www.militaar.net

Seoses kliima soojenemisega... eelmine aasta oli Eestiski rekordiline, koormavad elektrisüsteemi ka konditsioneerid... ka nendega pole arvestatud aga on parajad elektrisöödikud.
Otsisin teemakohaseid videosid ka. mõtlesin ühte, leidsin teise:
https://www.youtube.com/watch?v=jENNqQ3WbTw

ELMO laadijate peal on kirjas sellised numbrid:
alalisvoolu laadimine 500V 120A
vahelduvvoolu laadimine 400V 32A

Minuarust on need päris suured arvud.
Keskmise elamuühiku sisend on täna 16-25A ja 400V.

Kapten Trumm kirjutas:ELMO laadijate peal on kirjas sellised numbrid:
alalisvoolu laadimine 500V 120A
vahelduvvoolu laadimine 400V 32A

Need on kiirlaadija numbrid. Kodus ei ole vaja akut tunniga täis laadida.
https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_ ... el_economy
Selle järgi tundub, et 100km läbimiseks kulub kuskil 20kWh. Kodust laadimist vaadates peaks vaatama, mitu km sõiduulatust ühe tunni laadimisega saab ehk siis ühik km/h
Näiteks 20A ühe faasi pealt (ülejäänud 2 jäävad muuks tarbimiseks) laadides saab tunnis ~23km sõiduulatust (20A*230V*100km/20000Wh). Laadimise ja akude efektiivsus ei arvestanud. Pole midagi suurepärast aga ka mitte võimatu. Palju keskmine auto ööpäevas sõidab? 50km?

Kapten Trumm kirjutas: Sa üritad nüüd muljet jätta, et see ehitusmeetod on kuidagi "õige" või "teaduslikul alusel".
Tegelikult taoline "arvestuslik" võrguehitus tähendab, et tarbijate juures hakkab elektri kvaliteet langema.
Selle taga on tegelikult soov minimaalse võrguinvesteeringu pealt maksimaalselt teenida, probleemide korral närigu tarbija muru.
See tekib enamasti siis, kui ilmad kisuvad halvaks ja/või kui tarbimine kisub suureks.

Mul on 3x32A 3a tagasi väljaehitatud liitumine jaotuskilbist liitumiskilpi tuleb ilgel räme kaabel (4x120 mm2). Eile õhtul (lumetuisk, tarbimine suur) lambid laes vilkusid, huvi pärast mõõtsin ära, see faas, mille pealt valgustus on, oli tükati umbes 60 volti alla normaalse. Elektrilevist öeldi tuima näoga, et "meie andmetel vastab standardile" ja kogu lugu. Hetkel, kuna asjad on pooleli, siis voolu kvaliteet nt 190A poolautomaatkeevituse abil on kontrollimata.

Ma saan aru, et sul majapidamises elektrivõrk välja ehitatud installeeritud tarbimise järgi. Aga vot sellest ma ei saa aru, miks sul liitumine ainult 3x32A on. Võiks ikka ju liitumine olla vastavalt installeeritud tarbimisele.

Kui sul kahtlusi osutatva teenuse suhtes siis lase paigaldada võrguanalüsaator. Seal saad kohe teenuse osutajala näidata, et nende poolt pakutud teenus ei vasta tingimustele. Niisama lärmamine ei anna midagi.

Sa ainult kritiseerid. Paku siis lahendus kuidas oleks õigesti.

Mis asi on voolu kvaliteet?

Ma võin ju endale ampreid juurde tellida, nt 50 või 63A-ni, muutub ainult niipalju, et Elektrilevi tuleb paneb mulle liitumiskilpi uue peakaitsme, alamõõduline trafo, mädad õhuliinid ja muu jama jääb ju endiseks. Ehk siis Elektrilevi pistab raha lihtsalt tasku, lisakvaliteeti loomata.

Probleem pole mitte liitumispunkti peakaitsmes või minu sisekaablis (see kannab ka 90A väla), vaid selles, et küla jaotusvõrk on veits aladimensiooniline (kui meediat jälgida, siis taolisi probleeme on ka mujal, on see ka Pealtnägijas olnud) ja kogu koormus alla see trafo 70A toob kaasa pingelangud, faaside kõikumise jne, mis häirib tundlikumate seadmete tööd.

sada kirjutas: Need on kiirlaadija numbrid. Kodus ei ole vaja akut tunniga täis laadida.
https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_ ... el_economy
Selle järgi tundub, et 100km läbimiseks kulub kuskil 20kWh. Kodust laadimist vaadates peaks vaatama, mitu km sõiduulatust ühe tunni laadimisega saab ehk siis ühik km/h
Näiteks 20A ühe faasi pealt (ülejäänud 2 jäävad muuks tarbimiseks) laadides saab tunnis ~23km sõiduulatust (20A*230V*100km/20000Wh). Laadimise ja akude efektiivsus ei arvestanud. Pole midagi suurepärast aga ka mitte võimatu. Palju keskmine auto ööpäevas sõidab? 50km?

Ei maksa end roheliste sofistikast petta lasta.
Liitium-ioonakudel on eluiga määratud laadimis-tühjenemistsüklite arvuga, mistõttu on kasulikum sõita aku suht tühjaks ja laadida siis täis. Laadides neid jupikaupa iga päev kulutatu jagu saab see aku kiirelt otsa. Selle asemel, et laadida 100 km jagu iga päev (mis meeldib jaotusvõrgule rohkem), tuleb need sõita suht tühjaks ja laadida kord nädalas täis (mis meeldib jaotusvõrgule vähem).
https://et.wikipedia.org/wiki/Liitiumioonaku

Kapten Trumm kirjutas:...
Liitium-ioonakudel on eluiga määratud laadimis-tühjenemistsüklite arvuga, mistõttu on kasulikum sõita aku suht tühjaks ja laadida siis täis. Laadides neid jupikaupa iga päev kulutatu jagu saab see aku kiirelt otsa. Selle asemel, et laadida 100 km jagu iga päev (mis meeldib jaotusvõrgule rohkem), tuleb need sõita suht tühjaks ja laadida kord nädalas täis (mis meeldib jaotusvõrgule vähem).
https://et.wikipedia.org/wiki/Liitiumioonaku

Trumm, ära targuta teemadel, millest sa midagi ei tea. Asjad on praktikas sootuks vastupidi. Elektriautode akudel on oma tasakaalustussüsteem, mis jagab koormust erinevate akuelementide vahel vältimaks mõnede elementide üle koormamist. See balansser ei saa oma tööd teha, kui akut laetakse iga kord 100% ja siis sõidetakse täiesti tühjaks. Selleks, et sellest aru saada tuleb mõista, mis põhjustab tegelikult liitiumakude kulumist. Selle pärast ja ka mitmetel muudel põhjustel on praktikas kasulik laadida max 80%-ni ja lasta tühjeneda kuni 30%-ni. Nii kestab aku kõige kauem. Muidugi sõltub see aku ülesehitusest ja muudest parameetritest. Näiteks Teslade puhul ei ole see teema, sest neil on akude väsimine kõige aeglasem turul (peaaegu olematu). Nissan Leafil üks kiiremaid (eriti 40kWh akudel). Chevy Voltil on lausa üsna suur osa akust jäetud balansseerimisreservi (20% vist kui mu mälu mind ei peta).

Kapten Trumm kirjutas:Ma võin ju endale ampreid juurde tellida, nt 50 või 63A-ni, muutub ainult niipalju, et Elektrilevi tuleb paneb mulle liitumiskilpi uue peakaitsme, alamõõduline trafo, mädad õhuliinid ja muu jama jääb ju endiseks. Ehk siis Elektrilevi pistab raha lihtsalt tasku, lisakvaliteeti loomata.

Probleem pole mitte liitumispunkti peakaitsmes või minu sisekaablis (see kannab ka 90A väla), vaid selles, et küla jaotusvõrk on veits aladimensiooniline (kui meediat jälgida, siis taolisi probleeme on ka mujal, on see ka Pealtnägijas olnud) ja kogu koormus alla see trafo 70A toob kaasa pingelangud, faaside kõikumise jne, mis häirib tundlikumate seadmete tööd.

Trumm vasta palun neile küsimustele.

Miks sa peakaitset ei ole arvestanud installeeritud võimsuse järgi? Kui sa väidad, et arvestuslik tarbimine on mingi jama siis sa oled koduse elektrivõrgu rajanud installeeritud tarbimise järgi. Mis sul peakilbi nimivool on?

Mis moodi peaks siis elektrivõrgu rajama?

Mis on voolu kvaliteet?

Millal on teil seal elektrivõrk rajatud? Mis muutusi on tarbimises tulnud peale elektrivõrgu rajamist. Igasugused õhksoojuspumbad, jahutusseadmed, maasoojuspumbad tekitavad korralikult reaktiivenergiat ja see koormab võrku korralikult.

Miks sa peakaitset ei ole arvestanud installeeritud võimsuse järgi?

Valejutt. Lähtusin analoogidest. Mul oli maal (irooniana, endine kolhoosikeskus, "halvas seisukorras liinidega") vanaisal töökoda, kus oli päris mitmeid suuri tööpinke ja keevitusi. Veneaegsed metallitreipingid, seal on mootorit küll ja veel. Peakaitse oli seal 25A. Ei löönud välja ja kui vanaisa treis, siis toas tuled ei vilkunud. Naabril ka mitte. Kahtlustan et põhjusel, et kolhoos ehitas liinid ja alajaamad piisava varuga. Minu juures on liinid rajatud kõik EV ajal. "Õigesti ja teaduslikul alusel". Tuled vilguvad.

Kui sa väidad, et arvestuslik tarbimine on mingi jama siis sa oled koduse elektrivõrgu rajanud installeeritud tarbimise järgi.

Mul ei ole sinna veel midagi rajatud. On ainult mõned olmeruumid, kus nädalavahetusel kipuvad tuled vilkuma, kui naaber puid saeb.
Ehk siis probleemid on juba täna ja nende põhjuseks pole valearvestused sisevõrgu rajamisel. Elekter on vilets juba enne liitumiskilpi.
Sellest räägivad ka hiigelsuured kaabli mõõdud (4x120A maapaigaldusega vask kannab välja 308A), minu juurest võrk kuskile edasi minna ei saa.
Seda tehakse siis, kui madalpinge kaablid muutuvad liiga pikaks (alajaamad on kaugel) ja on loota probleeme vajaliku pinge hoidmisega.

Lihtsalt seda juttu, et ma olen ise aladimensioneerinud, pole mõtet jutustada. Olen üsnagi kindel, et kui ma tekitan enda juures nt 25A tarbimise, siis hakkavad pirnid laes hõõguma. Sest see tõmbab kogu küla võrgus pinge maha. Peakaitsme piirini (32A) on siis veel ruumi küllalt. Liitumiskilbist hoonesse tuleb mul 15 m kaabel, mis tabeli järgi kannab kuni 90A välja.

Kapten Trumm kirjutas: Valejutt. Lähtusin analoogidest. Mul oli maal (irooniana, endine kolhoosikeskus, "halvas seisukorras liinidega") vanaisal töökoda, kus oli päris mitmeid suuri tööpinke ja keevitusi. Veneaegsed metallitreipingid, seal on mootorit küll ja veel. Peakaitse oli seal 25A. Ei löönud välja ja kui vanaisa treis, siis toas tuled ei vilkunud. Naabril ka mitte. Kahtlustan et põhjusel, et kolhoos ehitas liinid ja alajaamad piisava varuga. Minu juures on liinid rajatud kõik EV ajal. "Õigesti ja teaduslikul alusel". Tuled vilguvad.

EV on meil olnud juba 30 aastat peale taas iseseisvumist. Millal siis liinid välja vahetatid. Eelmine aasta või 25 aastat tagasi?
Ma saan aru, et sul probleem olnud koguaeg ja sa ei ole mitte midagi teinud, et probleem lahendada. Miks? Paigalda võrguanalüsaator. Sealt kõik elektrivõrgu tunnussuurused näha. Hea ja lihtne võimalus teenuse osutajale näidata, et nende teenus ei vasta nõuetele.

Kapten Trumm kirjutas:Mul ei ole sinna veel midagi rajatud. On ainult mõned olmeruumid, kus nädalavahetusel kipuvad tuled vilkuma, kui naaber puid saeb.
Ehk siis probleemid on juba täna ja nende põhjuseks pole valearvestused sisevõrgu rajamisel. Elekter on vilets juba enne liitumiskilpi.
Sellest räägivad ka hiigelsuured kaabli mõõdud (4x120A maapaigaldusega vask kannab välja 308A), minu juurest võrk kuskile edasi minna ei saa.
Seda tehakse siis, kui madalpinge kaablid muutuvad liiga pikaks (alajaamad on kaugel) ja on loota probleeme vajaliku pinge hoidmisega.

Sina ei ole rajanud. Võrk on ühtne. Teised äkki on ja äkki on ka liitumisi juurde tulnud. Peab ikka vaatama oma nina eest kaugemala ja süsteemi hinama tervikuna.

Kapten Trumm kirjutas:Lihtsalt seda juttu, et ma olen ise aladimensioneerinud, pole mõtet jutustada. Olen üsnagi kindel, et kui ma tekitan enda juures nt 25A tarbimise, siis hakkavad pirnid laes hõõguma. Sest see tõmbab kogu küla võrgus pinge maha. Peakaitsme piirini (32A) on siis veel ruumi küllalt. Liitumiskilbist hoonesse tuleb mul 15 m kaabel, mis tabeli järgi kannab kuni 90A välja.

Keegi ei ole väitnud, et sa oled aladimensioneerinud. Sina väidad, et nii nagu elektrivõrku rajatakse (arvestusliku tarbimise järgi) on igati väär lahendus. Sellest mina järeldan, et sina oled endal kõik õigesti teinud. Kodune elektrivõrk alates liitumispunktist on tehtud nii nagu peab. Ehk siis kirjeldaksid mis moodi see oleks. Siin on ju kaks varianti kas arvestusliku või installeeritud võimsuse järgi. Sellelt tulenevalt ka küsimus mis on sul peakilbi nimivool ja mis võimsusega sa oled arvestanud.

Ootan vastuseid küsimustele:
Mis moodi peaks siis elektrivõrgu rajama?
Mis on voolu kvaliteet?
Millal on teil seal elektrivõrk rajatud? Mis muutusi on tarbimises tulnud peale elektrivõrgu rajamist

Kapten Trumm kirjutas:Ma võin ju endale ampreid juurde tellida, nt 50 või 63A-ni, muutub ainult niipalju, et Elektrilevi tuleb paneb mulle liitumiskilpi uue peakaitsme, alamõõduline trafo, mädad õhuliinid ja muu jama jääb ju endiseks. Ehk siis Elektrilevi pistab raha lihtsalt tasku, lisakvaliteeti loomata.

Millal lugupeetav viimati ampreid juurde ostis? Paar aastat tagasi lasin maakodusse 3F toite ära ühendada koos peakaitsme suurendamisega 16A-lt 25A-ni. Kuna eelnevalt oli liini valmidus postiotsas olemas (sellest 1F ainult kasutuses) lootsin et asi sujub kergelt. Tutkit. Tehti selgeks, et uus peakaitse ja vana õhuliin ei ole korrelatsioonis e. vaja suurema ristlõikega kaabel kasutusele võtta. Liin ca. 2 km pikk. Summa selle teenuse eest lähenes 5-kohalisele numbrile.
Õnneks sain enamuse raha tagasi (miskise kogu maaelu elektrifitseerimise meetme raames) e. ehmatus piirnes pealt 1000 -se arvega. Mis on jutu mõte - ei ole mitte nii, et Elektrilevi kasseerib külma kõhuga raha tasku, kvaliteeti vastu pakkumata. Saad suurema peakaitse aga käib see asi ikka parameetrite järgi mitte lambist. Loomulikult - kui parameeter ei vasta siis ostad suurema parameetri.
Lisaks kaasnes positiivse poole pealt see, et varem istusime naabriga mõlemad oma 1F -ga vana liini peal ja kogu nende suguelu oli tulede suremise järgi tuvastatav. Praegu jäid nemad vana liini peale edasi ning mina oma uue peale ja elektrivarustuse kvaliteet nagu öö ja päev võrreldes varasemaga.
Elektrilevi lõpptarbija õhuliinid ju kõik kaablis praegu - vaevalt usutav et kellelgi veel lahtised traadid metsavahel jooksevad mis esimese maruga kokku taguma hakkavad.

Walter2 kirjutas: Elektrilevi lõpptarbija õhuliinid ju kõik kaablis praegu - vaevalt usutav et kellelgi veel lahtised traadid metsavahel jooksevad mis esimese maruga kokku taguma hakkavad.

On ka veel vanu õhuliine aga aasta aastalt järjest vähem.
Liitumistasu katab väikese osa kogu vajalikust investeeringust. Tegelikult paari "metsatalu" elektrivõrku lülitamise investeering ei tasu ennast kunagi ära.

Seda minagi , et elektrivõrku on vaja niikuinii investeerida.
Küsimus pole ainult elektriautodes, on õhk- ja maasoojuspumbad ning konditsioneerid jne.
Keegi siin eelnevalt mainis, et külmade ilmadega kütavad kaminat juurde kui vaja.
Isiklikult tean väga palju uusi eramuid , kus õhk, õhkvesi- või maasoojuspump on ainuke kütteallikas
ja külmade ilmadega kui õhust, vahel ka maast, pole enam midagi võtta, hakkab tööle
päris mitme kw-sed "keeduspiraalid". Elektriauto ööga täis laadimine on selle kõrval kökimöki.

Liitiumakude puhul on ka mulle õpetatud , et täiesti tühjaks laadimist nad ei armasta.
Ega ka täiesti täis laadimist, ideaalselt seal 30-80% vahel hoida. uuemad telefonid kui ööseks laadima pista,
laevad kiirelt 80%-ni täis ennast , ja 100%-ni vahetult enna sinu igapäevast ärkamist.

Dr.Sci tõi hästi välja kliima soojenemise. Endal on kokku 19kw päikesepaneele katusel ja on olnud
"mure", mida elektriga suvel teha. Börsihinnaga võrku müümine pole just kõige kasumlikum.
Kui suved hakkavad kuumad ilmad olema ja konditsioneeri (mida mul küll veel ei ole) on vaja palju käitama
hakata , on see mure lahendatud.

Eelnevalt olen maininud sügavtsüklilisi liitiumraudfosfaatakusid mida hakatakse tulevikus ka meil rohkem majades kasutama,
tasakaalustamaks tarbimist ja päikesepaneelide tootlikust. Minu teada Sonneni akud toimivad ka võrgu stabiliseerijana nagu tavalised UPSid. Garantii 10 aastat ja 10 000 tsüklit Samuti on nad kas välja tulnud või kohe-kohe tulevad
väja lahendusega , kus elektriauto aku salvestusmahtu kasutatakse ära, et stabiliseerida üldist elektrivõrku.

Endal probleeme ega etteheiteid Elektrileviga pole , kui mõned elektrikatkestused aasta välja arvata.
Sellisel juhul tõmban nagu üks õige militaar.net-i liige ikka generaatori käima ja keeran kilbist pöörlülitit.

Tehnika areneb, infrat tehakse ja tulevikus vene gaasist , elektrist ja naftast jääme aina väiksemasse sõltuvusse.
Kapten Trumm saab ka tänasel päeval väga palju ise ära teha ega pole vaja loota nii palju riigi/elektrilevi peale.
Mõtleme ikka kuidas saaks , mitte kuidas ei saa.

Millal lugupeetav viimati ampreid juurde ostis? Paar aastat tagasi lasin maakodusse 3F toite ära ühendada koos peakaitsme suurendamisega 16A-lt 25A-ni. Kuna eelnevalt oli liini valmidus postiotsas olemas (sellest 1F ainult kasutuses) lootsin et asi sujub kergelt. Tutkit. Tehti selgeks, et uus peakaitse ja vana õhuliin ei ole korrelatsioonis e. vaja suurema ristlõikega kaabel kasutusele võtta. Liin ca. 2 km pikk. Summa selle teenuse eest lähenes 5-kohalisele numbrile.

Viimati kuu aega tagasi, suurendasin 25A pealt 40A peale, kuna kippus seal automaati teatud hetkedel välja lööma.
See teeenus kestis umbes 15 min, vahetati liitumiskilbis peakaitse ära ja valmis.
Aga seda saab tõesti teha kohas, kus kaablid välja veavad.

Küsimus pole ainult elektriautodes, on õhk- ja maasoojuspumbad ning konditsioneerid jne.
Keegi siin eelnevalt mainis, et külmade ilmadega kütavad kaminat juurde kui vaja.

Saksa autoklubi ADAC oli just saanud maha mingi üllitisega, mida rohelised nüüd süüdistavad "sureva autotööstuse promoks".
Muidugi rohelised jäävad tihti vahele vassimisega ja vahele jäämise järel räägivad üldist juttu tehnoloogia arengust.

Ühesõnaga, probleem peale elektrivõrgu on ka mitmete metallide kätte saadavust, näiteks pidada tänasest maailma vasetoodangust piisama ainult Suurbritannia elektriautostamiseks. Metallide kaevandamine on aga kõva jalajäljega tegevus kogu aeg olnud.

Autolehes kirjutati sellest pisut. Otsinguga leidsin peamiselt roheliste demagoogiat. Lihtsalt need maised materjaliprobleemid täna ei toimi, kuna patareiautode osakaal on olematu.