www.militaar.net

vanahalb kirjutas:
Praegune alkohindade näppimine on ilmselgelt vaid hädalahendus kõrbeva riigikassa päästmiseks ja tänu EL alusprintsiibile kaupade vabast liikumisest jätkusuutmatu üritus. Vandenõuteoreetikud näevad lisaks varjatud rahastamist - mis see ALKO 1000 sarnaste poekettide omanikering oligi ja mis seosed neil poliitiliste jõududega on?

TAGATUBA | Kesise rahvusvahelise ja koduse kaaluga välisminister Eva-Maria Liimets on probleem julgeolekule

Keskerakondlasest välispoliitikajuht ei suuda kaitsta riigi julgeolekuvisiooni oma fraktsioonis, maailmast rääkimata.

Suure vaidluse varjus, kuidas elektri hinda kompenseerida, kiitis riigikogu möödunud teisipäeval heaks avalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse toetuseks. Selles korrati juba riigikogu varasemaid seisukohavõtte ja lisati, et keegi kolmas ei saa panna vetosid EL-i või NATO laienemisele, samuti öeldi, et Euroopa rahu sõltub Venemaa Ukraina-vastase agressiooni lõpetamisest.

Dokumendis sisuliselt korratakse Eesti riigi vaadet Venemaa üles köetavatele pingetele, millel liialdamata on Eestigi jaoks edasikestmise tagamise tähendus.

67 riigikoguliiget hääletas avalduse poolt. Samal ajal oli end kohale registreerinud veel 20 rahvasaadikut, kes jätsid hääletamata. Pooled istungil viibinud, ent hääletusnupu vajutamise vahele jätnud riigikoguliikmed olid keskerakondlased.

Kümme keskerakondlast ei hääletanud

Opositsioon vastutagu enda eest ja eks muidu välispoliitikas valjuhäälne eksminister Urmas Reinsalu või paar EKRE-last seletagu, miks polnud aega nuppu üles leida. Kuid tähelepanuväärne on, et hääletamata jättis vähemalt kolmandik valitsuskoalitsiooni kuuluva Keskerakonna fraktsiooni liikmeid. Kas polda nõus hinnangutega julgeolekuolukorrale? Ei arvata, et Ukraina vajab igakülgset toetust?

Dmitri Dmitrijev, Kaido Höövelson, Maria Jufereva-Skuratovski, Andrei Korobeinik, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Natalia Malleus, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Marika Tuus-Laul igatahes vilistasid avaldusele.

See ei ole muidugi esimene kord, kui Ukraina küsimus osal Keskerakonna riigikogulastel sisemise kompassi segamini ajab, kuid vaikiv mäss tuleb ajal, kui terve riigi välispoliitika ajamine on juba aasta olnud keskerakondlasest välisministri Eva-Maria Liimetsa juhtida.

Mida tegi keskerakondlasest välispoliitikajuht? Vastus: Liimets läks soojale maale näitusele.

Midagi on nähtavasti Liimetsal tegemata, kui tema enda parlamendifraktsioonis valmistab Eesti elementaarseid julgeolekupoliitikamuresid käsitlevale avaldusele poolehoiu väljendamine tõsiseid raskusi.

Just. Kui diplomaatilised katsed Venemaad pingeid vähendama panna eelmisel nädalal sisuliselt otsa said ning NATO ja EL hakkasid kiirkorras valmistuma oodatavaks eskalatsiooniks, leidis Liimets mitu päeva, et käia Dubais maailmanäitusel. Välisministri jaoks poleks nagu midagi akuutset Eesti julgeolekuolukorras muutunud.

Parimad soovid olümpiaks

Rahvusvahelist tähelepanu sai Eesti välisminister samal ajal Twitteris. Hiina välisministriga peetud telefonikõne kohta tehtud postituses pidas ta kõige tähtsamaks esile tuua „kõige paremad soovid algavateks Pekingi taliolümpiamängudeks”. Ajal, kui Hiina kiusab Leedut ja EL-i tervikuna, sportlasi hoiatatakse, et Pekingis tuleb Hiina asjus keel hammaste taga hoida, Ukraina kriisist rääkimata, kergitati piiri taga Eesti pärast kulme.

Ei mainitud, et Liimets oleks mingilgi moel käsitlenud Venemaa Ukraina-vastaseid ähvardusi.

Ministeerium täiendas pärast pressiteatega, mille järgi olevat ikka ka inimõigused Hiinas kõneaineks olnud. Kuid väärib tähelepanu, et ei mainitud, et Liimets oleks mingilgi moel käsitlenud Venemaa Ukraina-vastaseid ähvardusi ja kutsunud Hiinat üles neid hukka mõistma. See on silmapaistev ajal, kui Hiina riigi propagandamasin Kremli jutupunkte ses teemas üle ilma võimendab.

Praegu on Eestil sisuliselt ainult üks eesmärk: tagada, et Ukraina peab vastu, ja parimal juhul vältida konflikti kuumenemist. Seetõttu peaks välisminister tegutsema eesliinil – esindama ja kaitsma Eesti seisukohti seal, kus meil on kõige suuremad probleemid. Aga mitte näitustel.

Ukrainat saame aidata eelkõige siis, kui oleme sealse olukorra ja vajadustega ise kursis. Eelmistel kuumadel ajajärkudel nii Ukrainas kui ka Gruusias on Eesti välisministrid töötanud näiteks Balti ja Poola ametikaaslastega konkreetsete abisammude kallal, käinud kohapeal olukorraga tutvumas. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson sõitis täna Kiievisse, Liimetsa kavadest pole midagi teada. Mihkelson on väljapaistvalt organiseerinud parlamentaarseid toetusavaldusi, Liimetsa tegevus piirdub rutiiniga.

Ministrit pole kuskil

Kui meil on probleem Saksamaa avaliku arvamusega ja Saksa valitsuse suhtumisega Ukrainale osutatavasse relvaabisse, siis peaks Liimets olema see, kes praegu Berliinis Eesti julgeolekuvisiooni selgitaks ja kaitseks – nii valitsuse kui ka avalikkuse ees. Kuid ministrit pole kuskil.

Nüüdseks teavad ka rahvusvahelised meediakanalid kurba tõde, et Eesti välisministrit usutleda pole mõtet.

Tasub kõrvutada näiteks peaminister Kaja Kallase ja Liimetsa sotsiaalmeedialinti. Viimasel nädalal pole olnud vist päeva, kui Kallas poleks andnud vähemalt ühte, kui mitte mitut intervjuud rahvusvahelistele meediakanalitele, rääkinud EL-i ja NATO liidritega olukorrast. Liimetsa puhul pole näha mingeid intervjuusid, otseetris ülesastumisi, mis on osa välisministri tööst. Miks neid pole? Nüüdseks teavad ka rahvusvahelised meediakanalid kurba tõde, et Eesti välisministrit usutleda pole mõtet, sealt ei tasu oodata mingit sügavamat teadmist olukorra kohta või konkreetseid lahendusi.

Ses mõttes näitavad olukorda ministri ja välisministeeriumi vahendatavad Ukrainat ja julgeolekuolukorda käsitlevad teated, kus pole viimase pooleteise nädala jooksul olnud ühtegi ideed, mida siis omalt poolt teha. On vaid plakatlikud ja nahksed jutupunktid. Mida näiteks tähendab Liimetsa mõttelõng viimastelt EL-i välisasjade nõukogult, kus ta väljendas mitu korda arvamust, et praeguses keerulises julgeolekuolukorras oleks Ukrainat vaja toetada digi- ja kübervaldkonnas? Jutustamise asemel peaks ehk midagi tegema – näiteks eraldama Ukrainale abivahendeid või toetama uurimist sellega, et Eesti koostab oma intsidendiraporti ja analüüsib, kes Ukraina ründamise taga oli. Just ministri asi on midagi teha, mitte rikkis grammofonina korrutada juttu tegutsemisvajadusest.

Kui varem võis nähtamatule välisministrile läbi sõrmede vaadata, siis praeguses julgeolekuolukorras tähendab tühi diplomaatia käilakuju, et meie riigi püsimise tabureti üks jalg on puudu. Ja see on järelikult julgeolekuprobleem.

Dmitri Dmitrijev, Kaido Höövelson, Maria Jufereva-Skuratovski, Andrei Korobeinik, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Natalia Malleus, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Marika Tuus-Laul igatahes vilistasid avaldusele.

Dmitri Dmitrijev, Kaido Höövelson, Maria Jufereva-Skuratovski, Andrei Korobeinik, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Natalia Malleus, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Marika Tuus-Laul igatahes vilistasid avaldusele.

Kilo Tango kirjutas:Muud nimed on nagu ootuspärased, aga Baruto selles nimekirjas on mõneti üllatus. Ma hr. Höövelsonist, kui poliitikust, pole kunagi midagi arvanud, kuid mulle tundus, et tegu on ikkagi eestimeelse mehega. Tuleb välja, et mitte.

Borja kirjutas:Keskerakond on liiga umbmäärane - lisaks on pätte ja kalkareid meil abs. kõigis erakondades

Manurhin kirjutas:Välisminister kablutab mööda näitusi ringi, samal ajal Lukašenka nafta voolab läbi Eesti: https://epl.delfi.ee/artikkel/95771311/ ... ene-naftat
Eeldaks, et ministri töödel-tegemistel on siiski tulemused, mitte tagajärjed