www.militaar.net

MadisM kirjutas: ↑05 Juun, 2023 20:48 Kui ajateenistuse kestluse ülemine ots venib pikemaks, siis kas poleks mõistlik alumist otsa ka lühendada? Põhikutse näiteks kaheksalt kuult kuuele? Enamus negatiivsest tagasisidest ajateenistusele mida mina kuulnud olen puudutab just "passimist" mis leiab aset pärast SBK'd. Kui on soov vaid oma kohustus täita ilma edasise ambitsioonita kaitseväes, siis võiks väljaõpe olla ehk kiirem ja intensiivsem.
Muudatus võiks pakkuda ka väikest rahalist kokkuhoidu. Kuue kuuline teenistus on pelguritele ka vastuvõetavam kui 8-11.

Alustades lõpust, siis mõningate pelgurite ja muude väristajate soovide ja tujude järgi ei saa Kaitseväge ega selle teenistust kindlasti üles ehitada. Ajateenistust ei ole vaja ajateenistuse enda, vaid riigi kaitse eesmärgil laiemalt.
Pärast baasõpet algab nö tõeline väljaõpe ja teenistus oma ametis, mis ongi igas armees enamasti natuke väiksema intensiivsusega ja sellega tuleks teatud määral üritada ära harjuda. Samuti on erinevad sõjaväelised erialad erineva intensiivsusega, mis ei tähenda, et nad oleks ebavajalikud. Siin tuleks sageli küsida, et kas sai kutsealusena valitud ootuspärane üksus või eriala. Mõned ilmsesti üritavad end kuhugi lihtsamale kohale ära sättida või tuleb minna koos klassi/sõpradega kaasa ja siis hiljem selgub, et talle see ei sobinud. No mis teha.

Mis puutub 8-kuulisse varianti, siis sellele satub (suudab end 11-st kuust ära nihverdada) täna vaid u 30% ja selle seltskonna motivatsioon on üsna kesine. Samuti puudub neil teenistuses perspektiiv ja arenguvõimalus, kuigi mõnel oleks kindlasti potentsiaali enam, kui mõnel 11 kuu omal. Kuna ka distsipliini hoidmise võimalusi jääb ülematel iga aastaga vähemaks, siis kipub see seltskond ühtekokku sattununa vahel kiskuma alla allüksuste lahinguvõimet.
Minu hinnangul tuleks see 8 kuu lugu sellisena lõpetada ja suruda enamus sellest tiimist jaanuarikutsesse 11 kuu peale. Nii oleks ka õiglasem teiste kodanikukohuse täitjate suhtes, kes kauem peavad väes oma "kallist noorust kulutama". Sügisene SBK ära kadumine vähendaks natuke ka tegevväelaste ülekoormust sel perioodil (SBK, AJEK, NAK samaaegselt...).
Ühtlasi ei ole minu arvates ka RA Kaitseväes selliseid teistest halvemaid nö "mõttetuid" relvaliike või erialasid, mida pole mõistlik alalises valmiduses pidada. Hea armee on nagu puhkpilliorkester, kus mõne pilligrupi ära korjamisel heli enam kuulata ei kõlba.

Mis puutub 6-kuulisse varianti, siis siiski oleks ka see üks huvitav võimalus 11-kuulise najal. Minu ettepanek on, et 6-kuulise ajateenistuse võiksid läbida valitud sportlased (nagunii läbivad päriselt vaid SBK, hiljem pigem käivad nägu näitamas) ja siis mõned sellised tublid kodanikud, kes tervisenõuete tõttu ei kvalifitseeru, kuid on mingi konkreetse kasuliku tsiviileriala (näit IT) esindajad ja ise ka nagu väga soovivad. Valitaks välja enne teenistust komisjonide poolt nimeliselt - näit max 100 (sh valitud sportlased) in aastas. Saabuvad koos teistega jaanuaris või juulis ja teenivad 6 kuud, mis tähendab, et läbivad (võimete piires) SBK + EK ning siis täidavad mõne kuu kuskil objektil spetsiifilisi teenistusülesandeid. Saaksid vajadusel natuke olla ka koos eelmise poolaasta kutse ajateenijatega AÜK-is (+lõpuõppus?).

A4 kirjutas: ↑05 Juun, 2023 17:27 Kuni u 2012. aastani või nii oli ajateenijate teenistusaja pikkuseks Soomes vastavalt 6, 9 või 12 kuud. 2010. aastate algupoolel viis Soome kaitsevägi läbi väiksemat sorti struktuurireformi, /.../ Muuhulgas viidi samal ajal läbi ka üks suurem aja- ja reservteenistuse „revisjon“, mille käigus leiti esmajoones, et süsteem tervikuna töötab, on Soomele parim ja kuluefektiivseim, kuid vajaks mõningat kohendamist, mh ajateenijate endi tagasiside pinnalt.

Sealt toona kooruski välja ettepanek vähendada seniseid teenistusaegu u 2 nädala võrra, st 6/9/12 kuust sai vastavalt 5,5 / 8,5 / 11,5 kuud. Põhjendus – teenistuse viimased paar nädalat satuvad tihtipeale kas jaanipäeva-nädala või jõulude-aastavahetuse perioodile, kus mingit aktiivset väljaõpet niikuinii ei toimu, vaid toimub esmajoones teenistusest lahkuvate ajateenijate väga pikaldane „lahkformeerimine“ (mh selleks, et seaduses ettenähtud 6 või 12 kuud „täis saada“). Mistõttu otsustati igalt poolt need viimased paar nädalat „maha kaksata“, kusjuures ei varjatud, et sellega hoiti kokku ka omajagu raha, /.../

Soome valmidusüksustes on teenistuse pikkuseks samuti 347 päeva ehk u 11,5 kuud, mitte täis aasta. /.../ Enne neid valmidusüksuseid soomlastel rahu ajal mingeid alalisi valmidusüksuseid a la Scoutspataljon ei olnudki – eeldati, et kriisi tekkimine on piisavalt pikalt ette näha-teada, et jõuab ennem mobilisatsiooni läbi viia.

Mõtteavaldusega tuleb igati nõustuda. Olulised praktilised ja pädevad põhjendused ning selgitused. Lähiminevikuna pidasingi silmas nii viimast u 10 a.

Tähte närides, siis soomlaste kärbe teenistuse lõpust oli/on u 18 päeva ehk u 2,5 n. mis jätab näiteks detsembrikuust järele 42%. Seega jääb alles isegi alla poole kuu. Seetõttu kirjutasin 11,4 kuud. Aga põhimõtet see komakoht ei mõjuta.

Kel rohkem huvi Soome ajateenistuse kohta, siis ka vastav ENG brožüür on internetis leitav lehel: https://intti.fi/en/about-to-enter-into-the-military-

Akf hummeli ja A4 kokkuvõte SKJ ajateenistusest on õige. Ajateenija päev maksab mõneaastaste andmete järgi ligi 50 ja reservväelastel 180 €, seega võib igaüks välja arvestada, kui palju riik säästab, saates kasarmus tiksuvad ja hästi aeglaselt varustust hooldavad ning lattu andvad inimesed paar nädalat varem koju. Ajalooliselt on SKJ alalises valmisolekus enamus MVst ja ÕVst ning eriüksus. Üksikkompaniidest ja erialarühmadest koosnevad kiirreageerimisüksused on uus nähtus, sest vanamoodi enam ei saa.

Dnr kirjutas: ↑28 Sept, 2022 16:59 See kõik on õige. Aga mingi koolitus võiks ikkagi ka ajateenijatest jaoülema abidel ja rühmavanematel olla. Ma ei tea, minu jaoks toona tundus see eriti rühmavanemate puhul probleem, sest muidugi õpib palju sedasama tööd tehes, kuid mingi alusteadmine võiks ikka olla. Jaoülematel ja rühmaülematel on ju oma koolitus, mis keskendub nende põhiülesandele, miks mitte ka nende abidele?

Need, kes viimasel ajal aega teeninud on või tegevana töötavad, võivad kommenteerida, kas see on probleem ka päriselt või pigem minu vaatenurga küsimus. Ma ühe tegevväelasega olen sellest rääkinud, tema leidis, et see on täitsa teema.

Intervjuu ajateenijatest RÜ ja RV-ga Kevadtormil:
https://www.youtube.com/watch?v=k6k0zfzGtRw

Nonii. Tundub, et midagi on muutunud. Sel aastal rühmavanematel eraldi 3 nädalane kursus ja aspirantuur 7 nädalat (vanasti oli vist...5?).
Sealjuures huvitav see, et juba pärast NABK võeti rühmaülemad aspirantuuri, aga RV kandidaadid tegid NAEK lõpuni ja alles pärast seda said RV kursusele.

Minu arvates hea korraldus.

Muudatus ja areng on kahtlemata positiivne.
Häda ainult, et kõikide nende kursuste jooksul pole maskeerimist ära õppitud, aga noh, embleemi vaadates täitsa andestatav

zephys kirjutas: ↑24 Mai, 2024 8:27 Muudatus ja areng on kahtlemata positiivne.
Häda ainult, et kõikide nende kursuste jooksul pole maskeerimist ära õppitud, aga noh, embleemi vaadates täitsa andestatav

Mis maskeeringul häda on? Embleemi ei näe...

isonts kirjutas: ↑24 Mai, 2024 8:41

zephys kirjutas: ↑24 Mai, 2024 8:27 Muudatus ja areng on kahtlemata positiivne.
Häda ainult, et kõikide nende kursuste jooksul pole maskeerimist ära õppitud, aga noh, embleemi vaadates täitsa andestatav

Mis maskeeringul häda on? Embleemi ei näe...

Kõrvad ja muud eenduvad näoosad peaksid olema tumedamalt kaetud, kui mu 14 aasta tagune KV teenistus mööda ei pane

Peab ikka eriline teravsilm olema, et maskeerunud sõdurit camota kõrvade järgi maastikul avastada
Aga muidu jutt selle kohta, kuidas väljaõpetati peab paika.. Midagigi on parem kui mitte midagi, aga kui vaadata Ukrainas toimetavaid üksusi siis massilist camotamist ei ole tähele pannud või ei ole osanud sellise pilguga vaadata. Pigem on lihtsalt kõik mingid ühtlased tahmanäod...Kui ninapidi vastasega koos oled siis pole vahet ka kas tormad vastase poole camotatud kõrvade või hommikul puhtaks pestud roosa näolapiga. Ok, viskad pikali ja siis on natuke keeerulisem sind mingi aeg märgata....
Minu isiklik arvamus on, et mingi üksuse ringisebivaid sõdureid camo küll vähem nähtavamaks ei tee. Tegevväelase päevil ei mahtunud mu pähe see komme, et kõik kes suvalisel õppusel osalesid pidid camo peal hoidma 24/7. Mõtetu raiskamine... Maaletooja saab rohekm camo maha müüa....

Näo maskeerimine on kontakti jaoks, et su roosa nägu sind ei reedaks, kui põõsa vahelt tuld annad, mitte selleks, et sind liikumisel varjata vms.

Siililegi on selge, et droonindus on sõjapidamist pöördumatult muutnud - aga kas see kajastub kuidagi ka väljaõppes?
KL üksustes on tase erinev ja see on ootuspärane - aga KV ise?

Mu noorim poeg teenib praegu aega suht kõva mainega üksuses ja on juba lõpusirgel aga minu küsimuse peale, et mida nad väliõppustel droonivärgi asjus harjutavad, teadis ta õelda vaid et "üks tüüp jälgib õhuolukorda ja peab häiret andma". Kogu lugu.
Propellerit imiteeriv käemärk on selge ühesõnaga.

Pagunitega ametnikud pole oma lipsuga kollegidest vist väga palju ärksamad?

Säärane artikkel ilmus ERR-is täna:

Ekke Pärtel Tiirmaa: ajateenistuse reform – aeg kuulata ajateenijaid

Lühikokkuvõte:

- Eestis küsitakse ajateenijatelt tagasisidet teenistuse käigu kohta
- kogutud info näitab, et ajateenijate rahulolu on madalam ja kaitsetahe kah väiksem, kui Soomes
- kahjuks ei küsita detailset konstruktiivset tagasisidet, et mida targemini teha
- seda võiks tegema hakata

Miskipärast pole autor ega ajakirjanikud suutnud panna linki ühele põhiallikale, ainult pealkirjaga viidatakse. See on üsna muret tekitav lugemine, eriti ilmselt siis, kui Soome uuringud kõrval lahti tõmmata ja võrdlema hakata.

https://www.kvak.ee/files/2024/03/SJKK-raport-2024.pdf

isonts kirjutas: ↑24 Mai, 2024 14:56 Peab ikka eriline teravsilm olema, et maskeerunud sõdurit camota kõrvade järgi maastikul avastada
Aga muidu jutt selle kohta, kuidas väljaõpetati peab paika.. Midagigi on parem kui mitte midagi, aga kui vaadata Ukrainas toimetavaid üksusi siis massilist camotamist ei ole tähele pannud või ei ole osanud sellise pilguga vaadata. Pigem on lihtsalt kõik mingid ühtlased tahmanäod...Kui ninapidi vastasega koos oled siis pole vahet ka kas tormad vastase poole camotatud kõrvade või hommikul puhtaks pestud roosa näolapiga. Ok, viskad pikali ja siis on natuke keeerulisem sind mingi aeg märgata....
Minu isiklik arvamus on, et mingi üksuse ringisebivaid sõdureid camo küll vähem nähtavamaks ei tee. Tegevväelase päevil ei mahtunud mu pähe see komme, et kõik kes suvalisel õppusel osalesid pidid camo peal hoidma 24/7. Mõtetu raiskamine... Maaletooja saab rohekm camo maha müüa....

Antud "konfiguratsiooni" korral reedab võitleja asukoha vastasele maskeerimata panama, täpsemalt selle pael, mis eest vaadates moodustab korrektse sirge. Kuna taolisi vorme looduses ei esine, siis maastikku läbivaatava snaipri silma jäävad just korrapärased jooned. Õnneks on meie mütsidel ja kiivritel kõik roheline, soome kiivrikatte küljes olevad mustad kummid soovitati Eestis mul esimese asjana maha lõigata, need olid optikasse lausa kargavad.

Ühesõnaga, peale kiivri tasub maskeerida ka panamat.

Liiga palju jalaväge ja vähe põnevamaid erialasid .