www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:
Üsna selge, et merelahingu pidamiseks ja miinide tõrjeks on vaja eri laevu

Ja kui me siit edasi mõtleme ja küsime, kas on realistlik, et Eesti neid merelahingu pidamiseks vajalikke laevu kunagigi soetama hakkab, siis vastus on, et ei hakka. Meil on palju karjuvamaid võimelünki. Jagan seisukohta, et igal juhul on mõistlikum enne hankida lennukid, mida saab kasutada hoopis laiemalt - lisaks merel seilavatele ka nii maapealsete, kui lendavatate sihtmärkide vastu. Aga ka lennukid pole meile veel aastakümne jagu taskukohased.
Teiselt poolt ei ole ma ka selle poolt, et selle miinitõrjevõime loomise otsustajaid nüüd väga süüdistada. See oli oma aja otsus, mis ei sõltunud ainult meist. Küll aga ei peaks me selletõttu kapselduma olemasolevasse ja täpselt vana moodi jätkama. Muutunud olukorraga mitte arvestamine ei ole kuigi tark.
Kui kasutada olukorda, kus seniseid NATOsse vähepanustajaid ja osalt patsifistlikke liikmeid hakatakse survestama rohkem panustama ning apelleerides sellele, et kodusadamaga Tallinnas on see miinitõrjevõime NATO suuremate merejõudude suhtes (millele nad teed rajama peaksid) ikka väga ebaõnnestunult paigutatud (arvestades võimalikku vaenlast), siis äkki õnnestub see mõnele sobivamale riigile sokutada (Portugal, Iirimaa, Belgia, Holland, Sloveenia, Horvaatia isegi Island vm). Selge see, et kaotatud raha enam tagasi ei saa, aga tuleks jooksvaid kulusidki säästa ja edaspidi millelegi mõistlikumale kulutada. Liitlased oleksid kordades rõõmsamad meie missioonivõimelise jalaväekompanii eest, mis suudaks ühe rühma erinevatel missioonidel hoida ja meil oleks rõõmsam meel rühmade üle, mis kodumaal tugevdaksid kiiret reageerimisvõimet.
Mereväge päris maha kanda pole mõtet, küll aga ei peaks me tagasi kohkuma julgete otsuste ees teha, mis vaja ja meile jõukohane.

Kui kasutada olukorda, kus seniseid NATOsse vähepanustajaid ja osalt patsifistlikke liikmeid hakatakse survestama rohkem panustama ning apelleerides sellele, et kodusadamaga Tallinnas on see miinitõrjevõime NATO suuremate merejõudude suhtes (millele nad teed rajama peaksid) ikka väga ebaõnnestunult paigutatud (arvestades võimalikku vaenlast), siis äkki õnnestub see mõnele sobivamale riigile sokutada (Portugal, Iirimaa, Belgia, Holland, Sloveenia, Horvaatia isegi Island vm). Selge see, et kaotatud raha enam tagasi ei saa, aga tuleks jooksvaid kulusidki säästa ja edaspidi millelegi mõistlikumale kulutada. Liitlased oleksid kordades rõõmsamad meie missioonivõimelise jalaväekompanii eest, mis suudaks ühe rühma erinevatel missioonidel hoida ja meil oleks rõõmsam meel rühmade üle, mis kodumaal tugevdaksid kiiret reageerimisvõimet.

Kindlasti oskad sa neid seisukohti veidi rohkem lahti seletada.
1) geograafiline asukoht miinijahtijatel, suurematel merejõududel ja vaenlasel - ma saan aru, et sinu arvates oleks õige geograafiline järjestus: vaenlane, miinid, miinijahtijad, NATO merejõud? Minu arvates võiks selline järjestus olla ainult ajaliselt, kuid isegi seda mitte tingimata.
2) kas sa oskad viidata ka mõnele ... no ma ei tea - vihjele, et NATOs sooviks miinijahtimise asemel kompaniid? Minu teada on need soovid konkreetse dokumendiga määratletud ja Eestil nende täitmisega probleeme ei ole.

Soome pani kolme uue miinijahtija ostmise lepingule allkirja 2006 aastal, tänaseks on need laevad Itaalia laevaehitaja poolt ära tarnitud aga võime nende kolme laeva põhjal loodetakse saavutada alles 2020 aastaks ehk see va võimeloomine on kümnendeid pikk protsess ning igasugune rapsimine ainult pikendab sellega kaasnevaid piinu, tasub lihtsalt rahulikuks ja enesekindlaks jääda.

1) Kui me räägime Eesti ja Baltikumi puhul Venemaa A2/AD võimest, siis tuleks igasuguste NATO nišivõimete puhul kaaluda, kas see on parim koht nende paigutamiseks: mõne võime jaoks on olukord muidugi kehvem, kui teise (n küberkaitse). Esimene eeldus on, et vaindlase armee, laevastik ja õhujõud, kas sadamas või Balti merel meie miinijahtijatele enne liiga ei tee, kui nad oma ülesande täitmisele saavad asuda. Vastasel korral pole ka NATOl sellest võimest mingit kasu. Muidugi võib pinge tõustes neid hoida igaks juhuks turvalisematel meredel, aga siis tekib ikkagi küsimus, et miks nende kodusadam peab Tallinnas olema.
2) Igasugused dokumendid on läbiräägitavad. Kamina ja Välismini diplomaatiline võime on päris hea. Tõesti ma ei tea nimetada dokumenti, mis väljendaks või mõõdaks liitlaste rõõmu suurust meie jalaväe või miinitõrje üle. Aga selge on, et panustada soovijaid riike ohtlikele ja vastikutele jalaväe(maaväe)missioonidele on vähe ja hävituslennukeid meil praegu ei ole. See, et Eesti julgeolekut tulevad kevadel loodetavasti tagama kaks tuumariiki - UK ja Prantsusmaa - on ikka suuresti meie jalaväemissioonide teene. Kolmest Balti riigist oleme me ikka kõige pikema kõrre tõmmanud.
Samas näiteks Prantsusmaa on oma väga mõistlike Aafrika toimetamiste juures ikkagi üsna üksi, ehkki meie KAVis käiku ilmselt märgati. Kui meil oleks rühm mingil prantslaste üritusel, oleks Prantsusmaa järgmisel presidendil oma kompaniid tunduvalt raskem ära tuua, olgu selleks Fillon või LePen.
3) Võime arendamine ongi pikk ja raske töö, kuid meil on küllalt meile eluliselt vajalikke võimeid, mille kallal seda pikka ja rasket tööd vaja teha. Tobe on jätkata ebaefektiivset raha kulutamist ja inimeste pingutusi ainult selle pärast, et seda on varem juba kaua aega tehtud. Soome näide ei ole kohane, sest Soomel on oma merelahinguteks võimeline laevastik ja õhuvägi ning nemad arendavad oma miinitõrje võimet omaenese esmaseks kaitseks, mis põhineb nende olemasolevatel võimetel.

Pigem aga on need maailma asjad praegu nii turbulentses olekus, et kellelegi teisele enam seda võimet "musta stsenaariumi" puhul pärandada ei jõua ja õige on lihtsalt miinitõrje finantsid ja muud ressursid viisakalt miinimumi tõmmata.

Ärge unustage miinijahtijate tähtsust mereteede puhastamisel.

Ja milline see siis oleks? Näiteks Soome lahe poolemeetrise paksusega jääväljades vähe kõvema talvega? Kui jääklassiga metallkered kolisevad...

Ja milline see siis oleks? Näiteks Soome lahe poolemeetrise paksusega jääväljades vähe kõvema talvega? Kui jääklassiga metallkered kolisevad...

No ja mis see siia puutub? 2015 leiti Open Spirit raames Eesti vetest üle 200 miini. See, et meie meresid ohutumaks tehakse on igati positiivne asi. Meie enda miinitõrjevõimekusel pole selles sugugi vähetähtis roll.

Kõige realistlikuma stsenaariumi järgi astuvad ju ka Soome ja Rootsi 11 tunnil ikkagi NATO liikmeks ja muutuvad oma Balti liitlaste kaitsjateks, samuti ei tea me ees ootava konflikti iseloomu ega ka mere ja laevade rolli seal.

Kas ikka on?. Arvestades seda ressurssi, mis sellesse võimekusse ostes ja kasutades sisse trambitakse...meenuta, et enne CV ostu oli tegu kõige kalleima ostuga. Ja üpris suuresti ka igapäevaselt kulutavad numbrid on märkimisväärsed. Kasu aga...maamehed ütlevad, et nagu sea seljast villa.

Ega see kui me lükkaksime need kohustused PPA kaela, ei tähenda, et me vähendaksime kulusid. Selles vallas koostöö teostamine koos NATOga ilmselt tagab meile ka ligipääsu osadele NATO ressurssidele, mida me muidu ei pruugiks saada, rääkimata siis teadmistest mida me vajaksime sõja korral NATO merevõimekusi kasutades.
See kasu puudumine on sinu subjektiivne arvamus.

Kas Venemaa peab Eesti miinijahtijaid üldse ohuks oma miinidele? Pean tunnistama, et ma ei tea mitte midagi tänapäeva Vene meremiinidest ja mida nad selles valdkonnas arendavad ning kas sellise klassikalise sonari leotamisega saab neid endiselt leida?

Eesti merevägi võikski koosneda 5est laevast. Toetuslaevast+2 miinijahtijast+kahest patrullalusest (veealune, õhu ja veepealne tõrjevõimekus). Miinijahtijad näitaksid Eesti lippu NATO missioonidel ja patrullalused näitaksid lippu Eesti piirides ning skänniks veealust maailma.

trafomees kirjutas:Eesti merevägi võikski koosneda 5est laevast. Toetuslaevast+2 miinijahtijast+kahest patrullalusest (veealune, õhu ja veepealne tõrjevõimekus). Miinijahtijad näitaksid Eesti lippu NATO missioonidel ja patrullalused näitaksid lippu Eesti piirides ning skänniks veealust maailma.

Ja nüüd meenutame, mis oli ikkagi see põhjus, miks Pitka taanlastele tagasi anti...kas mitte puht majanduslikust põhjustest lähtuvalt.

Millal viimati Eesti või mõne lähinaabri vetes mõni laev nende II ms. miinide läbi uppus või raskelt vigastada sai? See et ikka järjekindlalt leitakse mingeid miine mida "kahjutuks" teha ei tähenda et need mingit reaalset ohtu kellelegi kujutasid

Et miinitõrjel on ainult siis mõtet kui midagi on juba põhja läinud? No siis võib Soome ka kõik oma tuttuued miinitõrjujad tükkideks lasta, vaja ju neid ei ole!

Ma leian, et mida avatumad ja ohutumad on meie veed, seda parem kõigile.

Eesti merevägi võikski koosneda 5est laevast. Toetuslaevast+2 miinijahtijast+kahest patrullalusest (veealune, õhu ja veepealne tõrjevõimekus). Miinijahtijad näitaksid Eesti lippu NATO missioonidel ja patrullalused näitaksid lippu Eesti piirides ning skänniks veealust maailma.

Üldiselt peetakse vajalikuks ikka kolm ühikut, et mingi võimekus oleks olemas. Üks tegutseb, üks on hoolduses/remondis ning üks tegeleb väljaõppe või ettevalmistustega. NATO õhuturbemissiooni nõudeks on ka vist vähemalt kolm SAR helikopterit. Aga väga üldiselt võttes meie merevõimekus umbes selline ongi. Kolm miinitõrjujat, üks toetuslaev (Tasuja on väidetavalt teenistusest välja arvatud), üks tuukrilaev ning KL/KV väljaõppe jaoks üks patrull-laev (mis pole ametlikult teenistuses), pluss siis PPA reostustõrje-/päästelaev ja kolm patrull-laeva, millest ilmselt kaks vahetatakse tulevikus uuemate vastu välja. Eraldi on veel piirkondlike üksuste kolm hõljukit ja muud väiksemad alused.

EDIT:

PPA demineerijad saaksid vast märksa väiksemate kulutustega hakkama. Esiteks piisaks ilmselt ühest laevast.

Esiteks, mina selles nii kindel ei oleks ja ma ei tea mille põhjal sa seda järeldad. Teiseks, miinitõrje on valdavalt siiski mereväe vastutusalas. Täpselt nii on see Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis. Kolmandaks, nagu ma mainisin, siis NATO raamistikus koostöö võimaldab meil tõenäoliselt kaasata rohkem ressursse (ja seetõttu töötada efektiivsemalt) kui me muidu suudaksime välja panna.

...meenuta, millised numbrid kolme kolme laeva ostu, remontimisse ja ekspluatatsiooni on köetud...ja millest rahapuudusele viidatult seetõttu loobutud on. Kas Eesti iseseisvale kaitsevõimekusele oleks rohkem kasu näiteks kaudtulevahenditest, tankidest, tankitõrjekompleksidest või kolmest küsitava kasuteguriga miinijahtijast.

Ja need kulud eksisteeriksid ka PPA all. Meie kaitsevõime rahastamis probleem pole tingitud pelgalt miinijahtijatest, vaid poliitilisest tahtest. Ma arvan, et PPA on viletsamini rahastatud kui KV, hoolimata sellest, et nende vastutus kriisi korral pole põrmugi väiksem.

Milliste relvasüsteemide/platvormide/võimete puhul seda 3 x ülekatte kontseptsiooni tuleb Eestil rakendada, kas on mingi reegel, juhend, ettekirjutus?

Mina pean patrullaluste all silmas aluseid, mis oleks kiired omaks kerget allveetõrje ning ka õhutõrje võimekust (mistral). Samuti mõned kerged laevadevastased raketid ning kiirlaskekahur.