www.militaar.net

Kui Hr. Kalle Laanet ka võitleks selle organisatsiooni eest, mille juhiks ta määratud on, siis ta ju saakski krediiti ja poliitilist kapitali aga seda pole ei näha ega tunda...

Kas aeg on küps teha erukaitseväelastel riigi juhtidele üks kiri a'la Prantsusmaa?

LupusII kirjutas:Kas aeg on küps teha erukaitseväelastel riigi juhtidele üks kiri a'la Prantsusmaa?

..üks KERE erukindral juba kirjutab seal riigikogus aegajalt "kirju" - aint viimasel ajal tal need kirjad üks lollim kui teine

EE konspektiivselt - ja päris mõistlikult ka

Ekspressi uudiskiri: kas saata koroonakriisis Saaremaale välihaigla või orkester?

Kogu nädala on kirgi kütnud nädalavahetusel teatavaks kaitseväe juhataja Martin Heremi otsus alates 1. septembrist koondada kaitseväe koosseisus olev puhkpilliorkester (40 muusikut) ja sõjaväe kaplanaat (10 kaplanit).
Hulgaliselt on avaldatud üle võlli emotsionaalseid arvamusi, nagu:
• kaitsevägi oleks ilma puhkpilliorkestrita mõeldamatu ja nõrgem
• puhkpilliorkestril või kaplanaadil on suur roll Eesti kaitsetahtes ja -võimes
• Eesti kultuur on rünnaku all ja põhiseadus ohus.
Kiiresti on seega sellest saanud poliitiline küsimus, mitte enam riigikaitseline.

Kuidas otsus sündis?
Protsessi käivitas valitsuse poolt riigieelarve strateegias kokku lepitud tegevuskulude kärbe.
Just selline otsus sündis seetõttu, et kaitseväe juhtkond soovib arendada reaalset riigikaitset, mis nõuab palju lisaressurssi. Et eelarve piirides suuta plaanitud asju teha, tuleb selleks leida vahendeid, tõmmates muuhulgas kokku kaitseväe kulusid kõrvaltegevustelt, mis riigikaitset ei mõjuta või mõjutavad kõige vähem.
Järgmisel aastal lisandub kaitse-eelarvele võrreldes tänavusega 60 miljonit eurot (tänavuse 645 miljoni pealt 705 miljoni euro peale järgmisel aastal). Kaitse-eelarve tõuseb selle plaani kohaselt rekordilisele tasemele - 2,31% SKPst.
Samal ajal on kulud suuresti planeeritud reaalse kaitsevõimekuse arendamiseks. Järgmisel aastal on kavas muuhulgas:
• paljude liikursuurtükkide kasutuselevõtt, ka varasemast plaanist suuremas mahus
• rannakaitsesüsteemi, mereseireradarite, meremiinide ja kaugrakettide hange
• siiamaani on terve rida üksusi, mis on täielikult varustamata. Need lüngad on plaanis täita.
• paljud Kaitseliidu üksused on endiselt täielikult relvastamata ja puudub kaasaegne kaitsevarustus. Neid ei ole saanud seetõttu lülitada sõjaaja koosseisu. Seda on plaanis muuta.
Paljud neist uutest võimekustest eeldavad, et kohe leitaks personal, kes alustab väljaõpet ja keskendub hangitavatele kaitse- ja relvasüsteemidele, mida hiljem teenindama hakatakse. Seega tekib suur hulk uusi töökohti, millest riigikaitse kvaliteet otseselt sõltub.
Selle põhjalt otsustas kaitseväe juhtkond orkestri ja kaplanaadi kui reaalsesse riigikaitsesse mitte panustavad üksused koondada.
Need kaks palju kära põhjustanud kulurida - kaitseväe orkester ja püsivalt kaitseväe koosseisus olevad kaplanid - võtsid seni aastas kaitseväe eelarvest 1,7 miljonit eurot.

Otsuse eelugu
Orkestri ja kaplanite koondamine valmistati ette juba aasta tagasi.
Ühest küljest oli ette näha, et koroonakriisiga tekib SKP langus, mis võib ka kaitseväe eelarvet mõjutada. Teisest küljest oli juba siis vaja rohkem ressursse tegeliku kaitsevõime arendamiseks.
Mõlemad, nii orkestrijuht kui ka kaplanaat olid informeeritud otsusest nüüd, enne avalikuks saamist. Samuti sellest võimalusest varasemate plaanide osana.
Kärpeplaanide sisu teadsid enne nende väljakuulutamist nii kaitseminister kui peaminister.

Kaplanaadi küsimus
Kaitseväe juhtkond oli kaplanaadi teemadel oma muret Kirikute Nõukogule väljendanud juba paari aasta eest. Selle ajaga pole mitte midagi muutunud, nagu näitab ka regulaarne ajateenijate kohta käiv kompleksuuring.
Viimane uuring näitas:
• vaid 3,3% ajateenijatest on pöördnud kaplanite poole,
• kaplanid on sellega kõige vähem rakendust leidnud tugiteenus ajateenijatele,
• kui nende poole pöördutakse, siis sageli mitte kristlikes või usulistes küsimustes, vaid üldistes ajateenistuse ja kollektiiviga kohanemise küsimustes.
• selleks on kaitseväes olemas psühholoogid ja sotsiaalnõustajad, keda dubleerida pole vaja.
Usuliste küsimustega pöördumist esineb, aga väga vähe.
Plaan on jätkata kaplanite kasutamist vajadusel, kuid toetudes Kaitseliidus olevatele kaplanitele (üle 70 on neid seal).
Seega sisulist põhjendust kaitseväes kaplanite palgal pidamiseks ei ole. Eriti,kuna riik ja kirik on põhiseaduse järgi lahus.

Orkestri küsimus
Kaitseväe juhtkonna hinnangul on orkestril aastas ca 20 riiklikku esindusülesastumist. Ning sellele lisandub paarsada esinemist kõikvõimalikel rahvaüritustel, ausammaste, mälestuskivide ja muude objektide avamisel, aktustel, pidudel, suvalistel spordivõistlustel - mida Martin Herem intervjuus Delfile kokku nimetas meelelahutusüritusteks.
Ajalooline paralleel: eelmisel aastal suleti spordirood. Siis oli avalik reaktsioon sarnane: spordi suretamine, põlglik suhtumine sporti, Eesti maine kukub.
Kaitseväe vaatest polnud aga mingit põhjust seda pidada, seal nimekirjas olijad ei panustanud ajateenijate sporditeadlikkusse, enamasti polnud ajateenijad neist sportlastest kuulnudki, ka avalikkus ei seostanud sportlasi kaitseväega. Kaitsevägi soovis keskenduda põhitegevusele.

Mis orkestrist saab?
On äärmiselt tõenäoline, et:
• orkester Kaitseväe koosseisus ei jätka. Samuti kaplanid.
• valitsuspoliitikud annavad avalikkuse emotsionaalsele survele järele ja leitakse formaat, mille all tegutseks riigi esinduspuhkpilliorkester edasi. Kuna ka PPA on teatanud oma orkestrist loobumisest, on kõige tõenäolisem, et neile leitakse koht kultuuriministeeriumi haldusalas. Kuna tõsiseltvõetavad argumendid orkestrite riigi palgal hoidmiseks on niikuinii kultuurilised, mitte julgeolekulised.

Üsna hea, lihtne ja konkreetne artikkel.

Panen viite ka teises teemas tehtud postitusele, mis loodetavasti osadele akf-idele ehk teeb nalja (või paneb hoopis sita keema).

Lühidalt tõlkides, Läti kaitseminister ütles, et üks on suundadest ühine arendus- ja hanketegevus, näiteks raketisüsteemide vallas. Peale selle ütles ta, et kõik kaitseministrid olid kinnitanud kavatsust planeerida kaitse-eelarve suurendamist, sest praegusel ajal eelarve vähendamine oleks katastroofiline kõigi [Balti] riikide kaitsetööstuste ja hangete jaoks.

viewtopic.php?f=71&t=20366&start=2120

Kui vaadata nendelt lehtedelt metsasarvekvarteti turu tunnihindu (neli muusikut tunniks, 270 ja 280) ja meedias avaldatu põhjal teades, et 40 meheline riigiorkester teeb aastas ca 200 meelelahutusliku esinemist, siis tundub et saadud honorar peaks enamvähem kulud katma?
https://www.matusekeskus.eu/hinnakiri/
https://www.krematoorium.ee/tallinn/teenuste-hinnad/
Kas KV orkester on seni tasuta meelelahutusteenust osutanud?

Kultuuriürituste rahastamine peaks vist hoopis teise ministeeriumi poolt rahastatud olema ja teise rea pealt?

kas saata koroonakriisis Saaremaale välihaigla või orkester?

Ei saa vaiki olla ja pean seda retoorilist küsimust siiski kommenteerima.

Asi nimelt selles, et KV meditsiiniteenistus, mida samuti tugiteenusena käsitletakse, ON JUBA ammu kärpekirve all ägamas. (NB! Ta pole veel päris surnud!) Seda küll viimase 10 aasta jooksul nn. konna keetmise meetodil ja mitte ühemomentselt, nagu seda praegu orkestri ning kaplanitega teha tahetakse. Küllap seepärast pole see ka kellegi poolt mingit tähelepanu pälvinud. Seega on need KV struktuuris äratoodud nn. meditsiiniüksused peaaegu 100% komplekteeritud reservistidest spetsialistidega, kelle seos KV ja relvajõududega üldse seisneb sageli vaid selles, et nagu eelpoolnimetatud teada-tuntud Saaremaa juhul, panid nad selga KV poolt väljastatud välivormi.
Nüüd sellest nn välihaiglast.
1. Tegu ei ole väliHAIGLAGA, vaid paari konteineriga, milles on mõned intensiivravikohad. HAIGLAKS saamiseks peaks neile paarile konteinerile veel ca 10 X (või isegi enam) rohkem varjualuseid ja varustust (ning isikkoosseisu) juurde leiutama.
2. See nn. välihaigla on rakendatav VAID riigi mastaabis lokaalsetes kriisides, nagu seda Saaremaa koroonakriis oli, sest praktiliselt kogu selle isikkoosseis on tsivilistidest välivormi riietatud spetsialistid.
3. See nn. välihaigla EI OLE rakendatav riigi sõjaseisukorra puhul ei eraldiseisvana, ega KV koosseisus, kuna kriisis (k.a. tervishoiukriisis) on kogu riik. Ja seda kahel põhjusel: (See on, muideks, ka põhjus, miks me sellest KV nn. välihaiglast kogu riiki haarava koroonakriisi ajal enam midagi kuulnud ei ole.)
3.1 Kui tervishoiukriis on haaranud kogu riiki, siis nende nn. HAIGLATE isikkoosseis on hõivatud 100% oma põhitöökohtadel tsiviilhaiglates, kust neid ära võtta ei saa (kas või juba seepärast, et neile haiglatele toetub ka KV, nagu kontseptsioon ette näeb). SÕDA on kogu riiki haarav kriis ja seda mitte ainult tervishoiu valdkonnas.
3.2 Nende haiglate tarbeks ettenähtud reservkoosseisu sõjaline ettevalmistus on praegu kasin või puudub hoopistükki, mistõttu sellise üksuse rakendamine lahingupiirkonnas (aga seda saab kogu EV territoorium relvastatud konflikti korral paratamatult olema) on võrdväärne enesetapuga. EKV ei ole nii rikas ei tehnikast, ega isikkoosseisust, et panna iga välivormi riietatud tsiviilspetsialisti ja neist formeeritud üksust kaitsma-nunnutama oma kaitsemeeskond.

Tegelikult piisab juba punkt 3.1-st, et mõista, miks pole taolisel HAIGLAL sellisel kujul mõtet ja miks seda kriisis kasutada ei saa.

Nii siis olen ma vastanud sellele retoorilisele küsimusele, missugusele tegelikult ilma asjasse süvenemata ju vastust ei oodatudki. Aga tegelik vastus on, et - mitte kumbagi ei saada.

Seega soovitan meie suurtel militaarteoreetikutel, kes exelitabelitega on harjunud opereerima, mõelda ka sellele, et lisaks kallile metallile, milleks meil väga palju raha kulub, on KV-l olemas ka elavjõud, millel on selle kalli metalli käitamisel otsustav tähtsus. S.t. - kui pole kõrge võitlusmoraali ja hea väljaõppega elavjõudu, siis see kalli raha eest muretsetud raud sinna lattu seisma jääbki, olles heal juhul peale konflikti lõppemist presenteeritud meie potentsiaalse vastase juures suurel munakivikattega väljakul sõjatrofeedena.
Üks elavjõu võitlusvõime tagamise komponent on seega KV-s juba exeliga kooskõlas peaaegu-et kaotatud. Orkester on selles reas lihtsalt järgmine.
Exelikummardajatele jaoks on nende kasutegur otse loomulikult olematu (ja seega ka sobiv koht n.ö. kokkuhoidu saavutada), kuna RAHU AJAL see numbrilistes väärtustes ei kajastu, kuid kui kriisisituatsioonides selle vajadust tunnetatakse, siis pole nendeks ülesanneteks vajalikke kaitseväelasi ja vastavaid üksusi paraku n.ö. sõrmenipsust võimalik enam kusagilt tekitada. Meditsiiniteenistusega on möödunud aastakümne jooksul juba peaaegu hakkama saadud, orkestriga läheb seekord asi ladusamalt. Mingi võimekuse (seda on ka , muideks, orkester) kaotamine käib kiiresti ja ühemomentselt (või siis pisi-tasa, aastate jooksul, nagu meditsiiniteenistuse puhul), kuid selle taasloomine läheb lõppkokkuvõttes kordades kallimaks ja polegi sageli enam isegi võimalik.

P.S.
Mis puudutab aga kaplaniteenistust, siis selles osas ma väga sõna ei võtaks, kuna saatuse tahtel juhtusin ma sellel ajal, kui neid tegelasi hakati Kaitseväkke juurutama, olema kompaniiülem ja pidin korduvalt argumenteeritult vastama ülemate küsimustele, et miks ma ikka ei soovi neid tegelasi oma sõdurite juures näha (kaplanid esitasid minu peale korduvalt pataljoniülemale kaebusi). Nimelt, ei olnud ei toona, ega ole ka nüüd, KV-s nii palju (neid tegelikult minu kompaniis polnudki) usklikke, kelle tarbeks oleks seda kaplanit vaja palgal ja leival pidada. Teiseks, ei tea kuidas praegu, aga toona need vormi riietatud usumehed segasid tublisti meie väljaõppe läbiviimist, kuna ei jaganud suurt ei KV elust ega väljaõppest. Ja kolmandaks, kõik need nende olemasolu põhjendused olid juba kaetud rühma- ja kompaniiülemate ametikohustustega (olla sõdurile isa, vend ja õpetaja) ning, kui neist veel miskit üle jäi, millega sõduri vahetud ülemad hakkama ei saanud, siis oli pataljonis olemas veel psühholoog, kes just taolisteks juhtudeks eriväljaõppe saanud oli.
Seega - sellisel kujul nagu see toona oli, ei pea ma seda teenistust küll kuidagi KV-s põhjendatuks ja see on pigem selline kellegi järele ahvimine.
Küll aga! Kui selle teenistuse esindajad oleksid n.ö. päriskaitseväelased koos pärisülesannetega nii sõja-, kui rahuajal, siis - igal juhul oleksid nad vajalikud, kuna on samuti oluliseks ELAVJÕU võitlusvõime tõstmise komponendiks. Ja seda eriti sõjaaja tingimustes.

Aga nagu juba öeldud, siis - exeliarmee näeb ilus välja rahu ajal, aga - Jumal hoidku selle eest, et me peaksime sellega kunagi ka päriselt sõdima hakkama, sest sest siis võib just selle seni tähelepanuta olnud ELAVJÕU poolt meid vägagi suuri üllatusi ees oodata.

vaadates siin planeerimisvalusid, leida ametitelt TEGEVUSKULUDELE 5% kokkuhoidu oleks tasakaaluks vaja panna ka mõne erasektori esindaja valud. Räägi suvalise restoranipidaja, laevandusettevõtte vms esindajaga.
EV ametiasutused on kogu kriisi vältel olnud vati sees ning pole pidanud sellele väga mõtlema, et kuidas püsikulud kinni maksta ning töötajad palgad kätte saaksid.
Kuid kogu see "arve" esitatakse hiljem ju erasektorile ja tavalisele maksumaksjale.
Ei ole mõtet siin foorumis levitada EKRE ja muude lamemaalaste poolt levitatavat utoopiat, kus järjepanu väidetakse, et laenu võttes ei ole vaja seda tagasi maksta jne jne. Kõik laenud tuleb varem-või hiljem tagasi maksta. Riigilaenudel intressi ei fikseerita ning intressitõus tähendab sadu miljoneid lisakulusid meie eelarvele (=st tuleb võtta uusi laene, et vanu teenindada).
https://www.err.ee/1608213097/intresside-kasv-suurendaks-soome-laenukoormust-miljardite-vorra

Iga mõneaastane-järgne tegevuskulude kärbe on hügieeniküsimus - sisekaemus tippjuhtkonnale vaatamaks, kas organisatsioon käitub parimal võimalikul viisil või on mõni valdkond lappama läinud.

Ideaamaailmas me võime vaadata ju igas valdkonnas, kui palju meil raha vaja oleks (akf Hillarti näite puhul igati õigustatud argumentatsioon), kuid teistpidi me peame jälgima kui paljuks maksumaksja reaalselt suuteline on. Ja selle raames parima tegema.
Raha ei too juurde mõne erakonna sõimamine või kindralite ähvarduskirjad. Ka riik peab olema solidaarne erasektoriga ning käima nendega ühte sammu. Muidu väheneb nende organisatsioonide toetus ühiskonnas ning järjest raskemaks muutub poliitikutel nende järsult kasvavate eelarvete põhjendamine oma valijatele. Ses suhtes oli rohmakas koondamisteadete väljasaatmine õnnetule orkestrile ikkagi totaalne feil. Selmet otsida aktiivselt ja avalikult lahendust nt kultuuriministeeriumi alla koonduvale riigiorkestrile vms.
Hilisemad maineparanduskampaaniakulud on kahjuks mitmekordsed.

Küll olen ka nõus sellega, et kohe peale akuutset tervisekriisi tuleb teha väiksemat sorti revisjon mida ja kuipalju me omalt riigilt ootame. Vb ei ole Pärnu lennujaam nüüd kõige prioriteetsem valdkond, võibolla ei ole meile vaja 5-10 uut kontserdi/teatrisaali aastas, vb oleme nõus vähemalt osaliselt oma bussisõidu kinni maksma jne jne. Ärme lase head kriisi raisku.

Kõik laenud tuleb varem-või hiljem tagasi maksta.

Need, kes nii kirjutavad, ei adu võlgade mahte, mille all Euroopa toimetab. Ühtegi laenu ei maksta ega kavatsetagi seal mitte kunagi tagasi maksta. Seda raha lihtsalt ei eksisteeri, ega hakka mitte kunagi olema. See puudutab ka seda taastusrahastufondi. Seda ei hakka eesti mitte kunagi tagsi maksma, sest seda miljardit kasvõi saja miljoni kaupa pole VABA RAHANA mitte kusagilt eelarvest võtta.

Asi lõppeb euroopa föderaliseermisega 2025 paiku (Brüsseli keskpank ostab võlad kokku, milleks ise raha trükkis ja saab selle eest maksustusõiguse, kusjures juba praegu on Brüsselil sellised maksustusplaanid, mis lähevad eesti huvidega vastuollu, seda on kinnitanud välisminni asjapulgad) . Plaanid on juba tehtud ja tärminid paigas. Kui teid huvitab, kustkohast tärmin 2025, siis koogeldage Martin Schultz ja Euroopa ühendriigid.



Asjad on otustatud mõnda aega tagasi ja seega on targem on mängida rehepappi kuni lõpuni.

OT lõpp.

kana tagumik kirjutas:

Kõik laenud tuleb varem-või hiljem tagasi maksta.

Need, kes nii kirjutavad, ei adu võlgade mahte, mille all Euroopa toimetab. Ühtegi laenu ei maksta ega kavatsetagi seal mitte kunagi tagasi maksta. Seda raha lihtsalt ei eksisteeri, ega hakka mitte kunagi olema. See puudutab ka seda taastusrahastufondi. Seda ei hakka eesti mitte kunagi tagsi maksma, sest seda miljardit kasvõi saja miljoni kaupa pole VABA RAHANA mitte kusagilt eelarvest võtta.

Asi lõppeb euroopa föderaliseermisega 2025 paiku (Brüsseli keskpank ostab võlad kokku, milleks ise raha trükkis ja saab selle eest maksustusõiguse, kusjures juba praegu on Brüsselil sellised maksustusplaanid, mis lähevad eesti huvidega vastuollu, seda on kinnitanud välisminni asjapulgad) . Plaanid on juba tehtud ja tärminid paigas. Kui teid huvitab, kustkohast tärmin 2025, siis koogeldage Martin Schultz ja Euroopa ühendriigid.



Asjad on otustatud mõnda aega tagasi ja seega on targem on mängida rehepappi kuni lõpuni.

OT lõpp.

Lähiminevikust näitena, et Kreeka pandi siiski maksma.
https://www.reuters.com/article/us-eurozone-greece-imf-idUSKBN2BA1XH

Nii et nii lihtne see ka ei ole, et lanead ennast lõhki ja siis pühid käed puhtaks.

Borja kirjutas:Kuna minu sügava sisemise veendumuse kohaselt roodina-mattj dolzhnaa znattj svoihh geroojev - ...
... Üks tähelepanek veel - EKREIKE valitsuse puhul sarnased KVJ-vastased rünnakud ilmselt võimalikud polnud - aga KERE puhul läks kohe andmiseks ...

Mälul on imelik omadus - olla valikuline!

https://www.ohtuleht.ee/1012623/rahandu ... -padevuses

mart2 kirjutas:

Borja kirjutas:Kuna minu sügava sisemise veendumuse kohaselt roodina-mattj dolzhnaa znattj svoihh geroojev - ...
... Üks tähelepanek veel - EKREIKE valitsuse puhul sarnased KVJ-vastased rünnakud ilmselt võimalikud polnud - aga KERE puhul läks kohe andmiseks ...

Mälul on imelik omadus - olla valikuline!

https://www.ohtuleht.ee/1012623/rahandu ... -padevuses

ei-ei, seda pole olnud, sulle ainult tundub nii
Martin ju kõnnib ka vee peal mõne mehe arvates

Ses suhtes oli rohmakas koondamisteadete väljasaatmine õnnetule orkestrile ikkagi totaalne feil. Selmet otsida aktiivselt ja avalikult lahendust nt kultuuriministeeriumi alla koonduvale riigiorkestrile vms.
Hilisemad maineparanduskampaaniakulud on kahjuks mitmekordsed.

Mis teade neile saadeti?
Mis maineparandus on tulekul?

Teen ettepaneku foorumlase hillarti meditsiiniteenistuse-teemaline jutt ümber tõsta õigesse kohta (erialad), et seal edasi selgitada.

Õige mõte: viewtopic.php?p=671025#p671025

Terviklikku postitust lõhkuma ei hakanud, aga palun tõepoolest meditsiinist edasi kirjutada õiges teemas.