Sissil on külm ja nälg

[Juhani Putkinen]

Rauakauplustest (aiakauplustest) on saada tsingitud (galvaniseeritud) väikse silmaga võrku nimelt näriliste tõrjeks aias. Plastmassist veekindlaid konteinereid (tööstuskemikaalide) on saada ka suurusjärgus 1000 liitrit.

[Manurhin]

Ega seda piimanõu metallidetektor ei võta? Muidu avad kaane ja pirraki teise ilma.

Metallist piimanõud võtab metallidetektor suurima rõõmuga. Välja arvatud ehk juhul kui suvatsed selle vähemalt 3-4 meetri sügavusele kaevata. Aga sissi toidu-, varustus-, ja igasuguste "hädaabiladude" kohta kehtib reegel: need peavad olema leitavad nii päeval kui ka öösel ja kättesaadavad nii suvel kui ka talvel (leitavad ennekõike sissi enda jaoks. Muidugi on nad sel juhul paraku leitavad ka vaenlasele). Kui peidad kusagile umbpadrikusse, ei pruugi sa oma piimanõud järgmisel ööl enam ise ka leida. Ja vaevalt, et on aega seal mingeid suuremaid arheoloogilisi kaevamisi tegema hakata. Kui on vaja, siis on ikka reeglina vaja kohe ja ruttu. Ja samamoodi, kui matad jube sügavale, kuluks talvel jällegi roppu moodi aega, et külmunud pinnasest auk läbi rauida. Vaenlane (kelle eest sa sel hetkel võib-olla haavatuna põgened) aga ilmselt senikaua ootama ei hakka.

[oliver]

Tahate oma plastmasskarpi panna ainult pappkarbis helbeid? Konservid on endiselt metallist, ka igasuguseid fooliumpakendeid leiab metalliotsija meelsasti.

[Mercurius]

Äkki kaevaks gaasitrassi kõrvale?
http://www.gaas.ee/maagaas_eestis

[Manurhin]

Äkki kaevaks gaasitrassi kõrvale?
http://www.gaas.ee/maagaas_eestis

Mina peidaks oma varustuslao igasugu strateegilistest objektidest ikka viisakasse kaugusesse. Äärmisel juhul kasvõi surnuaeda mõnele hauaplatsile.

[pagan]

1000 liitrisest konteinerist ma loobuksin. Ei ole vast mõtet kõik munad ühte korvi laduda.
Silm sihib pigem selliseid 200 liitriseid tünne. Aeg-ajalt pikema perioodi vältel mõni selline maha matta peaks olema jõukohane nii labidatöö kui finantside mõttes.
Kuidas hindate järgmiste tünnide vastupidavust maa sees nii närilistele kui ka ajahambale?
https://www.osta.ee/11547396
http://www.okidoki.ee/item/926066/
Mitu aastat vastupidamist pakuksite?
Ei tea kas annab mingit jälituskoera sellise panipaiga lõhnade peale välja õpetada?

Ilmselt tuleks siis matmise paik võimalikult täpselt GPS-i ja muude kirjeldustega fikseerida. Et saaks selle vajadusel teisele hädasolijale "kinkida", kaardistada või et mõni abistaja saaks sinna midagi poetada kui panipaik juba tühi on.
Ilmselt peaks sinna mingi "pitseerimise" variandi leiutama.

Kui see tünn hinnatakse vastupidavaks, siis ... hakkame seda 200-t liitrit liiter haaval täitma ja pakkima. Eesmärk oleks toita ära võimalikult pikalt ~10 meest. ( Või siis ühte meest 10 korda pikemalt. )

Mida sinna siis panna? Kas need asjad seisaksid seal 10 - 20 aastat?
Vedelikud ilmselt paneks põhja, et vältida nende lõhkikülmumist ja muu nodi peale laiali valgumist.

[oleeg]

...liitriseid tünne...

Alustaks õige algusest.
Metalliotsijad ehk miinide otsimiseks kasutatavad tehnilised vahendid võtavad ÜLIHÄSTI sedalaadi asju nagu ämbrid, vaadid-tünnid jne. Ka 3-5 m sügavuselt. Pole füüsik-matemaatik (või kes iganes), kuid see on katseliselt kontrollitud. Järeldus: igasugune metalli sisldav ümara kujuga anum on aut!
Jälituskoer...? Milleks? Õppinud mees näeb seda, et maasse on midagi maetud. Ei maksa siinkohal muiata ega silmi pungile ajada! Mis te arvate, et näiteks kaasfoorumlane arnold viitsib igale poole otsijat kaasa vedada lihtsalt oma lõbuks? Ei...

Ilmselt tuleks siis matmise paik võimalikult täpselt GPS-i ja muude kirjeldustega fikseerida.

Seda küll... ja siis kui nälg silmanägemist ära hakkab võtma, siis tuletate pingeliselt meelde - kuhu ma selle küll peitsin... sest gps keeldub koostööst, metsapõlengu tõttu on keskkond muutunud jne...
Kah ammu katsetatud! Nii lihtsalt hakkama ei saa! Natuke tuleb mõelda!

Ülaltoodu mõtteks ei olnud kahandada matmisele kulutatavaid pingutusi või kaevamise indu... Inimesed teevad igavusest palju kummalisemaid asju, nagu oma silmadega olen näinud

terv
o

[EOD]

Metalliotsijad ehk miinide otsimiseks kasutatavad tehnilised vahendid võtavad ÜLIHÄSTI sedalaadi asju nagu ämbrid, vaadid-tünnid jne. Ka 3-5 m sügavuselt. ...

Ja kui suur on Eestis väheasustatud ala ning kui kaua aega läheks selle metallidetektoritega läbikammimiseks? Ei pea olema isegi väheasustatud. Inimese elupaigast paarisaja meetri raadiuses tasub metallidetektorit kasutada ehk vaid vanarauaotsijal - pliidirõngaid, konservikarpe... jätkub. Samas paari tanki otsitakse siiamaani ja mõni vast jääbki leidmata. Tank tünnist vähe suurem ja kus need tegutsesid, ka enam-vähem teada.
Niiskus ja närilised vast tõesti ohustavad peidikut rohkem.

[Manurhin]

EOD-ga igati nõus. Lisaksin omalt poolt veel seda, et ei ole hea idee ehitada suuri ladusid suure kambaga. Punkrit ehitavad ja selle asukohta teavad ainult need, kes seal elama kavatsevad hakata. Varustusladu on aga veelgi intiimsem asi: need on igal sissil omad. Need on maha matnud ja nende asukohta teab vaid üks mees. Koos võib ju tegutseda mitu sissi, kuid ükski neist ei tea teis(t)e ladude asukohti ega samuti mitte teis(t)e informaatoreid-abilisi. Lugege Käärmanni "Metsavenna käsiraamat" läbi!

[Juhani Putkinen]

Kuidas hindate järgmiste tünnide vastupidavust maa sees nii närilistele kui ka ajahambale?
https://www.osta.ee/11547396
http://www.okidoki.ee/item/926066/
Mitu aastat vastupidamist pakuksite?

Ülemine link annab pildi tünnile, milles on ainult väike ava, see vajaks ringitegemist. Alumise lingi tünn on kaanega, aga kas selle kaane saa korralikult tagasi kinni kui tünn on maha maetud on küsitav. Ühekordseks kasutamiseks ilmselt sobiks.

Roostetamisele vastupidavust annaks paremaks teha suhteliselt lihtsate meetmetega.

[Juhani Putkinen]

1000 liitrisest konteinerist ma loobuksin. Ei ole vast mõtet kõik munad ühte korvi laduda.

1000 l konteinerisse mahuks terve jao jaoks igasugust asja - kaasaarvatud riidevarustust, lõhkeainet, jne. Polegi väga suur.

Ühe sissi toidumoona jaoks on muidugi suur.

[Manurhin]

Sellised plekkvaadid ei kestaks maa sees kuigi kaua. Aga põhiprobleemiks polegi mitte niivõrd suht vähene vastupidavus (4-5 aastat, sõltub muidugi väga palju pinnasest), vaid keerukus neid hermeetiliselt sulgeda. Pääseb natuke vett sisse ja ongi kööga. Kõik sinu kuivained, esmaabitarbed, riideesemed jne. muutuvad koheselt kasutuskõlbmatuks. Padrunitele samuti pikemat aega vees hulpida ei meeldi. No muidugi ju võib tünni pandava kraami veel eraldi minupärast kasvõi tühjadesse šašlõkiämbritesse pakkida, aga kui ikka kogu kupatus on ääreni vett täis ja talvel ära külmub... Ühesõnaga, asi pole töökindel. Piimanõud (alumiiniumist) on selles suhtes juba palju paremad. Tuletagem meelde kasvõi hiljutist "radioaktiivsete rottide" leidmise juhtumit.

[Madis22]

Enda tarbeks pole nagu mõistlik teha suuremat ladu, kui korraga ära jaksad kanda. Pikaajaliseks üleelamiseks kuuajane toidumoona ladu (konservid, kuivained, kuivikleivad, küpsised, kuivatatud puuviljad), eriolukordade jaoks ladu riiete, magamiskoti ja paari päeva toiduga. Üle 40 liitri ei tundu kummakski otstarbeks palju rohkem mahtu vaja minevat. Nende ladude kestade pikaealisuse pärast pole mõtet muretseda. Sisu vaja nagunii 2-3(5) aasta pärast välja vahetada, eks siis võib ka kestale uue kaitsva värvikihi peale panna. Peitmiseks tuleb valida koht, kuhu miinide paigaldamine pole mõistlik, siis ei tule ka keegi sinna metalliotsijaga tuulama.

[pagan]

Ma ikka mõtlen nii nagu meremehed: "Üks käsi laevale, teine endale." Sissinduses siis "Üks käsi ühise eesmärgi jaoks ja teine käsi endale."
See 40 liitrit kisub selliseks "ainult endale" variandiks. Üksi vegeteerimisel ma ei näe mõtet. Oleks vaja saavutada ikkagi eesmärke.
Ilmselt tuleks variante varieerida ja viimase häda jaoks siiski ka neid pisemaid ka paigaldada.
Suuremad relvavennaga kahe peale ja pisemad ainult enda jaoks.
Mida rohkem seda uhkem. Viktor Suvorov ütles umbes niimoodi, et - Sõjanduses ei ole valmisolek kunagi lõplik. 20 tanki on parem kui 10 tanki jne.

Hetkel räägiks ikkagi sellise pisikese grupeeringu varudest - 10 inimest.
Ma kujutan ette, et päeva normiks paneks ~750 milliliitrit ruumi näkku. Kui saab kokku hoida ja jagub kauemaks on hea. Mingi osa peab niikuinii kõrvalt ka tulema - vesi ja nii.
Mulle tundub see 200liitrit selline päris hea kogus mida 10-ne mehega minema lohistada. Kui õigesti normeerida peaks jätkuma kuuks ajaks. Või lohistada alguses pool ja hiljem veel pool.

Roostetamisele vastupidavust annaks paremaks teha suhteliselt lihtsate meetmetega.

Tõmmata tünn paksult mitmes kihis üle tõrvaga ja klaasipuruga rottide vastu?
Kaane vahele mingit hermeetikut? Esimene laks peaks see tihend pikalt vastu pidama? Kui asjaks läheb siis pole lühiajaliselt see niiskus kah midagi. ..

[Manurhin]

Ikkagi, soovitan, loe see siin kõigepealt läbi: http://www.esm.ee/public/projektid/5/ksiraamat4.htm
Ja terve käsiraamat: http://www.esm.ee/public/projektid/5/tiitel.htm