170. leht 347-st
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 04 Apr, 2020 18:36
Postitas Kapten Trumm
*trummipaat oleks lihtsalt otsesest kontaktist minema põrganud. Sõna otses mõttes.

15-18 tonnine, 15 m pikkune alus, millel on jõuvektori (st sõukruvide) suund rooliga muudetav, on erakordselt manööverdusvõimeline ja sellega on võimalik taolisest kollisioonist kõrvale põigata ka siis, kui vastutuleva laevani jäävad loetud meetrid.
Samamoodi on sellega võimalik sellega kõrvale manööverdada sissetulevatest rakettidest või nähtavatest (st trasser-) mürskudest.
Pigem tuleb karta, et taolisi aluseid hakatakse liigjärskude roolimistega kummuli keerama.
Kõik see pole mõistagi 80 m sõjalaeva imitatsiooniga eriti teemaks. Ei manööverda ega keera kummuli.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 04 Apr, 2020 19:30
Postitas mart2
Lihtsalt remargi korras -
Kapten Trumm kirjutas:… 15-18 tonnine, 15 m pikkune alus, millel on jõuvektori (st sõukruvide) suund rooliga muudetav, on erakordselt manööverdusvõimeline ja sellega on võimalik taolisest kollisioonist kõrvale põigata ka siis, kui vastutuleva laevani jäävad loetud meetrid.
Samamoodi on sellega võimalik sellega kõrvale manööverdada sissetulevatest rakettidest või nähtavatest (st trasser-) mürskudest...
Kõva mees, kui
sissetulevat trasserit näed ja jõuad veel kõrvale põigata!

Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 05 Apr, 2020 10:41
Postitas Leo
Lihtsalt remargi korras, üks akf räägib sissetulevate rakettide või traseerivate mürskude eest kõrvalepõikamisest, teine akf pigem traseeriiva kuuli eest kõrvalepõikamisest ehk võrreldakse rakvere viinerilaadset toodet suguelundilaadse elundiga, mis hoolimata mõningaste parameetrite sarnasusest ei ole päris sama
On olnud au loksuda kaasa trummipaadilaadsetes kiirpaatides korda mitu ja enne kui tüürimehelaadne humanoid gaasilaadse juhtkangi maksimumi peale liigutab, siis tuleb ülemalaadse humanoidi ülemistest hingamisteedest käsulaadne tungiv soovitus kaasaloksuvale inimballastile kinnitada turvavöölaadsed kinnitusvahendid ballastilaadse orgaanika stiihilise ümberpaigutuse ennetamiseks manöövrilaadsete tegevuste alustamiseks täiskiiruselaadse madallennu ajal. Siis kui sõidetakse päriselt või treenitakse päriselule võimalikult lähedastes tingimustes, siis keegi püstijalu tagatekil suitsu ei tee, sest kui trummipaadilaadne ujuvvahed suvatseb lainesse minna või tüürimehelaadne humanoid kiiremaid liigutusi suvatseb teha, siis ei seisa seal keegi püsti ja pigem unistatakse paremasti kiivrist ning kaelakaitsest. Isegi ämblikulaadses asendis põrandal nelja toetuspunktiga ei ole mõistlik aega veeta. Ehk siis, väikesed paadid on päris kiire manöövriga ja kui neid on läheneva projektiili detektorid peal ning aega, on vastumeetmed reaalsed. Kuuli eest ei põigelda, selleks on kriitilisemate kohtade soomustamine välja mõeldud.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 05 Apr, 2020 16:19
Postitas mart2
Leo kirjutas:Lihtsalt remargi korras, üks akf räägib sissetulevate rakettide või traseerivate mürskude eest kõrvalepõikamisest, teine akf pigem traseeriiva kuuli eest kõrvalepõikamisest ehk võrreldakse rakvere viinerilaadset toodet suguelundilaadse elundiga, mis hoolimata mõningaste parameetrite sarnasusest ei ole päris sama
Kus kohast austet akf seda nägi et mina KUULIST kirjutasin?
Selleks, et näha enda poole liikuvat trasseerivat moona ja reageerida, peab olema päris palju erinevaid tingimusi samaaegselt täidetud.
Lihtsalt väide, et näed ja põikad kõrvale, on ikka väga "piiripealne" juhus.
Võib olla õnn, aga kindlasti mitte selline tavaline planeeritud tegevus.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 05 Apr, 2020 20:28
Postitas Kapten Trumm
Kui võtad ette suvalise WWII perioodi sõjalenduri memuaarid, leiad sealt kindla peale olukirjeldusi, kuidas lennuki ümber lendavad trasserid sundisid autori juhtkangi ja pedaalidega kiiremaid liigutusi tegema. Automaatrelvadest liikuvate märkide laskmisel pruugitakse tihti trasseerid seepärast, et oleks silmaga näha, kuhu sa lased (on lihtne korrigeerida) ja enamik neist lendab kauges kaares märgist mööda - seega kui trasserid hakkavad ümber aluse vilksatama, siis tuleb midagi ette võtta.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 05 Apr, 2020 21:00
Postitas Lemet
möödalennanud trasser on muidigi märgatav, sissetulev aga...?

Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 06 Apr, 2020 9:59
Postitas Kapten Trumm
Olen lugenud sellist tarkust, et kui lendavad "apelsinid" (st põlevad trasseerid) püsivad sinu suhtes paigal, siis tee midagi kähku (tulevad pihta), kui need sinu suhtes liiguvad, siis tõenäoliselt lendavad need mööda. See pärineb küll piloodi taktikaõpikust (vist oli F-16) - kuidas toime tulla maapealt antava AAA automaat-tulega. Arvan, et efektid, vaadates seda kaatrilt, mida tulistatakse, on umbes analoogsed.
Loomulikult, mida väiksem moon, seda vähem on seda trasserit eespoolt näha. Sinu suunas lendavaid trasseerid on alates 12,7st näha ka eespoolt. Seda enam 25, 30 ja 57 mm, mida idanaaber kasutab.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 10 Apr, 2020 19:28
Postitas Leo
Kõrvalepõikamiseks reageerimise reaktsiooniajast arusaamiseks toome sellise näite, et 7,62 mm trasser põleb ära kusagil 1000 m kaugusele ja läheb torust 800+ m/s. Samale kaugusele väljalendamiseks kulub hea BCga 7,62 mm kuulil paar sekundit, 2 km peale 5 ja 3 km üle 9 sekundi. Kiirlaskekahurite algkiirus on 900-1000 m/sek ehk siis jõuab kohale vähe kiiremini, kuid vahe on nii 10%.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 17 Apr, 2020 9:02
Postitas HeiniR
https://www.kaitseministeerium.ee//et/u ... rT2j5LIncg
Kaitseministeerium soetab kehtiva nelja-aastase arengukava raames Saaremaa ettevõttelt mereväele kaks väekaitsekaatrit, mille tulemusel saab saarel aasta lõpuni tööd kuni 50 inimest.
Kas olen maha maganud või ei ole see "väekaitsekaatrite" ost veel siit läbi käinud?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 17 Apr, 2020 9:44
Postitas ElrikThunderson
Iseenesest ju tore uudis ja 3D mudel on kena vaadata aga mul tekitas küsimusi tulevaste aluste nimetus. Targemad ehk oskavad seletada, mis erisus on väekaitsekaatril näiteks patrullkaatrist või valvekaatrist.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 17 Apr, 2020 10:00
Postitas Leo
Kaitseministeerium soetab kehtiva nelja-aastase arengukava raames Saaremaa ettevõttelt mereväele kaks väekaitsekaatrit, mille tulemusel saab saarel aasta lõpuni tööd kuni 50 inimest.
„Laiemas pildis annab uue varustuse soetamine signaali, et jätkame kaitsevaldkonna arendamist, sest riigikaitset ei saa ka kriisi ajal pausile panna. Kuid seejuures on oluline, et saame nii toetada ka riigi majandust ja inimesi kriisist välja tulekul,“ ütles kaitseminister Jüri Luik, kelle sõnul võimaldab kaatrite soetamine täita eelkõige väiksemaid lünki mereväe võimetes, mille järgi on vajadus olnud juba mitmeid aastaid.
Kaatrite peamine ülesanne on tagada Eestit külastavate NATO ja partnerriikide sõjalaevade väekaitse merel ja sadamates, samuti saab aluseid kasutada võõrriikide laevade tuvastamiseks merepildi loomisel, üksuste juhtimisel merel, õppustel, laskeharjutuste turvamisel, kadettide navigatsioonipraktika läbiviimisel ja ametiabi andmisel teistele riigiasutustele, eelkõige Politsei- ja Piirivalveametile.
Kaatrid ehitab Saaremaa ettevõte Baltic Workboats, kellel on valdkonnas ligi 20-aastane kogemus, varem on ettevõtelt sarnase konstruktsiooniga kaatrid tellinud Omaani politsei, kes plaanib neid kasutada sadamakaitseks.
„Meie jaoks on tegemist väga olulise lepinguga nii keerulisel ajal ja me oleme väga tänulikud, et Eesti riik astus julge sammu ja pöördus otse kohaliku tootja poole. Sellised tellimused loovad meile vajaliku referentsi, et osaleda mujal maailmas kaitsetööstuse hangetel ja seeläbi suurendada Eesti eksporti,” ütles Baltic Workboats AS juhatuse esimees Margus Vanaselja.
Kaatrid on 18-meetrise pikkusega, osalise ballistilise kaitsega ja varustatud kahe 12,7mm raskekuulipildujaga, samuti saab neile vajadusel lisada kaugjuhitava relvapositsiooni. Kaatrite kiirus on üle 30 sõlme. Kaatrid on plaanis valmis ehitada selle aasta lõpuks ning arvata mereväe kasutusse 2021. aastal, tehingu väärtuseks on 3,9 miljonit eurot.
Kaitseministeeriumi pressiteade selgitab väga üheselt, et tegemist on kerge relvastusega 18-meetrise kaatriga, mille iga jooksev meeter maksab 100 000 € ja mis on mõeldud peamiselt suuremate laevade lähikaitseks ning muudeks. Võrdluseks, Soome Mereväe Jehud on paar meetrit pikemad ja oluliselt kallimad, jooksev meeter 142 000 €, kuid samas ka oluliselt kiiremad ja parema kaitsega
https://en.wikipedia.org/wiki/Jehu-class_landing_craft
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 17 Apr, 2020 10:04
Postitas nimetu
Kas olen maha maganud või ei ole see "väekaitsekaatrite" ost veel siit läbi käinud?
Mingi suur üllatus see pole, sest see oli arengukavas sees. Väekaitsekaater olevat mõeldud valdavalt sadamas ja selle ümbruses põristamiseks. Ühesõnaga selline pisike julgestusmasin. Isiklikult arvan, et oleks võinus hästi tiba suuremad olla (kuni 24 meetrit), kuid ilmselt antud ülesanneteks on sobiv.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 17 Apr, 2020 10:34
Postitas Kilo Tango
Siin rohkem pilte:
https://www.flickr.com/photos/kaitsemin ... 780924062/
Kas keegi tunneb ära, mis toru see seal ninas on. Miski anonüümne asukoha markeerija või midagi konkreetset?

Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 17 Apr, 2020 10:48
Postitas Viiskümmend
Kas sellega saaks ka Vahemere missiooni teha?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 17 Apr, 2020 11:16
Postitas Martin Herem
Kas keegi tunneb ära, mis toru see seal ninas on
- seda vist ei saa ära tunda, sest tegemist on "joonistusega".
Sinna tuleb tõenäoliselt Browning 12.7.