Kliimamuutustest

[Kriku]

Oleneb, kas ülekanne ja kompenseerimine on seejuures pudelikaelad või mitte.

Saunaahju kütmise korda käiv pidetu loba eemaldatud.

[Kapten Trumm]

Ei ole, aga biodiislit näiteks on raske rentaablilt toota. Ehk siis saagis kipub olema sarnases suurusjärgus sisendkütuse hulgaga (maa harimine + saaduse töötlemine õlideks ja siis kütuseks).

Selle CO2 teemal on veel selline nüanss, et see biokütuste (pean silmas neid, mida saadakse taimsest biomassist) tootmine on süsinikuneutraalne täpselt niikaua, kui sa kasvatad x pindalaühikul samapalju süsinikku sisaldavaid kultuure kui seal looduslikult kasvaks. Enamik rohttaimi on üheaastased, st nad lagunevad igal aastal ära, tootes muuhulgas ka CO2. Iga aasta ring kordub. Sel juhul sa ei lase seda CO2 ringlusse, vaid kasutad näiteks autos ära (põletades selle CO2ks).

Kui x pinnaühikul nüüd kasvatada intensiivpõllumajanduse tingimustes rapsi, mille süsinikusisaldus on tunduvalt suurem kui looduslikel taimedel, siis võib kergesti tekkida olukord, et antud pinnaühikust lähtuv emissioon on tunduvalt suurem ehk see ei pruugi enam neutraalne olla. Pluss intensiivpõllumajandus ise on juba vinge jalajälgega (kasvukultuurist lähtuvat arvestamata - kemikaalid, väetised, rohkem masinatööd jne).

[Kilo Tango]

... Enamik rohttaimi on üheaastased, st nad lagunevad igal aastal ära, tootes muuhulgas ka CO2. Iga aasta ring kordub...

Lihtsalt täpsustus - üheaastaste taimede puhul läheb atmosfääri tagasi u. pool seotud CO2-st. Ülejäänu seotakse huumusesse. Viimases on orgaanilist osa 80-90%.

[Kapten Trumm]

No tegelt vahe pole ju. Iva oli selles, et biomassist saadavate biokütuste kasutamine on CO2 neutraalne seni, kuni pinnaühikult lähtuv CO2 (olgu siis taimede kõdunemisest või läbi biodiisli summuti) on enamvähem samasuur. Mis tähendab, et perspektiivne on tehnoloogia, mis võimaldab toota mootorikütust loomulikult kasvavatest taimedest. Kui lisada siia intensiivpõllumajandus koos jalajälje kasvuga, on see kütus ka tugevalt süsinik-positiivne. Õlitaimede intensiivkasvatus võib olla tulevalt suurema lõpp CO2-ga, kuna taimed ise on palju suurema süsinikusisaldusega ja millegi arvelt peab see tulema. Esiteks tõmmatakse mullast süsinik välja ja teiseks tuuakse seda väetisena mujalt juurde.

Ehk siis piltlikult öeldes oleks tarvis lahendust, mis teeks rohttaimedest midagi etanooli või diisli taolist ollust. Sellisel juhul on võimalik see muidu kasutuna tunduv looduslik CO2 panna enda huvides tööle - kui läbi summuti tuleb seda samapalju, on ju kõik ok. Siis jääks ära ka see moraalne konflikt, et põllumajandusressursiga, mis toidaks kolmanda maailma nälgijaid, toodetaks valgele mehele autokütust.

[Kilo Tango]

No tegelt vahe pole ju. Iva oli selles, et biomassist saadavate biokütuste kasutamine on CO2 neutraalne seni, kuni pinnaühikult lähtuv CO2 (olgu siis taimede kõdunemisest või läbi biodiisli summuti) on enamvähem samasuur. ...

Ei ole juhul, kui sa selle maa harimiseks kulutad rohkem kütust, kui sa kogu selle protsessi tulemina kätte saad.

[kalvis]

No tegelt vahe pole ju. Iva oli selles, et biomassist saadavate biokütuste kasutamine on CO2 neutraalne seni, kuni pinnaühikult lähtuv CO2 (olgu siis taimede kõdunemisest või läbi biodiisli summuti) on enamvähem samasuur. ...

Ei ole juhul, kui sa selle maa harimiseks kulutad rohkem kütust, kui sa kogu selle protsessi tulemina kätte saad.

Enamus maaharimises on kütuse loomine CO2 neutraalne - kogu protsessis ei teki rohkem CO2. (traktor võib sõita ka biodiisliga ja muuseas mitmel pool sõidabki) Olen neid teadustöid lugenud - kõik CO2 arvestuses on biodiisli tootmine kogukulus CO2 siduv.

[kalvis]

Tahtsin siiski teha eraldi vastuse.
Paljud rohepröökurid tahavad kaotada fossiilkütused ja arvavad ekslikult, et 100% elektrienergia saab toota tastuvana. Kiirvastus - see pole võimalik. On aga siis tuleb koheselt limiteerida maakera rahvastik umbes miljardile. Eks Ulli Greta oma einzatskomandodega hakkab otsustama kes läheb väetiseks ja kes jääb ellu. Ei ole võimalik kõiki fossiilkütuseid asendada biotoodetega (biodiisel, küte puitpelletitega jne.) Kogu maailma metsadest, põllumaast jääb väheseks. Samuti pole võimalik 100% taastuvelektriga ära elada.
Taastuvenergia osas on ca 30% EL aladel võimalik kasutusele võtta. Suurema % tekivad väga suured probleemid energia julgeolekus ja läheb vägagi kalliks lisaprobleemide lahendamine.

[Väino]

No tegelt vahe pole ju. Iva oli selles, et biomassist saadavate biokütuste kasutamine on CO2 neutraalne seni, kuni pinnaühikult lähtuv CO2 (olgu siis taimede kõdunemisest või läbi biodiisli summuti) on enamvähem samasuur. Mis tähendab, et perspektiivne on tehnoloogia, mis võimaldab toota mootorikütust loomulikult kasvavatest taimedest. Kui lisada siia intensiivpõllumajandus koos jalajälje kasvuga, on see kütus ka tugevalt süsinik-positiivne. Õlitaimede intensiivkasvatus võib olla tulevalt suurema lõpp CO2-ga, kuna taimed ise on palju suurema süsinikusisaldusega ja millegi arvelt peab see tulema. Esiteks tõmmatakse mullast süsinik välja ja teiseks tuuakse seda väetisena mujalt juurde...

Oskad Sa öelda, kuskohast saaks osta süsinikväetist, siis langeks ehk ära vajadus päikesepaistelisel päeval kasvuhoones õhule süsihappegaasi lisada? ( )

[Smith]

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... meie-koigi

Kuna meid ümbritseva keskkonna tervis mõjutab ka inimeste tervist, soovib kantsler Maarjo Mändmaa üha enam nendele seostele sotsiaalministeeriumi töös tähelepanu pöörata. Näiteks käivitab ministeerium Ida-Virumaal keskkonnaseiret, et paremini mõista, kuidas sealne tööstusmaastik elanike tervist mõjutab. Seejuures ei taju Mändmaa hinnangul eestlased praegu, millist ohtu fossiilsed kütused meie tervisele kujutavad. Seetõttu toetab ta ka ideid, et linnades võiks piirata saastavate sõidukitega liikumist ning lasteaedade ja koolide ümbrused võiksid olla autodest priid.

Tervet artiklit ei näe, aga mulle meeldib vaatenurk:
meie tervis ja meie Eesti keskkond on oluliselt paremad argumendid, millele keskkonna poliitikat tehes toetuda ja rahvale maha müüa. Olen pidevalt imestanud, et ei leidu eliidi hulgas inimest, kes sellist retoorikat kasutaks. Mingi abstraktne kliima (kaugel jääkarul on palav) ja käega mittekatsutavad süsinikuheitmed lihtsalt suurele osale inimestest ei müü. Kui aga rääkida tema laste tervisest, põlevkivi kaevandamisega persekeeratud põhjaveest, võib mõni maalane isegi osasid meetmeid toetada, aga mis kõige tähtsam - mõista nende vajalikkust.

[Kriku]

Keskkonnakaitse muide tähendabki ja on alati tähendanud inimeste elukeskkonna kaitset.

[Smith]

Keskkonnakaitse muide tähendabki ja on alati tähendanud inimeste elukeskkonna kaitset.

Absoluutselt, aga meil pole enam keskkonnaministeeriumit vaid on kliimaministeerium, mis näitabki minu arvates justkui fookuse nihkumist meie Eesti keskkonnalt abstraktsema kliimakaitse suunas.

[tõnna]

Keskkonnakaitse muide tähendabki ja on alati tähendanud inimeste elukeskkonna kaitset.

Ei Kriku, ei tähenda. Inimene on üks osake keskkonnast koos kõikide kümnete tuhandete teiste liikidega, mitte asi iseeneses.

[ivo86]

Keskkonnakaitse muide tähendabki ja on alati tähendanud inimeste elukeskkonna kaitset.

Ei Kriku, ei tähenda. Inimene on üks osake keskkonnast koos kõikide kümnete tuhandete teiste liikidega, mitte asi iseeneses.

Tähendab ikka küll. Ühtegi keskkonda ei kaitsta keskkonna enda pärast. Maakera saaks kenasti omaette ka ilma inimesteta hakkama. 10 000 000 tummapommi ja maakeral on ükskõik. Inimestel ei ole. Maakera ei ole vaja säilitada tema enda pärast. Ikka seal peal olevate inimeste.

See, et paljud ei näe seda suhet, miks keskkonnakaitse on vajalik just inimestele, ei muuda fakti, et see on just ja ainult inimeste jaoks olemas.

[tõnna]

Keskkonnakaitse muide tähendabki ja on alati tähendanud inimeste elukeskkonna kaitset.

Ei Kriku, ei tähenda. Inimene on üks osake keskkonnast koos kõikide kümnete tuhandete teiste liikidega, mitte asi iseeneses.

... Maakera ei ole vaja säilitada tema enda pärast. Ikka seal peal olevate inimeste...

See kisub juba sinna kreatsionismi kanti

[ivo86]

Ei Kriku, ei tähenda. Inimene on üks osake keskkonnast koos kõikide kümnete tuhandete teiste liikidega, mitte asi iseeneses.

... Maakera ei ole vaja säilitada tema enda pärast. Ikka seal peal olevate inimeste...

See kisub juba sinna kreatsionismi kanti

Ei, ei kisu.
Selles mõttes, et - iga vaidlusega võib minna lõpuks filosoofiliseks. Miks me siin üldse oleme? Mis on elu eesmärk? Jne

Aga antud juhul ei ole see vajalik. Looduskaitse, keskonnakaitse, jms kohapealt oli Krikul täiesti õigus ja Sinu targutamine oli vale. Nii lihtne ongi.

Kui sa ei saa aru, miks Sul ei ole õigus, soovitan omandada mõne vastava diplomi. Hilisemast ajast kui 20. sajand näiteks.
Siis kasvab ka teadmine antud teemal.