www.militaar.net

Tänud ka minu poolt, loodetavast võttis nüüd märulifilmidest innustust saanutel pisut hoogu maha.

Tänud selgituste eest, mõned küsimused veel: miks kokpiti uks avaneb pilootide kokpiti poole mitte reisijate salongi poole, on sel ka mingi põhjus? Paremaks kaitseks salongi poolt tuleva ründe vastu võiks uks ju avaneda reisijate salongi poole? Kui lennuki kere deformeerub määral, et kokpiti uks kiilub kinni (ebareaalne aga oletame), kuidas piloodid välja pääsevad, kas ainult akende kaudu?

Ausalt öeldes ei anna ikkagi posti vahetuste teema rahu. Ärge kohe näkku lööge. Küsiks niivisi, et kui asjatundjate sõnul saab üliturvalisi kommertslennukeid alla tuua isegi siis kui mõlemad piloodid on postidel, siis mille pärast on trend, et segi keeranud reisija liinide piloodid kipuvad seda tegema siis kui neil on olnud võimalus segamatult üksi toimetada? Nt:

http://maailm.postimees.ee/3136533/kahe ... -kukutasid

Aéreas de Moçambique (LAM) 29 november 2013 – 33 hukkunut

Boeing 767 31 oktoober 1999 – 217 hukkunut

Silk Air 19 detsember 1997 – 104 hukkunut

Viited on olemas, artiklites näete üldiseid olukirjeldusi.

Igatahes enda seisukoht on, et siin teemas ei tundu inimesed vahet tegevat riski maandamisel ja riski välistamisel. Jah võimalus on alati olemas ja juhtub ka millalgi kuid mida rohkem süvenev teemasse seda aina enam torkab silma, et erinevatel lennuki enesetapjatel puudus otsene vahele sekkumise oht. Ennem kui siin märulifilme ja stujardesse jälle meelde tuletatakse siis kes nt välistab iga lennukimeeskonda varupiloodi kaasamist kes käib välja vahetamas? Samas ilmselt tekiks uus probleem: hüpoteetiliselt tuleb mingi lend kunagi alla ikkagi enesetapja tõttu samas ei saa ka kunagi usaldusväärselt kindlaks teha, palju lende päästeti varupiloodi postikorra tõttu. Põhjus? Kuna suitsiidrite ideed jäidki nende pähe kuna ei jagunud julgust teise kõrval seda teha. Nokk kinni saba lahti.

Tegelikuses peaks nii mitmetelgi ülemereliinidel kaks meeskonda ju pardal olema, muidu jooksevad tunnid umbe...kolmas piloot tavalennul- rubla määrab.

Borja kirjutas:..et miski nädal tagasi oli ju juba info, et laineri kiirus mäge rammides oli ca 500km/h - millest te vaidlete üldse

Parandan iseennast - nüüd siis teatati (ilmselt teise leitud musta kasti abil) et Airbus rammis mäenõlva kiirusel 700km/h

Kuna kineetiline enrgia, mida liikuv keha omab, on võrdeline massi ja kiiruse ruudu korrutisega, siis nähtub, et võrreldes vaba langemise terminaalkiirusega, mis on ca 200 km / h, oli kokkupõrkehetkel selle lennuki energia ca 12 korda suurem.

Pole siis ime, et lennukitükid on sügaval maa sees ja inimestest pole järel rohkem kui luukillukesi sousti sees. .

tympsa kirjutas:Kuna kineetiline enrgia, mida liikuv keha omab, on võrdeline massi ja kiiruse ruudu korrutisega, siis nähtub, et võrreldes vaba langemise terminaalkiirusega, mis on ca 200 km / h, oli kokkupõrkehetkel selle lennuki energia ca 12 korda suurem.

Pole siis ime, et lennukitükid on sügaval maa sees ja inimestest pole järel rohkem kui luukillukesi sousti sees. .

Lisaks põhjustas kokkupõrge kiviprahi varinguid mis kõik veel sügavamale mattis.

Selle lennufirma hädad jätkuvad
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=71171051

Stuttgardis oli tegu ettevaatusmaandumisega (Precautionary landing). See tähendab mitteplaneeritud maandumist tehniliste probleemide tõttu, mis ei kujuta hetkel otsest ohtu, kuid võivad edaspidi sellise ohu põhjustada, näiteks ülemäärase kütusekulu tõttu ei jõuaks lennuk planeeritud sihtkohta nõutava kütusevaruga. Samuti käib siia alla maandumine esimesel sobival lennuväljal reisija terviserikke tõttu kui see eeldab viivitamatut arstiabi. Väikelennukite puhul võidakse ettevaatusmaandumine sooritada ka sobivas kohas väljaspool lennuvälju. Piloodi väljaõppeprogrammi kuulub ettevaatusmaandumine instruktori poolt lennu ajal näidatud lennuväljal või lähenemine sobivale platsile kuni kõrguseni 500 jalga maapinnast. Mootoririket seejuures ei imiteerita, see käib hädamaandumise harjutuse juurde.
Vahetu ohu puhul sooritatakse hädamaandumine (Forced landing) kuhu iganes, lähtudes põhimõttest, et esimese prioriteedina püüda vältida ohtu inimestele ja teise prioriteedina - materiaalset kahju.

After consulting in my own spets...
Nonii, alustaks siis kirvest, täiesti olemas selline tööriist väljaspool piloodikokpiti.
Mõistetavatel kaalutlustel ei saa avaldada asukohta.
Davidsoni Harald unustab mõned asjaolud: Nimelt toimib sellisel kõrgusel suurepäraselt mobiilside. Millest järeldub, et oli võimalus konsulteerida asjatundjatega...
Ja herr Harald jätab targu kirjeldamata omapoolse reaktsiooni, oletades, et tegu turvaspetsiga.
Turvaspetsid ei saa mõistagi avaldada kogu neile tedaolevat. Mõningate ksf kilked pärast mida ? No ma isegi ei vabanda.
Ja vastuseks kusagil eelpoolküsijale, piloodikokpiti uks käib sellepärast pilootide poole lahti, et see tekkida võiv negatiivne õhurõhk ei rebiks neid istmest lahti...
Ja enne kui tulete turtsuma, paluks ikka lugeda seda silti selle emergency exit luugil.
Lugupidamisega Arvo

Kulibin kirjutas: Davidsoni Harald unustab mõned asjaolud: Nimelt toimib sellisel kõrgusel suurepäraselt mobiilside. Millest järeldub, et oli võimalus konsulteerida asjatundjatega...

Ma ei hakka midagi kommenteerima lennuki turva teemadel, millest mina ei tea mõhkugi, aga antud statement näitab, et isand Kulibin ei tea GSM mobiilsidest mitte mõhkugi.

Reisilennuki kiirusel liikuvast objektist on võimatu pidada püsivat mobiilsidet GSM tugijaamadega. Tee omale GSM sideprotokoll selgeks.

Jätame antud juhul täiesti kõrvale küsimused levist ning tugijaamade olemasolust Vahemere kohal üleüldse...

Lugupeetav !
Vaatamata erinevatele väidetele, et mobiilside häirivat avioonikat, olen järjekindlalt oma Tallinn-Frankfurth reisidel kasutanud mobiilside võimalusi ja isegi speedview rakendust ... Tavaliselt näitab see autoga sõites mingi 100 pluss, lennukis enamasti 800 pluss ja oli juhus Miamist tagasi tulles 1000 pluss ja siis tuli herr kapten lausa ütlema, et lendame jugavoolus ja jõuame varem kohale.

Nimelt toimib sellisel kõrgusel suurepäraselt mobiilside.

Isand Kulibin ajab jama. Totaalselt. Olen paaril korral mobiili puht uudishimust lennates sisse lülitanud ja mida pole, seda pole. Helistamiskõlbulikku levi nimelt. Ja isegi kui oleks, siis mida sellega sedavõrd piiratud ajavarus peale hakata

Vot toimib küll ja enamgi. Võibolla lugupeetav viitsib siinkohal oma väidet mittetoimimisest põhjendada.
ja sellega seoses üsna veider asjaolu: Nimelt kasutavad moodsad sõjardite radarisüsteemid (no ütleks pigem spy network) ära sedasama mobiilsidet. Asja nimi siis broadband triangulation ...

Ja Edit: Kes kurat üleüldse kasutab GSM igivana standartsidet ? Miinimum oleks mingine Gpluss ?