www.militaar.net

Lemet kirjutas:Tegelikult järgiti GOSTi (eriti toiduainetetööstuses) üpris täht-tähelt, sest sellest kõrvalekaldumine võis tähendada suure tõenäolsusega tutvumist abreviatuuriga SORVVO...

Millalgi sai tarbijakaitsesaated kõvaks malakaks, millega nõukogude vorstimeistreid materdati. Kas kuulsaim oli omaaegse tippkommari poja F.Unduski saade "Argiasjust pühapäeval"? Sealt võis teada saada, et defitsiitne on ka kurat teab millest koosnev.
Kui kellegi nobedad näpud leiavad interneenumist või isiklikust kogust üles vorsti "Odtelnaja" retsepti, siis toda vaataks kohe huviga - ei teinud ka defitsiidimajandus sellest produktist müügihitti.

Vorstide kvaliteedi kõikumist 70ndatel ja 80ndte esimeses pooles nagu ei mäleta
Ja retseptuur- Doktorskaja koostis on venekeelses wikis olemas, järsku ka Otdelnaja..

AKFTP lahkel loal.....



Как делали вареную колбасу в цехах в конце 70-х и до середины 80-х

Вкратце расскажу о самом технологическом процессе изготовления колбасы: в конце 70-х и до середины 80-х подруга моей мамы работала технологом как раз в колбасном цеху и частенько рассказывала о своей работе. Я не знаю, как обстояли дела с другими мясокомбинатами, но на Первом мясокомбинате, где работала эта женщина, очень строго соблюдались и санитарные нормы, и требования к соблюдению ГОСТа. Конечно же, все слышали знаменитую байку, которую рассказывал "знакомый знакомого, у которого отец/родственник/бывший коллега" сам, лично работал на мясокомбинате и видел огромных крыс, бегающих по конвейеру с продукцией и временами попадающих в мясорубку.

Так вот, в этом колбасном цеху такого не было, по крайней мере, в тот период, о котором я писала чуть выше. Конечно же, запах мяса приманивал крыс, и где-нибудь на задворках предприятия они встречались, но не в цехах, и уж тем более - не в самой колбасе.

Lisaud memuaaride mõte kokkupressituna, et "vene aja lõpuks 15 aastase Kapteni" jutt peab paika ja tema oponentide oma mitte...

metssiga kirjutas:

Jaanus2 kirjutas:Kui selle pilguga kaupluses ringi vaadata, siis ei ole sel ühtegi leiba, ainult leivalaadsed tooted. Tänapäeva inimese jaoks olevat ilma magusaineteta rukkileib liiga hapu.

Rukkileibasid ja sepikuid on piltlikult öeldes sadat sorti, erineva koostise, maitse ja hinnaga, ja mina olen küll neid erinevatest poodidest ostnud. Tõsi, neid nö traditsioonilisi on ainult mõned sordid, aga need on ikka tunduvalt paremad, kui nõukaajal..

"Rehe" vormileib peaks olema suhteliselt see, mida Jaanus2 taga igatseb, ja ma kahtlustan, et ka ETKVL süsteemis "Säästu" peitekaubamärgi all müüdav on seesama.
Kilohind igatahes on seksikas ja ma vahepeal ostan... Kui röstida on täitsa okei ja kui käest hakkab ära minema, siis üle praadides veel parem.

Muus osas ühinen (et mitte ütelda ühtin! ) Jaanus2`ga.

P.S.
Et veelkord taga nutta rohelisemat muru ja ärakadunud noorusaegu, siis pagaritoodete kilekotti toppimine on saatanast.

On. Nagu ka hala nõuka ajal mittehallitanud leivast. Toppisid kilekotti ja halĺìtas mis mühises.

Mina söön ka "Rehe" leiba, kui ise ei küpseta.

Tänapäeval vist on õhutusavad kottide sees?

Kui toonases toidutööstuses millegagi probleeme oli, siis polnud see niivõrd liha sordist kinnipidamine, kui sanitaartingimused. Näiteid: leivatehaste nuhtlus olid hiired-rotid. Nende vastu peeti kasse. Kassid magasid leivariiulitel (sellised suured puust, metallist raamis, rattad all). Tegid sinna kindlasti ka häda. Mina peale selle nägemist enam kileta leiba ei ostnud. Teine näide: lihakombinaat provintsis. Hommikul käivitatakse vorstimasin (hiigelsuur hakklihamasina taoline aparaat, mis peenestas liha ja muid vorsti komponente). Sellega kaasnes rottide hüsteeriline kisa ja esimene kastitäis toodet läks prügikasti (või töötajad tassisid selle oma koertele). Trikk oli selles, ethttp://militaar.net/phpBB2/posting.php?mode=reply&f=25&t=38361&sid=52d57c6884df56b76c39df9221fec81b# tabada hetk, mil masinast tulev mass puhtaks muutus ja ei sisaldanud nt rotisabasid.

Aga kõik mis ei tapa, pidi (tervist) tugevamaks tegema.

Triviaalne tõde. Selle teadmiseks ei pea küll toidutehnoloog olema, et teada, et naatriumnitrit teeb vorsti roosaks.

See naatriumnitrit küll imesid üksi ei tee.
Tõsiselt, tasub ise korra proovida, siis asetuvad need Ülemuste vorstide omadused sootuks teise valgusesse.

Aitäh akf Sveikile vorstide koostise eest! Tabelit vaadates oleks pidanud "Otdelnaja" maitsema küll.

Runkel kirjutas:Aitäh akf Sveikile vorstide koostise eest! Tabelit vaadates oleks pidanud "Otdelnaja" maitsema küll.

Jah aga palun...
Akftp Fuks palus teadaanda, et ta toitlustusteemadest ajutiselt taandunud ja retseptide väljaotsimise vastutava ameti minu habrastele õlgedele laotanud on...

Mis veel "Otdelnajasse" puudutab.
Nagu laiemalt teada, et kui näiteks kui vere-, maksa-, põdra-, kopra-, koera-, laste- ja doktorivorstide tooraine väga hästi aimatav,
siis odtelnaja puhul lugu pisut komplitseeritum on ja nimelt esimest korda saadi valmistamise protsessi käigus "kotletid ja kärbsed" eraldi hoitud.
Vene keelde on senini neist kaugeist aegadest jäänud ütlus "mухи отдельно, котлеты отдельно"
...kuigi päris originaalis see kõlas pisut teisiti - "крысы отдельно, колбаса отдельно"

Svejk kirjutas:Lisaud memuaaride mõte kokkupressituna, et "vene aja lõpuks 15 aastase Kapteni" jutt peab paika ja tema oponentide oma mitte...

Oh jummel, jummel...auuu-kus sa oled - allikakriitika?

Kindlasti leidub netist ka "tõendeid" kus kellegi ema vestab vene muinasjutte, et tegid vorsti rottidest ja Lenini teostest, vähemalt nende mjassokombinaadis oli see nii...

Eeee.. et kas allikakriitilise turmtule puhangutele löövad vastu vaid ühe poole väited? Või võiks siiski arvata, et GOST üks üpris paindumatu asi oli ja selle painutamine pigem erand kui reegel oli. Ma ei kujuta küll hästi ette, et lihakombinaadi direktor väga aldis kinnimajja minemas oli. Aga selline perspektiiv SORVVOga suhtlemisel oli igati reaalne.

GOST võis ju paindumatu olla, aga selle tõendamiseks lükata ette jutte NSR ja OBS agentuuridelt on ikka suht kukaltkratsimapanev.

Nu aga ka vastupidise tõendamiseks pole ju suurt midagi kaaalukat ette tuua

Kapten Trumm kirjutas: Ma jõulude eel otsisid sobivat suitsusinki. Rimi letis olevad tööstuse omad jäid minust puutumata - näiteks glükoosisiirupi sisalduse pärast. Valik langes natuke kallimale Rebaseonu suitsupeekonile, mille koostises oli vaid liha ja sool.

Ma olen Rotaksist võrdlemisi normaalset sinki saanud. Päris see, mida vanaisa omal ajal tegi, siiski pole, aga igatahes oluliselt etem kui supermarketites müüdavad käkerdised. Õiget kobrulehte sel firmal ei paista olevat, seega üks artikkel Tartu komPostimehest: https://tartu.postimees.ee/6849198/rota ... da-lihapoe
Tundub olevat üks neist vähestest asjadest, mis Tartus on aga Tallinnas pole .

Fucs kirjutas:Kõige "madalama kvaliteediga" GOST järgi valmistatud keeduvorst oli "Lihaleib" ja seda mitte kasutatud liha madala sordi tõttu vaid seetõttu, et seda valmistati haigete loomade lihast (vajas erinevat töötlemise- ja tootmisprotsessi)

Ja nüüd mitukümmend aastat hiljem saan ma siis lõpuks tõe teada... Lihaleib oli jah selline omalaadne kraam. Vahel oli päris hea ja kõlbas võileiva peale panna küll, vahel oli jälle selline kõrbenud karvade maitse juures ja sellist küll ei tahtnud.