www.militaar.net

Arestovitš: Mida Putin plaanib? - Ukraina 24 // 09.05

Kanali "Ukraina 24" eetris rääkis järgmist:
➤ Selgitas Vene mobiliseeritud masside plaane korrata pealetungi Ukraina vabastatud aladele. Kuid plaanide omamine ei tähenda suutlikkust neid ellu viia;
➤ Kes suudab tuua praegu ellujäämise eest võitlevatele Putinile ja Šoigule ebaõnnestunud sõja läbikukkumise Ukrainaga?
➤ Tõenäoliselt ei osalenud Vene lennukid paraadil ilmastikuolude tõttu;
➤ Vene armees on õhuraketid endiselt tohutud varud. Kuid maapealsete ressurssidega on probleem. Nüüd toimub varjatud mobilisatsioon, et koondada lumpeniseeritud klass ja vabatahtlikud, et püüda ellu viia sõja eesmärke ning jõuda Luganski ja Donetski oblasti piiridesse;
➤ Venemaa viib mõned üksused Süüriast välja, et osaleda Ukraina sõjas;
➤ Protestid Venemaal: "Meie tsink". Ta rääkis, miks hauad Moskvasse ei tule ja Venemaa Vabaduse Leegioni vastuseisust Putini režiimile.

Kallid ukrainlased!

Paljud meie kaaskodanikud tajusid teadlikult või alateadlikult 9. maid omamoodi rubikoonina. Lõppude lõpuks on Kreml korduvalt demonstreerinud janu petliku sümboolika järele.
Inforuum oli täis ootusi, et enne või vahetult sel päeval juhtub midagi "erilist". Sellised, mis määravad ära sõja käigu või annavad aimu selle lõppemise ajast.
See päev on läbi. Paljud inimesed on nüüd veidi segaduses ja küsivad – mis saab edasi? Mida oodata? Kuidas oma elu planeerida?
Alustuseks keskendun sellele, mis juhtus enam kui 8 aastat tagasi alanud sõja viimase 78 päeva jooksul.

Mis juhtus lahinguväljal?
Pärast Venemaa avatud täiemahulist rünnakut 24. veebruaril plaanis Moskva ja paljud läänes olid samal arvamusel, et Ukraina annab paari päeva pärast alla. Kreml lootis mõne nädalaga meie maal kehtestada uue – “vene” süsteemi.
Meie kaitsjad, kogu Ukraina rahvas, lõid okupandid tagasi ja nurjasid need plaanid.
Algas tinglik periood "kuni 9. maini", mil suuri kaotusi kandnud Vene väed said Kiievi lähedal lüüa ega suutnud saavutada ühtegi strateegilist eesmärki ning muutsid taktikat.
Põgenesid Žitomõrist, Kiievist, Tšernigovist, Sumõst ja seadsid uued eesmärgid – vallutada Ukraina lõuna- ja idaosa. Kuid seda enam ei juhtunud. Tänu meie sõdurite massilisele kangelaslikkusele, ukrainlaste ühtsusele ja rahvusvahelisele toetusele on Ukraina püsima jäänud.
Mariupoli kaitsjad – merejalaväelased, kaardiväelased, eelkõige Aasovi rügemendist, Mariupoli vägede pataljon, piirivalve, politsei, luure, julgeolekuteenistuse võitlejad – on säästnud meie aega ja päästnud palju elusid.
Kaitsejõud keskkonnakaitse alal, samuti Harkivi, Zaporižžja, Hersoni ja Mõkolaivi piirkondades piirasid vaenlase pealetungi. Rosinad, Popasna, Rubižne, Avdiivka, Marinka ja palju muud on tõelised kangelaste linnad ja ukrainlaste sõjalise hiilguse paigad. Vastupanuliikumine Melitopolis, Hersonis ja teistes asulates on oluline panus ühisesse võitu.
Seega oli Venemaa 9. maiks saanud strateegilise kaotuse – ta ei suutnud hävitada Ukraina riiki sõjalise sekkumise ja võimuvahetusega Vene marionettidele. Sundisime seda taandama eesmärkide skaala operatiivsele ja taktikalisele tasemele.
Selle taustal oleme sisenemas uude – kauakestvasse – sõja faasi. Selle võitmiseks peate hoolikalt planeerima ressursse, vältima vigu, kujundama oma tugevuse nii, et vaenlane lõpuks ei kannataks.

Mis juhtus rahvusvaheliselt?
Kõigile on ilmne, et Venemaa edestab ressursside poolest Ukrainat oluliselt. Kuid pärast 24. veebruari ei valmistusime me oma riiki kaitsma nädala, kuu või kuni 9. maini. Olime relvajõududes kindlad ja mõistsime, et vastasseis kestab kaua - kuni meie täieliku võiduni.
Samuti mõistsime, et senised Nõukogude Liidu relvade varud intensiivse sõjategevuse käigus ammendusid kiiresti. Seetõttu on kõikidel tasanditel tehtud tööd selle nimel, et muuta lääne partnerite filosoofiat Ukraina toetamiseks.
Iga päev pidin partnerite kaitseministritega silmast silma kohtudes neile süstemaatiliselt selgitama, et Ukraina vajab raskerelvastust – õhusõidukeid, suurtükiväge, tanke ja soomusmasinaid jne – NATO riikide kasutatud lääne mudelite ja kaliibriga.
Peamine argument oli, et Ukraina kaitseb kogu Euroopat ja meie kaitse tugevdamine tugevdab NATO idatiiva. Seetõttu on liitlasvägede de facto koosvõime tagamine Ukraina kaitsejõududega ühistes huvides.
Lõpuks toimus tektooniline nihe. Kuu ajaga on Ukraina läbinud kaitsevaldkonna lõimumistee, millest ta pole suutnud 30 aastat ületada.
Raskerelvi saame juba oma partneritelt. Eelkõige töötavad juba rindel Ameerika 155 mm haubitsad M777. Kolm kuud tagasi peeti seda võimatuks.
Tahan tänada oma sõpra ja suurt Ukraina sõpra, Ühendkuningriigi kaitseministrit Ben Wallace'i, kes on teinud suuri pingutusi meie riigile antava abi suurendamiseks. Tema algatusel kutsuti märtsi lõpus kokku suur rahastajate konverents, millest sai oluline samm Euroopa partnerite ühise seisukoha kujundamisel ja de facto julgeolekuintegratsiooni kiirendamisel Ukrainaga.
Tänu meie Ameerika partnerite ja sõprade juhtimisele ning isiklikult kaitseminister Lloyd Austin III-le toimus 26. aprillil enam kui 40 riigi kaitsejuhtide ajaloolisel kohtumisel Ramsteini baasis Saksamaal põhimõtteline üleminek. Vaba maailm, mida vapustasid Vene okupantide julmused meie maal, seadis uue ühise eesmärgi: mitte peatuda, vaid võita Kremlit.
See on täielikult kooskõlas meie püüdlustega, sest meie eesmärk on taastada suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.
Ameerika Ühendriigid on juba vastu võtnud maa rendiseaduse – abivormingu, mis aitas Hitlerit Teise maailmasõja ajal lüüa. USA president Joe Biden kirjutas sellele sümboolselt alla 9. mail. Arutlusel on järjekordne seadus Ukraina toetuse suurendamise kohta.
Erinevates riikides ja ka EL-i tasandil tehakse poliitilisi otsuseid, mis suurendavad Ukraina toetust mitte ainult kaitse-, vaid ka majanduslikus, sotsiaalses ja humanitaarvaldkonnas. Ja ma tahan tänada kõiki, kes on praegu Ukrainale lähedal. Eelkõige - meie Poola, Leedu, Läti, Eesti sõpradele, kelle panust on raske üle hinnata.
Seega lisandus Vene Föderatsiooni strateegilisele lüüasaamisele lahinguväljal ka strateegiline lüüasaamine rahvusvahelisel tasandil. Kui meenutada, et tsiviliseeritud maailm karmistab majandussanktsioone ning Soome ja Rootsi valmistuvad NATO liikmeks saamise taotlust esitama, halveneb Kremli rahvusvaheline kontekst süstemaatiliselt. Maailmal on võimalus võita diktatuur, mis kujutab endast globaalset ohtu.
Kõik see sai võimalikuks tänu Ukraina rahva julgusele, pühendumusele ja suurele ohverdusele.

Mis juhtus Ukraina enda kaitsesektoris?
Eskaleerumine kutsus esile kaitsevajaduste plahvatusliku suurenemise. Ukraina polnud selleks täielikult valmis. Ükski riik sellistes tingimustes (tuhanded kilomeetrid ühispiiri agressori ressursside mitmekordse eelise taustal) poleks täielikult valmis.
Kuid tänu ettevalmistavatele meetmetele ja Ukraina rahva mobiliseerimisele, riigi üle kontrolli hoidnud valitsuse tegevusele korraldati kaitse.
Algstaadiumis olid vabatahtlikud äärmiselt abivalmid, kuna nad lahendasid liikuvuse tõttu teravad probleemid. Riigimehhanismi kasutuselevõtt on ka sõjatingimustes palju formaalsusi. Ja mitte ainult sõdivas Ukrainas.
Selle tulemusena käivitati protsessid Ukraina kaitsepotentsiaali suurendamiseks. See kehtib nii hankimise kui ka tootmise kohta. Keskendume vajadusele pakkuda 1 miljon inimest, kes saaksid vaenlasest jagu.
Näiteks alates 24. veebruarist, aprilli lõpust, oli kaitseväe käsutusse antud kuulivestide koguarvust 50% kaitseministeerium ning ülejäänud 50% moodustasid erinevad heategevusliku abi vormid, tänu kodanikud, vabatahtlikud ja valitsusvälised organisatsioonid. 13. mai seisuga oli see suhe juba 57% 43% peale. Iga päev suurendame tarne mahtu.
Osana valitsuse seatud kursist paneme rõhku Ukraina tootjate stiimulitele. Meie tootjatel, kes tagavad nõutava kvaliteediga soomusvestid, kiivrid, vormirõivad, jalanõud jms, on juba aasta lõpuks tellimustega koormatud, on selge tarnegraafik.
Otsime aktiivselt ka rahvusvahelist tehnilist abi. Näiteks leidis kaitseministeerium Türgist kuulivestide saadetise, mille Jaapani valitsus meie riigi abistamiseks kinni maksis. Kaitseministeeriumi spetsialistid töötasid läbi kogu protsessi, logistika ja meie sõdurid said kaitse.
Juba praegu räägime oma partneritega mitte ainult impordist, vaid ka oma seadmete remondist ja ühiste tootmisahelate ehitamisest.
Investeerime kaasaegsetesse Ukraina relvadesse. Ehitame ümber kõik protsessid, et suurendada oma võimekust. Meie peamine prioriteet on tagada varustuse stabiilsus ja rütm, hoolimata vaenlase vastuseisust.
Näiteks hoiame juba latti nii, et iga päev oleks vähemalt 2 brigaadi soomuki reservis. Ja see maht kasvab.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Ukraina kasuks on toimumas strateegiline läbimurre. See protsess võtab veidi aega. Pikas perspektiivis muudavad need suundumused Venemaa lüüasaamise vältimatuks.

Samas tahan rõhutada järgmist.
Meid ootavad ees ülirasked nädalad. Kui palju neid tuleb, ei ütle keegi kindlalt.
Sel perioodil kaitseme end peamiselt omal jõul raevunud agressori eest.
Rohkem kui 1500 Ukraina sõdurit juba harjutavad või hakkavad lähipäevil meisterdama meie partnerite varustust ning naasevad seejärel instruktoritena. Keegi, nagu laskurid, läheb kohe lahingusse.
Kuni välismaised raskerelvad tasakaalustavad jõude ja tagavad läbimurde Ukraina kasuks, läheb aeg edasi. Nüüd on tema kohalolek täpiline, sellest tuleb aru saada.
Ukraina president Volodymyr Zelensky isiklikult, peaminister Denis Shmygal, kogu presidendi kantselei meeskond eesotsas Andriy Yermakiga, meie diplomaadid eesotsas Dmytro Kulebaga ja paljud teised töötavad ööpäevaringselt abi andmise kiirendamise ja suurendamise nimel. On olulisi õnnestumisi, kuid on ka raskusi.
Aeg läheb ütlemata kaua. Kõik ju mäletavad, et meie poisid ja tüdrukud rindel piki Severski Donetsi, Azovstal, okupantide vangistuses andsid oma elu Ukraina eest. Et meie kodanikud vaenlase poolt ajutiselt okupeeritud aladel on ohus. Inimesi röövitakse, piinatakse, tapetakse. Seetõttu teeme kõik võimaliku ja võimatu, et oma maa vabastamist lähemale tuua.
Sanktsioonide kasvav surve Venemaale ja välisabi suurenemine Ukrainale lähikuudel peaksid looma tingimused, mille korral Kreml kaotab lõpuks võimaluse saavutada vähemalt mõningast edu. Siis peaks Ukraina jaoks ilmuma uus võimaluste aken.
Sellel üliraskel perioodil vajame ühtsust, ühtekuuluvust, tahet ja kannatlikkust.
Ukraina võidab!
Au Ukrainale!

Arestovich: Euroopa manööverdab. Ukraina bürokratiseeritakse. Politeka