas) ning tolle Aasia kaubandusliiduga läbirääkimistele asuda. Siis tulid aga suvel valimistevoor ning olulised fundamentaalsed reformid lükati tahaplaanile (kaitstud tööstusharude lahti tegemine, bürokraatia pügamine, immigratsiooninõuete lõdvestamine jne). Rohkem pole muude kohustuste taustal seal arenevat olukorda jälginud kuid kui vaadata Nikkei 225 indeksit (üks pealmisi Jaapani väärtpaberiturgudel) siis tundub, et turg on optimistlikumaks jälle läinud peale suve ning säilitanud keskmiselt oma kõrgemat taset kui võrrelda vana trendiga. Ehk ilmselt on positiivseid arenguid jätkunud:

http://www.bloomberg.com/quote/NKY:IND

Jaapan on ju teine kultuuriruum ja tiba teine case...see selleks.

Asja iva minuarust on selles, et kui tekib olukord, et Soome rahaliselt käpuli kukub, saab see olla euroliidu suuremate probleemide kontekstis, sestap pole meil väga mõtet hellitada lootust, et me jääme selle pankrotilaine taustal õitsvaks oaasiks. Kui palju ümbritsev meid mõjutab, näitab kasvõi praegu aeg - justkui oleks kasvueeldused, aga pole kuhugi kasvada, sest turud ümberringi vegeteerivad parasjagu.

Kas ja kaua need hiigelvõlakoormatega EL riigid samamoodi jätkata saavad, on selline laiem küsimus, eile juba president Ilves kritiseeris pikema finantsperspektiivi teemat.
Päris kahtlane on aga see, et neid hiiglaslikke sotsiaalkulusid tõmmatakse koomale, kui kõik tegurid on selle vastu, poliitilise süsteem ja elanikkonna vananemine ennekõige.
Üks variant on ka see, et ei tõmmatagi, asi tiksub tasapisi edasi, sest keegi ei hakka tegema ebapopulaarseid otsuseid.

Sestap on küsimus see, mis juhtub enne, kas EL on sunnitud ette võtma suured ja ebameeldivad sotsiaalreformid (mis näitab Eesti poliitika õigsust) või vindub EV majandus enne ära, loota, et lähima 10 aastaga olukord laheneb (muuhulgas) sissetulekute ühtlustumisega lähikonnas oleks vist liiga naiivne - vähemalt meie poolt pole selleks erilisi eeldusi ja kui EL vindub ümberringi, siis pole ka millegi arvelt kasvada.

John kirjutas:Parajalt OT-s juba samas kogu teema seinast seina olnud.

Japside puhul tundub, et nad enam-vähem viimased 20 aastat stagneerunud. Tavalised heaoluühiskonna hädad: penskareid palju ja elavad kaua; iive kuskil üks koma kopikatega lapsevõimelise naise kohta jne. Mõningad nendele iseloomulikud probleemid ka: kaitstud traditsioonilised tööstusharud (riisikasvatus), keeruline ning ebaefektiivne bürokraatia aparaat mida oluliselt mõjutavad kulisside tagant ka kartellide sarnaste liitudega suur-korporatsioonid. Kõigele lisaks ka parajad skandaalid viimaste ebastabiilsete koalisatsioonidega. Enamasti seoses laialdaste koruptsioonijuhtumite ning valitsuse jäikusega jooksvate probleemide ohjeldamisel. Muidugi ka erakordsed olukorrad: tsunami, Fukushima ning sellest tulenev tuumajaamade sulgemine mis mõjutab oluliselt energia hinda+varustamis probleemid jne.

Vähemalt selle aasta märtsis tundus, et uus peaminister Shinzo Abe on jõulisemaid katseid ette võtnud et see paigalseisust välja saada. Suutis selle käigus isegi Keskpanga võtmeisikud välja vahetada (mis minu arusaamist mööda väga ebatavaline nähtus nende ühiskonnas) ning tolle Aasia kaubandusliiduga läbirääkimistele asuda. Siis tulid aga suvel valimistevoor ning olulised fundamentaalsed reformid lükati tahaplaanile (kaitstud tööstusharude lahti tegemine, bürokraatia pügamine, immigratsiooninõuete lõdvestamine jne). Rohkem pole muude kohustuste taustal seal arenevat olukorda jälginud kuid kui vaadata Nikkei 225 indeksit (üks pealmisi Jaapani väärtpaberiturgudel) siis tundub, et turg on optimistlikumaks jälle läinud peale suve ning säilitanud keskmiselt oma kõrgemat taset kui võrrelda vana trendiga. Ehk ilmselt on positiivseid arenguid jätkunud:

http://www.bloomberg.com/quote/NKY:IND

Samas sellel ajal, kui majanduskriisi tõttu hakkas meie tööpuudus lähenema ligi 20-le protsendile, oli see Jaapanis vaid 5,5% ja hetkel on ca 4%. Ja see on ikka väga hea näitaja.