Kaitseliit - oleksoloogia

[TTA]

No loodetavasti tulevad sellised Harrised, millega 30km kaugusel side toimib.

Igal juhul peaks põhijuhtimispunkti paiknemise ja töörutiini üle vaatama.

Muidu on esimese nädalaga staabionudega

Lisavõimendiga harris mille mast ülatub üle puulatvade levibki 30km taha kenasti. Muidugi elektroonilise luure vahenditega sellise paugupilli ülesleidmine pole ka mingi probleem

[Mercurius]

Iseenesest ei ole paugupillil endal probleemi, kui ta lahingtegevusest piisavalt kaugel on ja ülesse leitakse. Niikuinii tuli temani ei ulatu. Samas pisike probleem võib tekkida sellele paugupillile karjuval jaamal. Siis tuleb hästi kiiresti ringi joosta...

[Kapten Trumm]

Muidu on esimese nädalaga staabionudega

Seda nädalat küll vastane ei anna, küsimus on lihtsalt selles, kas seda peetakse piisavalt tähtsaks või mitte.
Laias laastus pole ka vahet, kui kaugel sa eesliinist asud, sealt antennist lähtuva emissiooni järgi määratakse selle ürituse asukoht väga kiiresti.
Oled kaugemal, peab su side olema võimsam, see tähendab suuremaid jaamu (seljas vedamiseks) kui ka kaugemale (vastaseni) levivat kiirgust.
Vastav üksus on igas vene motolaskurbrigaadis olemas ja nende varustust on siingi piltidel lahatud.
Lihtsalt, olles mingi 5-10 km vastasest läheb sul väga kiireks, sest sa oled kindlalt vastase brigaadis leiduvate 152 mm haubitsate ja Gradide tuleulatuses.
Sealt edasi shansid vähe paranevad, kuna vastane peab kasutama sõjaväeringkonna/rinde/diviisi vahendeid (läheb aega).

Sellele probleemile (nii NSVL kui NATO panustasid külma sõja ajal palju energiat võimalustele, kuidas üksteise juhtimispunkte kahjutuks teha) on 2 põhimõttelist lahendust
-saavutada piisav tulekontroll piirkonnas, et vastane ei suudagi sind rünnata ($$$$$)
-minna üle väga liikuvale tegevusele, et vastane ei suuda sind niisama lihtsalt tabada (odavam).

Meie naabril on olemas täielik tulesüsteem alates otsetule relvadest kuni operatiivtaktikaliste rakettide (Iskander)-lennuväeni, mille tuleulatus ulatub "rindest" mitmesaja kilomeetrini.

[HeiniR]

Harrise signaali avastamist aitab tõenäoliselt vältida see kui kasutada seda rohkem andmeside jaoks, st ca 1 sekundiline signaal 10 sekundi asemel jne. Eks taktikalisi võtteid ole veel mitmeid.
Kindlasti aitab levi parandada antennipikendused jms.

Seni kuni Harrised KL väikeüksusteni ei jõua, siis soovitan võtta koolitusi Putkinenilt. 100 euroga saab 1-2 tk väga korraliku andmeside raadiojaama meisterdada, mille leviala ei jää palju alla kasutusel olevalatele Harristele.

[Kapten Trumm]

100 euroga saab 1-2 tk väga korraliku andmeside raadiojaama meisterdada, mille leviala ei jää palju alla kasutusel olevalatele Harristele.

See on muide teema, kus mul alati jääb karp lahti, kui kuulata teadjate juttu soomlaste raadiojaamade tuuningust.
Olen sel teemal võibolla tuhm, aga tundub küll see värk pehmelt öelda vaimustav.

[Mercurius]

Kui meie tagasihoidliku maakaitsepataljoni staapi peetakse Iskanderi vääriliseks, siis muidugi.

Aga äkki lajatab siis juba taktikalise tuumarelvaga?

Samas, naba vahtides võib see kõige tähtsam näida küll...


Samas, ma pakun, lahendus ei ole mitte põhijuhtimispunkti teisele kontinendile saatmine ja sealt raadioside üritamine, vaid selle mobiilsus ja kompaktsus. Piltlikult öeldes võiks põhijuhtimispunkt olla palju väiksem ja asuda pool-permanentselt ratastel. Nagu täna liikuv juhtimispunkt.

[soesilm]

Selle staabi asukoha tuvastamise ja kaudtule või õhulöögiga hävitamise osas tuleb kahtlemata olla teadlik ning kasutada erinevaid vastumeetmeid.
Aga ... (siirast huvist) kas keegi oskab tuua näiteid?
Tshetsheenia Dudajev - OK. See oli küll spets op.
Gruusia? Ukraina? Kui viimases on tegevuses VF luure ja mardikatel (ka VF territooriumil) on igasugu kaudtule vahendeid, siis miks meil pole ühtegi näidet? Ühest Gradi löögist on küll supernäide, kuid kuidas seal tuld juhiti või sihtmärk määrati?
Ma vist kunagi olen järgneva näite juba toonud.
NVOs oli kunagi artikkel Tshetsheenia sõjast. Pealkiri oli "Pistrikud öös" vms. Seal räägiti, kuidas uue ja üliefektiivse meetodina kasutati Mi-24 öiseks luureks. Otsis oma vaatlusvahendite abil inimasutusest kaugel STV sihtmärke ehk siis laagreid. Kui midagi leiti, siis edastati need kohe valmis olevale tuleüksusele, mis omakorda sinna tulelöögi andis. Hiljem kontrolliti luurepatrulliga ...
Tõsi kümnetest lendudest vaid ÜHEL KORRAL anti löök kiiremini kui 8 tunni jooksul! Ikka oli probleem kahe üksuse omavahelises koordineerimises.
Kaur3 vist näitas ka siin kunagi fotosid sarnase operatsiooni tulemustest. Muljetavaldav aga ...
... kas keegi oskab staapide hävitamisest näiteid tuua?

[Madis22]

Korralikult kaevununa ei ole tulealla jäämine suurem probleem. Vähemasti Ukraina uudistest jääb mulje, et Grad'e jms. kasutatakse tuletiheduselt rohkem häirivat mõju silmas pidades, kui eesmärgiga kaevunud vastast hävitada. Muidu oleks neid laipu mõlemal poolel ettekantutest suurusjärk rohkem. Võrdluseks lugege, kuis sinimägedel mõnekümne hektarist ala tundide kaupa sadadest torudest tulistati ja kuis sellele järgnenud rünnakute vastuseks mehed nagu tsortid end mullast välja pistsid ja vastu tulistama hakkasid.

[TTA]

Korralikult kaevununa ei ole tulealla jäämine suurem probleem. Vähemasti Ukraina uudistest jääb mulje, et Grad'e jms. kasutatakse tuletiheduselt rohkem häirivat mõju silmas pidades, kui eesmärgiga kaevunud vastast hävitada. Muidu oleks neid laipu mõlemal poolel ettekantutest suurusjärk rohkem. Võrdluseks lugege, kuis sinimägedel mõnekümne hektarist ala tundide kaupa sadadest torudest tulistati ja kuis sellele järgnenud rünnakute vastuseks mehed nagu tsortid end mullast välja pistsid ja vastu tulistama hakkasid.

Ma võin siin valesti panna aga minumeelest pole 122mm rakettidel viitsütikutki.

[Kapten Trumm]

Gruusia? Ukraina? Kui viimases on tegevuses VF luure ja mardikatel (ka VF territooriumil) on igasugu kaudtule vahendeid, siis miks meil pole ühtegi näidet? Ühest Gradi löögist on küll supernäide, kuid kuidas seal tuld juhiti või sihtmärk määrati?

Ukraina on tiba värske teema veel (ka seal see VF regulaarvägede osalus on oma ulatuselt vaieldav teema veel), aga minuarust Gruusias ei tekkinudki venelastel taolist tõrget, et nad oleksid sunnitud olnud staape otsima (nt kui grusiinid suutnuks/tahtnuks kuskil kaitse pidama saada)? Gruusia armee plagas piisava kiirusega niisamagi. Ukrainal on armee ikkagi mehhaniseeritud ja eri taseme juhtimipunktid on ehitatud soomusmasinatesse koos oma ülestõstetavate antennidega, taolise asja hävitamiseks peab sellele ikka konkreetselt pihta saama.

Aga jah, Dudajev ära koristati ja mingit täppislööki selleks ikkagi kasutati.
Rohkem täppislööke kasutati Afganistanis igasugu võtmekindlustuste vastu, leidis seal kasutamist isegi taoline haruldane masin nagu BOMAN.
(bojevaja mashina aviatsionnoi navodki).

Venelaste maaväe doktriini iva pole mitte skoore koguda, vaid liikuda kiiresti operatsioonieesmärgi suunas, sundides vastast põgenema või jättes seda selja taga "kotti" (millega tegeletakse hiljem).
Kui neid maakaitsepataljone õnnestub lihtsalt üle sõita, siis vaevalt hakkab keegi võimlema siin mingi staabiantenni otsimisega. Seega sõltub, kas nad peavad tähtsaks või mitte. Päevakorda tõuseb see teema siis, kui mõni eriti kangekaelne maakaitsepataljon on nende operatsiooni suutnud paar päeva edukalt segada, siis võidakse küll ette võtta rünnakud juhtimise ja side pihta.

[mikks]

Vene-Gruusia sõja järel kui tagantjärele analüüse tehti, siis kõige esimese taktikalise nõrkusena nimetati küll just seda, et Vene poolel luure ja avastamine ei toiminud üldse. Vene sõjaväelased on ka ise seda täitsa valikult kritiseerinud ja eks need asjade parandamised on ka reformikavadesse sisse viidud. Counter-battery radarid (neid oli kas vähe või ei töötanud korralikult) ei suutnud grusiinide tanke, suurtükiväge ja grade üles leida. Vene lennuvägi ei suutnud Gruusia Buk-e üles leida. Droone oli vähe ja kvaliteet väga vilest. Üks Vene kindral ütles, et droonide tehtud fotod olid kohutava kvaliteediga, kust polnud võimalik midagi välja lugeda. Side ei töötanud erinevatel tasanditel korralikult, vahel pidi seetõttu kasutama tavalisi mobiiltelefone, kusjuures kõned läksid läbi Gruusia mobiilivõrgu. Maapealne inimluure erinevatel põhjustel ei toiminud. Inbfo liikus erinevate üksuste ja väeliikide vahel halvasti. Jne, jne. Aga nagu öeldud, Vene pool on ise kogu seda valdkonda kõvasti kritiseerinud ja eks nad seda reformivad.

NB! Ma ei taha sellega samas öelda, et Eesti võib seetõttu endale lubada staape "punases majas mäe otsas". Loota vastase vigadele ja nõrkustele ei saa.

[Kapten Trumm]

Eks jah raud ja organisatsioon on eri teemad.
Kui venelased organisatsiooni korda saavad, siis isegi nõuka aja lõpu "rauaga" on nende tase meie mõistes päris kõva.
Me oleme võibolla Lahesõja, Jeltsini pardaki, taasiseseisvumise vms teemal harjunud selle üle pihku naerma, aga mis arvestades, mis tehnilised võimalused venelastel vähemasti teoorias täna olemas on, pole naeruks eriti põhjust. Pluss alati jääb võimalus, et nad puudujääke labaselt massiga korvavad.

Gruusia sõja kohta käibib meil endiselt teatud poliitikute loodud religioon, justkui seadsid venelased Kavkazi käigus grusiinidele hästi ettevalmistatud lõksu (ja failisid ise selle elluviimisega). Hiljem selgunud andmed venelaste lahingukorra, üksuste lahingusse asumise jne jne seda religiooni ei toeta ja küsimusele vastus, miks nad siis täppislööke ei andnud, on ka maetud siia. Sõja algas venelaste jaoks samamoodi killa kolla, näiteks õhutõrje mahasurumine (millega iga rünnak algab) algas alles kolmandal päeval põhjusel, et piirkonnas polnud vastavat lennutehnikat, kuskilt lennukoolidest kraabiti kokku instruktoreid, osasid vendi aeti 08. augusti hommikul kodust välja jne. Varakult ettevalmistatud sõjaline rünnak ei alga kindlasti kuskilt armee NZ platsidelt kokku kraabitud vanade T-62 tankide ja Pihkvast häirekorras dessantnike lennutamisega, veelvähem SEAD operatsiooniga kolmandal päeval. Isegi Jeltsini ajal oli üks esimesi liigitusi neutraliseerida tsetseenide vähene lennuvägi otse lennuväljal.

[mikks]

Eks jah raud ja organisatsioon on eri teemad.
Kui venelased organisatsiooni korda saavad, siis isegi nõuka aja lõpu "rauaga" on nende tase meie mõistes päris kõva.
Me oleme võibolla Lahesõja, Jeltsini pardaki, taasiseseisvumise vms teemal harjunud selle üle pihku naerma, aga mis arvestades, mis tehnilised võimalused venelastel vähemasti teoorias täna olemas on, pole naeruks eriti põhjust. Pluss alati jääb võimalus, et nad puudujääke labaselt massiga korvavad.

Gruusia sõja kohta käibib meil endiselt teatud poliitikute loodud religioon, justkui seadsid venelased Kavkazi käigus grusiinidele hästi ettevalmistatud lõksu (ja failisid ise selle elluviimisega). Hiljem selgunud andmed venelaste lahingukorra, üksuste lahingusse asumise jne jne seda religiooni ei toeta ja küsimusele vastus, miks nad siis täppislööke ei andnud, on ka maetud siia. Sõja algas venelaste jaoks samamoodi killa kolla, näiteks õhutõrje mahasurumine (millega iga rünnak algab) algas alles kolmandal päeval põhjusel, et piirkonnas polnud vastavat lennutehnikat, kuskilt lennukoolidest kraabiti kokku instruktoreid, osasid vendi aeti 08. augusti hommikul kodust välja jne. Varakult ettevalmistatud sõjaline rünnak ei alga kindlasti kuskilt armee NZ platsidelt kokku kraabitud vanade T-62 tankide ja Pihkvast häirekorras dessantnike lennutamisega, veelvähem SEAD operatsiooniga kolmandal päeval. Isegi Jeltsini ajal oli üks esimesi liigitusi neutraliseerida tsetseenide vähene lennuvägi otse lennuväljal.

Siin on üks ameeriklaste analüüs http://www.strategicstudiesinstitute.ar ... UB1069.pdf, mis väidab et see konkreetne sõja alguse päev ja aeg, tuli tõepoolest venelastele üllatusena, aga sama solid nad sõjaks juba tükk aega valmistunud. Siin öeldakse, et otsus Gruusia vastu sõjalist jõudu kasutada sündis juba 2- 2,5 aastat varem. Huvitava nüansina on seal kirjas ka lause, et märtsi alguses 2008 oli ühest Balti riikide luureteenistusest samuti tulnud info, et aasta teises pooles kavatseb Venemaa Gruusiat rünnata ja kasutatakse ka Pihkva dessantdiviisi, kui tõsi, siis äkki ei olnudki pihkvalaste sinna lennutamine nii häirekorras.

See analüüs hindab venelaste tegutsemist nii strateegilisel, operatiivsel kui taktikalisel tasandil. Sõjaks ettevalmistumine läks päris ladusalt. Lõuna-Osseetias remonditi teid, sildasid, raudteed, toimus teatud varustuse ja relvastuse eelpositsioneerimine ja kõik nii, et seda ei märgatud või siis ei tahetud selle tähendusest aru saada. Õppustel harjutati rünnakuid, sõdurid olid juba õppustel kasutanud tabelid, kus vastase sõdurite tundemärkide, tehnika ja relvastuse osas kasutati illustratsioonidena Gruusia sõjaväe omasid.Kui asi algas, sisi väed jõudsid kohale kiiresti ja korrektselt, vägede hulka suudeti väga kiiresti suurendada, teine rinne avati kiiresti, strateegiline transpordilennuvägi hakkas kohe kiiresti ja väga hästi tööle. Kõik need asjad viitavad, et kuigi konkreetne kuupäev tuli üllatusena, siis tegelikult olid kavad ja plaanid juba varem valmis töötatud. Kokkuvõttes hindab see ameeriklaste analüüs Vene poole strateegilist tasandit heaks, ka operatiivtasandit päris heaks, enamik nõrkusi tuli taktikast.

[tommy]

Siin on üks ameeriklaste analüüs http://www.strategicstudiesinstitute.ar ... UB1069.pdf, mis väidab et see konkreetne sõja alguse päev ja aeg, tuli tõepoolest venelastele üllatusena, aga sama solid nad sõjaks juba tükk aega valmistunud. Siin öeldakse, et otsus Gruusia vastu sõjalist jõudu kasutada sündis juba 2- 2,5 aastat varem.

Seda kõike on vastavates teemades juba piisavalt arutletud ja sellisele järeldusele ka jõutud. Ühes videos tunnistab Putin otsesõnu, et käsk alustada Gruusia vastaseid ettevalmistusi anti 2006 aastal..
(Pärast mõningast mätta all peidus olemist pöördub kodanik trumm tavaliselt oma valedega vürtsitatud agenda juurde tagasi. Erinevatel aegadel erinevates teemades, nagu tavaliselt.)

Kõik need asjad viitavad, et kuigi konkreetne kuupäev tuli üllatusena, siis tegelikult olid kavad ja plaanid juba varem valmis töötatud.

Ka meie suudaksime näha ja aimata erinevaid plaane ja ettevalmistusi. Kurje kavatsusi ja muud hüsteeriat.
Kuid konkreetne päev jääks ka meile üllatuseks. Mitte ainult meile.
Eriti kui lõpliku otsuse langetaks diktaatori haige aju.
Agressoril on alguses alati initsatiiv. Paraku.

[Kapten Trumm]

See analüüs hindab venelaste tegutsemist nii strateegilisel, operatiivsel kui taktikalisel tasandil. Sõjaks ettevalmistumine läks päris ladusalt. Lõuna-Osseetias remonditi teid, sildasid, raudteed, toimus teatud varustuse ja relvastuse eelpositsioneerimine ja kõik nii, et seda ei märgatud või siis ei tahetud selle tähendusest aru saada. Õppustel harjutati rünnakuid, sõdurid olid juba õppustel kasutanud tabelid, kus vastase sõdurite tundemärkide, tehnika ja relvastuse osas kasutati illustratsioonidena Gruusia sõjaväe omasid.Kui asi algas, sisi väed jõudsid kohale kiiresti ja korrektselt, vägede hulka suudeti väga kiiresti suurendada, teine rinne avati kiiresti, strateegiline transpordilennuvägi hakkas kohe kiiresti ja väga hästi tööle. Kõik need asjad viitavad, et kuigi konkreetne kuupäev tuli üllatusena, siis tegelikult olid kavad ja plaanid juba varem valmis töötatud. Kokkuvõttes hindab see ameeriklaste analüüs Vene poole strateegilist tasandit heaks, ka operatiivtasandit päris heaks, enamik nõrkusi tuli taktikast.

Seda polegi ma väitnud, et pooled ei valmistunud sõjaks Lõuna-Osseetias. Minu jutu mõte oli selles, et Gruusia ründamist 0808 venelastel plaanis polnud. Lihtsalt taolises ad hoc olukorras osutusid venelased grusiinidest paremaks. Vastasel juhul oleks seda tehtud vähe teiste kvaliteetide ja asjadega. Ning tegevuste järjestus oleks vähe erinenud. Mida tähendab ettevalmistatud kvaliteetne plaan, näitas sündmuste areng Krimmis. Osadel tegelastel muidugi ei mahu pähe tõsiasi, et venelane on täitsa mõtlev inimtõug - see ju ei toeta analoogsetes teemades arendatavat agendat venelaste totaalsest võitlusvõime puudusest.

Ehk siis teemasse tagasi tulles, mida idanaaber siin suudaks, siis Gruusia põhjal järeldamine on üks libe tee. Juba Krimmi sündmused olid märgatavalt paremini ja ladusamalt relvajõudude poolt korraldatud. Esines puudujääke, kuid tervikuna oli see Gruusias killadi-kolladi peetud sõjast kvalitatiivselt samapalju parem kui Gruusia oli parem 1994 Tsetseeniast. See, et osa tegelasi istub meil pea liiva all, pole üllatav. Kindlasti on ka neid, kes teevad seda siis kui vene tankid Purtse jõe silda ületavad, korrutades isekeskis oma palvust, see ei ole võimalik, nad ei saa hakkama, meid kaitseb NATO.