Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[Leo]

Ajakirjas Sodur kirjeldatud kombineeritud vaatlusseade JIM LR on igati hea riist tulejuhtidele, kelle varustuses see hetkel on ja ilmselt ka luurajatele. Prantslased peavad vajalikuks seda igasse jalaväeryhma anda, sest sellega on voimalik vastast kergemini tuvastada ja asukohta määrata. Snaiprite puhul peaks juba motlema, kas on vaja sellist 3 kilost junni kaasas kanda? Nimelt on vägev tuvastada varjunud inimesed voi masinad soojusjälje alusel, kuid kui puudub sama voimekusega optiline sihik, siis on see poolik lahendus, sest lasta nagunii ei näe. Ma ei usu, et EKJ nähtavas tulevikus suudab seda seadet oluliselt suuremaid koguseid hankida, ei hakka arvama seadme hinda, kuid see on soolane. Vanem Leica Vector laserkaugusmoodikuga bino maksis suurusjärgus 10000 €.

Muhu voistlus oli raske ja huvitav, enamik tosiseid laskureid olid kohal ja paremaid tulemusi näitasid need, kes rohkem trenni teevad. EKJ kaadrisnaiprid paistsid silma puudumisega, politseinikud olid KL vormis. Sel aastal loodetavasti korraldavad ka.

[TTA]

Ajakirjas Sodur kirjeldatud kombineeritud vaatlusseade JIM LR on igati hea riist tulejuhtidele, kelle varustuses see hetkel on ja ilmselt ka luurajatele. Prantslased peavad vajalikuks seda igasse jalaväeryhma anda, sest sellega on voimalik vastast kergemini tuvastada ja asukohta määrata. Snaiprite puhul peaks juba motlema, kas on vaja sellist 3 kilost junni kaasas kanda? Nimelt on vägev tuvastada varjunud inimesed voi masinad soojusjälje alusel, kuid kui puudub sama voimekusega optiline sihik, siis on see poolik lahendus, sest lasta nagunii ei näe. Ma ei usu, et EKJ nähtavas tulevikus suudab seda seadet oluliselt suuremaid koguseid hankida, ei hakka arvama seadme hinda, kuid see on soolane. Vanem Leica Vector laserkaugusmoodikuga bino maksis suurusjärgus 10000 €.

Muhu voistlus oli raske ja huvitav, enamik tosiseid laskureid olid kohal ja paremaid tulemusi näitasid need, kes rohkem trenni teevad. EKJ kaadrisnaiprid paistsid silma puudumisega, politseinikud olid KL vormis. Sel aastal loodetavasti korraldavad ka.

minu mõte oli pigem see et seda saab kasutada väljaõppes võimekuse demonstreerijana, mitte lisada snaiprite varustusse

[Leo]

Kui 10 voi isegi 5 a tagasi vois KL toimuvatele koolitustele suhteliselt kerge vaevaga KVst tehnilist abi, näiteks öise nägemise seadmeid ja laserkaugusmoodikuga binosid, laenata, siis viimastel aastatel saadetakse lihtsalt tuimalt pikalt ja isegi ametliku koolitusabipalve peale öeldakse, et ei saa ja ongi nii! Tegelikult ei olegi väga suurt vahet, kas näitad häid seadmeid pildi pealt voi lased klassiruumis mingi KVst heade isiklike kontaktide najal välja räägitud imeriista ringi käima, kasu on sellest marginaalne, sest kasutamise vilumust ja harjumust ikkagi ei teki, kui seadet enda yksuses ei olegi.

Samuti on selle voora seadme voimete demostreerimisega niimoodi, et ei jää meelde kui pidevalt ei drilli. Olen korduvalt näinud, kuidas NV voimekusega vastase eest poigeldes ilusti pikali lasti voi kraavi roniti, et ikka voimalikult väike ja nähtamatu olla. Järgmisel korral oli sama yksus vastas samade NVdega, kuid seda ei reklaamitud välja ja pimedas "varjumiseks" jäädi lihtsalt metsavahel seisma voi parimal juhul lasti kykki, ehk koik eelmisel korral opitud oli kadunud.

Kui erialakoolitusel on aega palju, ja seda reeglina ei ole vähemalt snaiprikoolitusel kunagi liiga palju, siis voib ju inimestele silmaringi laiendamiseks igasugu peenemat kraami näidata, kuid liiga palju ei ole kasulik meestel selle peale aega raisata, v.a. siis, kui oma yksuses ka seadmed olemas.

[kaur3]

Kurb on lugeda, kuidas "Tankid EKV-le" räägitakse sellest, et meile sobivad pataljoni jagu Norra lahingumasinaid nagu rusikas silma auku, sest 50-aastased masinad ei ole poliitiliselt seeditav. Samas on meie snaipritel Norra Mauserid, mis on kui vanad ja kui võimekad?

tommy

Teisalt, ei anna mulle rahu ikka see, kas tõesti tahtis RuAG esindaja meile pähe määrida 50 aastat vanu masinaid...??
See on ikka eriline jultumus.
Ebaoluline, remonditi neid siis viimati 15 või 10 aastat tagasi.
50 aastat vanad masinad, see on poliitiline püssirohutünn.
Siin võib unustada kõik suuremad ja väiksemad tehnilised aspektid.

[Leo]

Sa ei saa nyyd ikka kohe mitte midagi aru, kuidas yldse julged midagi sellist kysida, ketser, häbi peaks olema! See on ju täiesti elementaarne, et 50 a vana pyss on tehnika viimane sona ja 50 a vana soomuk on vanaraud, peamiselt sellepärast et:

* Kamina ja EKJ julled niimoodi väidavad ja propagandistide jaoks ei ole aeg lineaarne, vaid suhteline näitaja, kus sama number näitab erinevaid asju;
* Korralikke uusi snaipripysse on EKJ nii suurusjärgus 10 tk olemas ja see on piisav;
* Norra Mausereid osteti mitte snaiprite voimekuse parandamiseks vaid selleks, et need vastikud relvahullud nii palju ei vigiseks;
* Vajadusel saame liitlastelt snaipreid juurde kiiresti ja piiramatus koguses;
* Ega me siis päriselt ei kavatse sodima hakata;
* Need snaiprid on yldse väga hirmsad inimesed, sest nad ju tapavad inimesi;
* Snaiprid ei ole seksikad, neid ei ole tore paraadil vaadata;
* Soomustehnika on seksikas, selle peale saab ronida ja tankistidega koos pilti teha!

[tommy]

Samas on meie snaipritel Norra Mauserid, mis on kui vanad ja kui võimekad?

Millal need Norrast tulnud täpsusrelvad siis toodetud on??

Tõesti 50 aastat tagasi??

[kaur3]

Väga huvitav oleks teada, kas 1990. aastal toodetud M113, oleks EKJ soomusmanöövervõimekuse jaoks piisavalt ergonoomiline ja kaasaegne, et modifitseerimisega edasi minna?

[tommy]

Väga huvitav oleks teada, kas 1990. aastal toodetud M113, oleks EKJ soomusmanöövervõimekuse jaoks piisavalt ergonoomiline ja kaasaegne, et modifitseerimisega edasi minna?

Absoluutselt, kui ta vastab KV poolt kehtestatud tingimustele ja teeb ära oma konkurentidele....
Aga püssi kohta on küsimus ikka veel õhus.
Sa(koos Leoga) jätsid mulje, et tegu on justnimelt poole sajandi vanuste tukkidega...

[kaur3]

Küsime teistmoodi. Tekitame siin manöövervõimet, samal ajal on jalaväekompaniide käsitulirelvade käed väga lühikesed. Kes neid allpool viidatud võimekusi jahib, mis võivad üsna suurele arvule EKJ ülsustele üsna kiirelt maastikul vastu tulla? Norra Mausrid? Tsiteerides 2006. aastal KVÜÕA taktika õppetoolis kaitstud M. Kallo lõputööd "Täpsuslaskurite kasutamine jalaväekompaniis":

2.2.2 Tõenäolise vastase võimalikud sihtmärgid, nende võimalik asetus lahinguväljal
Järgnevalt tuuakse välja täpsuslaskuri võimalikud sihtmärgid, lähtudes tõenäolise vastase sõjastruktuurile ja tegevusele kaitses ja pealetungil. Täpsuslaskuri tõenäolise vastase sihtmärkide ja nende asukohtade selgitamisel annab analüüsi osa antud töö viimase peatüki koostamiseks.

2.2.2.1 AGS rühm
Jalaväekompanii vastasena vaatleme tõenäolise vastase motolaskurpataljoni. Tõenäolise vastase eeliseks lahinguväljal meie suhtes on pikem tuleulatus. Üheks pikema tuleulatusega relvaks on AGS-17 tüüpi automaatgranaadiheitja. Automaatgranaadiheitja allüksus on motolaskurpataljoni tugev tulevahend, mis on ettenähtud hävitamiseks vastase varjumata ja pealt kindlustamata kaevikus olevat elavjõudu34. Vene päritolu 30 mm automaatgraAGS – 17, tuleulatus on kuni 1700 meetrit35. Granaadiheitja saab tulistada oma üksuste vahelt, kui ka üle36. AGS rühm on motolaskurpataljoni koosseisus, kokku on motolaskurpataljonis üks rühm, milles on kolm jagu, igas jaos on kaks automaatgranaadiheitjat37.(Taktikaline vastane motolaskurpataljon) Granaadiheitja rühm allub pataljonikomandörile, mis tegutseb reeglina täies koosseisus. Pealetungil automaatgranaadiheitja rühm hõivab tulepositsioonid kuni 300 m. kaugusele esimese ešeloni roodudst tahapoole, kelle ülesanne on teostada kattetuld ründavatele allüksustele pataljoni peajõupingutuste suunal.

2014. sügisel võis lugeda 12,7 kaliibriga snaipripüssidest VDV kompaniiülema alluvuses.

Помимо гранатометно-пулеметного отделения с более дальнобойными РПГ- 7 и крупнокалиберными пулеметами, в распоряжении командира роты теперь находится и группа снайперов, включающая одну круп- нокалиберную винтовку калибра 12,7 мм.

http://sc.mil.ru/files/morf/military/ar ... 0_2014.pdf

Äsja sai lugeda, kuidas Lääne kaitseringkonnas tulevad 12,7 kasutusele.

http://topwar.ru/89920-snaypery-zvo-na- ... tovku.html

Siia ei ole vaja linkida mil.ee koduleht TRG ja Hecate pilte, sest see argument on väga vildakas ka Sulle teada viisil.

[madiss]

Millal need Norrast tulnud täpsusrelvad siis toodetud on??

Tõesti 50 aastat tagasi??

Relvad on toodetud kaheksakümnendate teises pooles aga relvade laadimismehhanism pärineb Teise maailmasõja päevil toodetud Natsi-Saksamaa Mauserilt...

Relvadelt nõutud täpsus 1.7-1.8 nurgaminutit...

These actions originate from Mauser Karabiner 98k rifles left by German armed forces in Norway at the end of World War II in 1945.

the old sniper rifle we had, the Våpensmia NM149, had a requirement of 1.7-1.8 MOA @ 100 meters.

[slider]

Saan ma õigesti aru, et nende Norra poltlukkudega on varustatud snaiprijagu(sedasi kutsuti minu ajal), mis on jutimis- ja tagalarühmas, kompaniiülema käsutada?
Ajateenistuse ametilt ise ka TL ning varsti pea 10 a. tagasi täitsin seda rolli Galil SN-ga, mis peaks olema 1,5 MOA relv. Vähemalt see isend mis sel ajal minu käsutada oli, seda ka täitis, Lapua moonaga ofkoors( ja vähe tuult). Selge see, SN Galilid tänaseks kulunud.

Hmm, poltlukuga ja täpsuspüssiks mõeldud relv ning 1,7MOA. Mingile tasemele kulunud relvadele selline nõue?

[Leo]

Norra Mauseritega palju toimetavad snaiprid kinnitavad, et relv on ikkagi paras uunikum ja suur osa neist on läbi kulutatud. Lukukojad on toesti päri II MS ajast, osadel on isegi Saksa kotkast märgata Norra märkide alt. Sihik on 50ndatest ja relva ise hakati tootma 1985, nii et raual voib olla vanust kuni 30 aastat. Lasketäpsus 1,7-1,8 MOA täpsusmoonaga vastab eestlaste kogemustele. Seda on kindlasti liiga palju, mis viitab relvade halvale kvaliteedile voi suurele kulumisastmele. Sama ajajärgu teised lääneriikide snaiprirelvad, näiteks jänkide M24 ja M40, suutsid alla 1 MOA välja pingutada ja peale 5000 lasku läks hajuvus 1,5 MOA kanti. See on väga oluline vahe, sest kui relvade maksimaalne laskekaugus on kuni 800 m, siis 1 MOA hajuvusega tabavad kuulid 25sendist ja 1,8 MOAga 43-sendist ringi, kiiresti peast arvutades. See on oluline vahe. Teine probleem on selles, et 308 relvade praktilist laskekaugust lihtsalt ei jätku selleks, et vastase eesliini taga peituvate kaudtulerelvade meeskonnad hävitada. Selleks on vaja magnumeid. Vähemalt aastast 2005 on räägitud, et igasse jalaväekompanisse on vaja vähemalt 2 magnumit, sest 308 ei kata kogu vajalikku ala ära, tulemus on tänaseks näha. Väga ei kadesta neid EKJ snaipreid, kes peavad Norra Mauseriga venelaste vastu lahingusse minema. Surevus saab olema suur. Kogenud Eesti snaiprid räägivad, et Norra Mauseri kasutuselevotmine ei olnud edasiminek, vaid hoopis taandareng, näiteks Galil SN ja M14 TP suudavad sama täpsust hoida ja neil on boonuseks veel mahukad salved ja suur laskekiirus.

[andrusjo]

Norra mauseriga kogemus puudub aga erinevate mauser tüüpi jahirelvadega kogemusi oma jagu.
Mauser tüüpi lukk on ikaldus kuubis.Esiteks nad loksuvad juba kohutavalt.Kiiremal ja lohakamal ümberlaadimisel kui lukku hoolega taha lõppu välja ei tõmba(palju lasknud relval on lihtsalt kestaheitja teravik palju kulunud) ei pruugi kestaheitja kesta minema visata.Tulemuseks on kest ja uus padrun risti kojas kinni ning lukku avamiseks tuleb kasutada väga jõhkraid vahendeid.
Kord jahil olen kuldi rünnaku alla sattunud kaasas mauser tüüpi lukuga relv....õnn oli minuga ja pääsesin terve nahaga aga selle riista ma müüsin kohe. Ja oi oi kui palju on meestel selle lukuga halbu kogemusi.
Teine jura olevat(pole ise nii palju kasutanud,et kulunud oleks) see,et mauseri lukul ei tohi otse rauda laadida vaid vaid salvest lükkama.Nimelt pidada kestatõmmitsa ära kulutama ja lõppuks nurga maha murdma ning siis istud seal kest rauas kinni.
Ka Sako kasutab sama perversset luku süsteemi jahirelvadel,miks ei tea.Samas Tikkale pannakse normaalsed asjad külge.

[Kulibin]

Aameerikamaal võid teha omale või heale sõbrale sellise kingituse ainult 4 tuhhi eest.
Barret REC7, 6.8 Rem. SPC
Kinkepakend on väga rikkalik ja sisaldab gen2 3x öösihikut. 60 padrunit ja Motorola raadiojaama. Sherifimärgi copy on lisaboonus.
No ma ei tea, kohe ei taha enam siin riigis elada.

[Leo]

Sellel viimasel jänkide relval ei ole küll täpsuslaskmisega midagi pistimist. Selliseid M16 või M4 kloone erinevates kaliibrites poolautomaatsena on USAs palju, kümneid suuri ja sadu pisemaid valmistajaid. Politseikele hea või laskesportlastele.

Mauseri luku probleem on mulle uudiseks, seda süsteemi peetakse avalikes allikates töökindla poltluku etaloniks, endal suuremad kogemused puuduvad jahirelvadega. Sako TRG kohta võin kinnitada, et on töökindlad. Ainukesed laadimistõrked, mida olen näinud või kuulnud, on padrunisalve vedru väsimise tõttu, padruneid saab edukalt sööta nii ühekaupa kui salvest. Miks Norra mauserid nii ebatäpsed on, mina ei tea, selleks peaks suurema hulga relvi läbi vaatama. Oletan, et raua ja muude liikuvate osade kulumise tõttu peamiselt on need probleemid, nagu tavaliselt, EKJ ostis põrsad kotis ja mingit infot relvade amortisatsiooni astme kohta ei ole. Väidetavalt maksti iga Norra mauseri eest 700 €, mida on ikka väga palju sellise vananenud ja kulunud relvade eest.