www.militaar.net

Järgmine
https://saku.ee/et/products/saku/saku-m ... Ckey=29043

A Le Coqi toodetes nii diagonaalis ma seda ei leidnud.
Edaspidi peab vist Saku kapist mööda minema

AMvA kirjutas:Selle GOST-i siia kopeerimine on täiesti mõttetu......

Samahästi võiks siia kopeerida NLiidu konstitutsiooni....siiras usus, et kõik nii käiski, kui kirjas on.

Üldiselt võiks selle sovjeedivorsti teema sinna nõukaliidu kiitmise teemasse ära tõsta.

See on natuke lihtsustatud maailmanägemus (või vahest selle puudumine)
Iga toiduainetetööstuses töötanud inimene (mitte ainult nõuka ajal, vaid ka 90ndate alguses) ilmselt võtaks selliste rumalate paralleelide teemal peast kinni.
Fucs oli minuteada lihatööstuse tehnoloog Rakveres, sh ka nõuka ajal, ilmselt teab sinust paremini, mida millest tehti.

Kapten Trumm kirjutas:See on natuke lihtsustatud maailmanägemus (või vahest selle puudumine)
Iga toiduainetetööstuses töötanud inimene (mitte ainult nõuka ajal, vaid ka 90ndate alguses) ilmselt võtaks selliste rumalate paralleelide teemal peast kinni.

Kust tulevad - poisi, kes nõukaaja lõpul oli 15 aastane - kindlad teadmised kõigi tolleaegsete toiduainetetööstuses töötanud inimeste seisukohtadest? Ja et need seisukohad kindlasti kõik on just sellised, nagu Trumm ütleb?

Kapten Trumm kirjutas:Fucs oli minuteada lihatööstuse tehnoloog Rakveres, sh ka nõuka ajal, ilmselt teab sinust paremini, mida millest tehti.

Fucs võrdleb oma postituses omavahel GOST-i ja praeguste vorstide retsepte, mitte ei väida, et seda GOST-i täpselt ka jälgiti. Huvitav, kas Fucs on kokku puutunud sellega, et teab, kas seda GOST-i tootmises ka rangelt järgiti? Kas algained olid ka tegelikkuses kvaliteetsed?

Kui vastaspoole teadmiste tase on "siis tehti vorsti rupskitest", siis ma eelistan kuulata neid, kes räägivad midagi normidest. Eriti hea, kui on praktilise töökogemusega sel teemal. Ei ole vaja sellist vahtu levitada.

Ma olen töötanud toiduainete peal ja näinud neid kilesse triigitud GOSTi märgiga retsepte töölaudade kohal veel 1994 suvel. Olen ise komponente kaalunud ja välja visanud ebakvaliteetset (oli sõnad peale loetud, et kui lasete partii pekki, võtame palgast maha).

Veel üks asi. Et vorst oli hallikas või vesine, ei tähendanud rupskeid või sitta toorainet. Tehke kodus üks keeduvorst valmis ja vaadake, kui roosa ja läikiv see ilma keemiata teil tuleb. Minu pakkumine on, see saab olema veel hullem kui see õnnetu "lihaleib".

Jah, vuks teab millest nõuka aja viimases perioodis ja EV alguses 1988-1995 vorste tehti, kuidas tehti ja mida ta räägib.
Natuke vähem olen kursis, millest ja kuidas neid tehti 70-ndate lõpust - 1988, aga ka sellega siiski kursis.

+ Mul on kodus topeltkompetents
Kallis abikaasa on õppinud ja erikoolitatud vorstitoodete tehnoloog.
Töötanud 1985-1995 nii Tartu kui Rakvere lihakombinaadis oma erialal.

Minu lapsepõlvemälestused Nõukogude Eestist on ka pigem sellised, et peamiseks probleemiks oli kvaliteetsete lihatoodete nappus. Tavaliselt sai paremat vorsti ja vahel harva viinerit, kui oli võimalik vanaemal keset päeva poodi minna. Need, kes peale tööd poodi läksid, saidki seda teisejärgulist toodangut, mis järgi oli. Kriitiline oli omada tutvust mõnes suuremas poes töötava inimesega, kellelt sai siis infot, millal oli kaupa oodata. Õnneks vanaema õmbles, nii et sealtkaudu tilkus palju infot või toodi lihtsalt tänutäheks paremat kraami. Suitsusinki sai peamiselt maalt elavatelt sugulastelt.

Fucs kirjutas:1. Stepi vorst ei olnud rupskitest tehtud. Stepi vorst oli 1 sordi keeduvorst ja vastavuses GOST nõuetele 1.sordi vorstitoodete koostise kohta.

See Stepi vorst võis küll kirjade järgi olla 1. sordi vorst, aga meie kodus seda küll ei söödud ja seda just tema jubeda koostise tõttu.

Jah, Stepivorst (rahvas rääkis, et valmistati suslikutest) ei olnud just kõige parem vorst nende kõvade lihatükkide tõttu, mida see sisaldas. Aga ilmselgelt oli see liha ja mitte rupskid - rupskid on siseelundid jm. selline. Kui neil oleks olnud kasutada sama tehnika mis täna, oleks see vintske liha tehtud nii peeneks, et ei saa arugi - täpselt nagu tänastes vorstides. Aga tegelikult tahtsin rääkida leivast, tavalisest rukkileivast. Ennevanasti käis Eesti leiva sisse ainult rukkijahu, vesi, juuretis ja sool. Vahel ka köömneid ja kõik. Kindlasti ei käinud sinna suhkrut, gaurkummi ja muud mooramaameeste kaupa, sest eestlastel polnud neid kuskilt võtta. Linnastest tehti õlut ja leiva sisse ei pandud, ka ei pandud sinna pärmi ja nisujahu, nisujahust tehti saia. Kui selle pilguga kaupluses ringi vaadata, siis ei ole sel ühtegi leiba, ainult leivalaadsed tooted. Tänapäeva inimese jaoks olevat ilma magusaineteta rukkileib liiga hapu. Mõni väiketootja võib teha ka traditsioonilist rukkileiba, aga tavalisest kauplusest seda ei saa. Nõukaajal oli odavam põrandaleib (mitte vormileib) üsnagi traditsioonile leiva moodi. Sepik oli ka sepik (kõva ja kare, aga õige sepiku maitsega), tänapäeval jälle sepikulaadne toode. Lihtsalt konstanteering, neid vanu nišitooteid võiks siiski ka keegi toota-müüa.

Oli see vist Ülemiste vorst, mille retseptuur rahvasuus kõlas "...uha, gorla, nos,
h...i, pi...a i hvost "

Jaanus2 kirjutas:Kui selle pilguga kaupluses ringi vaadata, siis ei ole sel ühtegi leiba, ainult leivalaadsed tooted. Tänapäeva inimese jaoks olevat ilma magusaineteta rukkileib liiga hapu. Mõni väiketootja võib teha ka traditsioonilist rukkileiba, aga tavalisest kauplusest seda ei saa. Nõukaajal oli odavam põrandaleib (mitte vormileib) üsnagi traditsioonile leiva moodi. Sepik oli ka sepik (kõva ja kare, aga õige sepiku maitsega), tänapäeval jälle sepikulaadne toode.

See on nüüd küll imelik jutt. Rukkileibasid ja sepikuid on piltlikult öeldes sadat sorti, erineva koostise, maitse ja hinnaga, ja mina olen küll neid erinevatest poodidest ostnud. Tõsi, neid nö traditsioonilisi on ainult mõned sordid, aga need on ikka tunduvalt paremad, kui nõukaajal. Ma olen nii vana küll, et mäletada, ja nii noor veel, et mitte arvata kunagist rohtu rohelisemaks tänasest Kui aga poes on ainult sodi, siis saia või sepikut on täitsa lihtne ise koduköögis küpetada (leivaga on muidugi hoopis keerulisem).

Kapten Trumm kirjutas: Ma olen töötanud toiduainete peal ja näinud neid kilesse triigitud GOSTi märgiga retsepte töölaudade kohal veel 1994 suvel. Olen ise komponente kaalunud ja välja visanud ebakvaliteetset (oli sõnad peale loetud, et kui lasete partii pekki, võtame palgast maha).

Kui üks EV vorstivabrik kasutas 1994 aastal retseptina GOST-i ei tähenda see veel seda, et sellega oleks kuidagi tõestatud, et nõukogude tegelikkuse ja nõukogude klantspaberil kirjapandu vahel poleks kuristikku eksisteerinud. Muidugi, mõnes asjas vähem, mõnes rohkem. NSVL konstitutsioon - ilmselgelt kuulub propaganda rubriiki. GOST-id, kui tehnilised normid ilmselt mitte. GOST-ide puhul on küsimus, kas tegelikkuses ka kõik ikka nende järgi punktuaalselt tehti? Plaani täitmise (mis oli omakorda jälle propagandaga osa) nimel, oldi - nõukogude inimese ellujäämiskursustel karastunult - vägagi "paindlikud" ja leidlikud. Samas pidi ju paberil kinnitama, et kõik käib GOST-i järgi. Paralleeliks võiks tuua, et kes veel teab mis loom oli "peata venelane", see peaks ka teadma kuidas see märk kvaliteeti tegelikkuses "garanteeris".

Kvaliteedi kõikumine oli kindlasti üks näitaja mis andis tunnistust sellest, et GOST oli pahatihti püksikummina venitatav. Ja sovjetiriigis oli see väga igapäevane nähtus (ja mitte ainult toiduainetetööstuses). Stepi vorst - mõnikord täiesti hea, teinekord õudus kuubis. Lihaleib - sama lugu. Maksavorst - ka sedapsi. Sült - vahest söödav, vahest nagu Lenini muumiast tehtud. Kvaliteedi kõikumine on kindel tunnus, et: 1. kinni pole peetud retseptist, 2. kinni pole peetud algainete kvaliteedist 3. kinni pole peetud tehnoloogiast 4. kinni pole peetud turustusahela normidest. Kõik need asjad peaks kuuluma GOST-i alla.

Kapten Trumm kirjutas:Veel üks asi. Et vorst oli hallikas või vesine, ei tähendanud rupskeid või sitta toorainet. Tehke kodus üks keeduvorst valmis ja vaadake, kui roosa ja läikiv see ilma keemiata teil tuleb. Minu pakkumine on, see saab olema veel hullem kui see õnnetu "lihaleib".

Triviaalne tõde. Selle teadmiseks ei pea küll toidutehnoloog olema, et teada, et naatriumnitrit teeb vorsti roosaks.

Tegelikult järgiti GOSTi (eriti toiduainetetööstuses) üpris täht-tähelt, sest sellest kõrvalekaldumine võis tähendada suure tõenäolsusega tutvumist abreviatuuriga SORVVO...firma, mida nii lihtsam seltskond kui ka iseäranes direktorid õigustatult pelgasid (on olnud juhust kogeda). Nii et jutt, nagu olnuks GOST midagi suusoojaks tarbitavat, näitab väitja pisut kahvatuid teadmisi väidetaval teemal

Lemet kirjutas:Tegelikult järgiti GOSTi (eriti toiduainetetööstuses) üpris täht-tähelt...

Millest siis tulenes omakorda - meil omal nahal kogetud - pidev kvaliteedi kõikumine või? Retoorilis-irooniline küsimus....

Lemet kirjutas:Tegelikult järgiti GOSTi (eriti toiduainetetööstuses) üpris täht-tähelt...

Kust tuleb poltkindel väide, et just toiduainetetööstus oli see, kus GOST-i karmilt järgiti?

Kaitsetööstus?

Raudtee?

Ja muud impeeriumi elusshoidmiseks vajalikud majandusharud - kas seal eriti GOST-i ei järgitud? Rohkem kui toiduainetetööstuses....