www.militaar.net

taavi013 kirjutas: ↑07 Veebr, 2023 9:52 Üllatav on eelkõige 30%-ne sisetarbimisega seotud maksude langus. See on räme number.
...

Mis näitab ühtlasi ka, et kõik, kes republitseerivad Venemaa Statistikaameti ja Putini jutte "ainult 4,5%" majanduslangusest aitavad tegelikult levitada Vene propagandata. Need 2 numbrit on enamasti siiski korrelatsioonis. Ka see, kui riik paneb kõvasti raha sõjavarustuse tootmisesse, peab tegelikult kajastuma SKP kasvuna. Nii, et kui vaatamata üüratule riigieelarve defitsiidile on sisetarbimine endiselt 30%-ga miinuses, siis on see omalaadi negatiine saavutus.

Välismaised õllesordid jõuavad tasapisi Venesse tagasi.

https://www.kommersant.ru/doc/5811232?from=top_main_2

Nagu ülejäänud paralleelimport, siis käib ka see läbi kolman(-date) riikide ja loomulikult on hinna ülespoole viinud.
Arvestades, et importõlu on nagunii mõeldud publikule, keda hind ei huvita, siis saavad õllemüüjad töövõidust rääkida küll.

Mu arust saab ikkagi seda õlleasja üldistada kogu Vene jaeturul toimuvale.
Tuuakse Hiinast ja tuuakse pika ringiga ka läänest. Sortiment pole enam endine, hinnad pole endised ja kvaliteet võib olla kehvem, aga mingit jaeturu kokkukukkumist praeguste sanktsioonide tõttu pole loota.

See on just see, mida CCCP kogu oma plaanimajanduse ja riiklike kaubandusettevõtetega ei suutnudki jaeturul kuni oma lõpuni ära lahendada.

Kilo Tango kirjutas: ↑07 Veebr, 2023 9:57Ka see, kui riik paneb kõvasti raha sõjavarustuse tootmisesse, peab tegelikult kajastuma SKP kasvuna.

Jah - ka näiteks suure loodusõnnetuse likvideerimise kulud on SKP kasv isegi siis, kui loodusõnnetuse poolt tekitatud kahju likvideerida ei suudetagi.

Miki kirjutas: ↑07 Veebr, 2023 9:06 Tõsi, on jah…
Pole kursis tehingute järelmõjudest.

Aga ikkagi märgid näitavad, et riigil king pitsitab ning kulla realiseerimist võib tulla veelgi.
Mida rohkem müüki paisatakse, seda allapoole peaks hind ka liikuma.

Vene kuld on sanktioneeritud kaup tehingud sellega keelatud läänes, osta võivad Aasia riigid ja nii,et sellest ei kuuluta muidu vaadatakse neile meie poolt halvasti. Võimalik,et Hiina on võimeline nii kõik ära ostma,et keegi ei saa arugi, maailmaturu hinda võib mõjutada ainult kaudselt kui sealne nõudlus peaks vähenema aga mis ei pruugi Vene kulla ostul isegi juhtuda.
Tavaolukorras kui piiranguid poleks võiks ja peaks Vene kullamüük hinda alandama.

Orkide raudtee kurdab metalli välismaale ekspordi kokkukukkumisest raudteevedudel

Venemaa Raudtee teatas metalliekspordi kokkuvarisemisest
Metallide vedu raudteel ekspordiks langes jaanuaris 23%.
https://twitter.com/finanzru/status/1622881194357448706


Orkide Kirkorov, kes peaks sanktsioonide all olema, käis Grammy auhindade väljaandmisel USA-s. Arvatavalt liigub Bulgaaria passiga ringi, mis tal ka on.

Philipp Kirkorov, Russian "star", big supporter of war and Putin, partying at GRAMMYs last Sunday.
I posted previously about his real estate in the US.
He should be sanctioned and banned from entering the US.
Please share!
https://twitter.com/Gerashchenko_en/sta ... 5653093376

Tegelasel kinnisvara Miamis
This is “Russian king of pop” Filipp Kirkorov
He has announced concerts in Crimea to support the Army a few days ago.
He supports war in
He has a house and apartment in Miami.
I strongly believe he should be put on the US travel ban list for supporting murder of
https://twitter.com/Gerashchenko_en/sta ... 3185313792

Sberbanki tütarettevõte kaotas litsentsi Araabia Ühendemiraatides tegutsemiseks

Sberbank kaotas USA nõuete tõttu oma tütarettevõtte AÜE-s
Kõik Sberbanki tütarettevõtte litsentsid tühistati nädal pärast USA ametnike visiiti AÜE-sse.
https://twitter.com/finanzru/status/1622903045452451845

Miki kirjutas: ↑07 Veebr, 2023 7:16 2022. aastal koristati Venemaal rekordiline teraviljasaak – Rosstati andmetel ulatus teravilja ja kaunviljade brutosaak netomassis 153,8 miljoni tonnini.
Rekordilise teraviljasaagi ja sanktsioonidega kaasnevate logistiliste raskuste taustal on Venemaal kogunenud 260 miljardi rubla väärtuses teraviljavarusid. Analüütikud hoiatavad, et ülejäägi ladustamine võib kahjustada kasumlikkuse marginaali.

Traditsiooniliselt eksporditakse suurem osa ekspordiks mõeldud tooteid (kuni 70%) põllumajandusaasta esimesel poolel (vahemik ei kattu kalendriaastaga, see algab 30. juunil ja kestab kuni järgmise aasta 1. juulini)

Kuid praeguse 2022/23 hooaja esimesel poolel eksporditi vaid 50-56% mahtudest. Ekspordi mahajäämuse põhjuste hulgas on raskused laevade prahtimisega ning partnerite kartused erinevate sanktsioonide ees.

Huvitav, kas siia sisse on arvestatud ka see osa, mis Ukrainast pihta pandi? Sõjasaak ju ka saak.

aksel90 kirjutas: ↑07 Veebr, 2023 15:05

Miki kirjutas: ↑07 Veebr, 2023 7:16 2022. aastal koristati Venemaal rekordiline teraviljasaak – Rosstati andmetel ulatus teravilja ja kaunviljade brutosaak netomassis 153,8 miljoni tonnini.
...

Huvitav, kas siia sisse on arvestatud ka see osa, mis Ukrainast pihta pandi? Sõjasaak ju ka saak.

Kindlasti on sisse arvestatud. Putin hakkas juba kevadel hõikama, et küll meil on imeliselt hea viljasaagi aasta! No kes veidigi põllumajandusega kokku on puutunud- tibusid loetakse sügisel. Üks hiline külmalaine, liigne vihmasadu, põud vms. - see kõik võib kaasa tuua väiksema saagi ja pool aastat varem seda ei saa kuidagi ette ennustada (hetkel veel). Ainukene selgitus on: varastati on nii palju vilja, et vilja kogus ei sõltu kohalikust saagikusest.

Ukrainast riisuti vilja ju tema käsitluses Venemaa territooriumilt.

Selles tundubki point olevat, et keegi ei taha varastatud vilja osta.
Kes teeb kindlaks, kust saadused tegelikult pärit on? Põleva mütsi moodi värk vist...

Paar linki meeldetuletuseks ka juurde...

Ukraina ametnikud süüdistavad Venemaad mitmesaja tuhande tonni varastamises Venemaa okupatsiooni all olevatel aladel.
https://www.aljazeera.com/news/2022/6/9 ... om-ukraine

Jälgimine, kuhu Venemaa viib varastatud Ukraina vilja?
https://www.bbc.com/news/61790625

Kilo Tango kirjutas: ↑07 Veebr, 2023 9:57

taavi013 kirjutas: ↑07 Veebr, 2023 9:52 Üllatav on eelkõige 30%-ne sisetarbimisega seotud maksude langus. See on räme number.
...

Mis näitab ühtlasi ka, et kõik, kes republitseerivad Venemaa Statistikaameti ja Putini jutte "ainult 4,5%" majanduslangusest aitavad tegelikult levitada Vene propagandata. Need 2 numbrit on enamasti siiski korrelatsioonis. Ka see, kui riik paneb kõvasti raha sõjavarustuse tootmisesse, peab tegelikult kajastuma SKP kasvuna. Nii, et kui vaatamata üüratule riigieelarve defitsiidile on sisetarbimine endiselt 30%-ga miinuses, siis on see omalaadi negatiine saavutus.

Mis on hea, on see, et kaks protsessi käivad samaaegselt. Maksutulude langus ja maksukulude tõus. N.ö. võimendavad üksteist (need protsessid).

aksel90 kirjutas: ↑07 Veebr, 2023 15:05

Miki kirjutas: ↑07 Veebr, 2023 7:16 2022. aastal koristati Venemaal rekordiline teraviljasaak – Rosstati andmetel ulatus teravilja ja kaunviljade brutosaak netomassis 153,8 miljoni tonnini.
Rekordilise teraviljasaagi ja sanktsioonidega kaasnevate logistiliste raskuste taustal on Venemaal kogunenud 260 miljardi rubla väärtuses teraviljavarusid. Analüütikud hoiatavad, et ülejäägi ladustamine võib kahjustada kasumlikkuse marginaali.

Traditsiooniliselt eksporditakse suurem osa ekspordiks mõeldud tooteid (kuni 70%) põllumajandusaasta esimesel poolel (vahemik ei kattu kalendriaastaga, see algab 30. juunil ja kestab kuni järgmise aasta 1. juulini)

Kuid praeguse 2022/23 hooaja esimesel poolel eksporditi vaid 50-56% mahtudest. Ekspordi mahajäämuse põhjuste hulgas on raskused laevade prahtimisega ning partnerite kartused erinevate sanktsioonide ees.

Huvitav, kas siia sisse on arvestatud ka see osa, mis Ukrainast pihta pandi? Sõjasaak ju ka saak.

Oma erialast tingituna loen aegajalt maailma suuremate viljakasvatuspiirkondade kohta saagikushinnanguid ja minu teada oli Venemaal tõesti rekordaasta ja ilmselt ka ilma Ukraina viljata. Raske uskuda, et okupeeritud aladelt väga suuri saake see aasta koristati.
Kui vilja on rohkem siis võtabki kauem aega logistika. Venemaal (ja vist ka Ukrainas) ongi sadamate infra hakanud piiravaks teguriks muutuma vilja ekspordil, sest kogusaagid on kasvava trendiga , aga infrasse pole investeeritud piisavalt.

VTB süüdistab kahjumis sanktsioone
Venemaa suurpank VTB süüdistas läinud aasta kahjumis ainult sanktsioone, ütles panga juhatuse esimees Andrei Kostin.

Kostini tunnistus on haruldane, sest Venemaa ametlik seisukoht on, et lääne sanktsioonid ei avalda Venemaale mõju.

Lääs on blokeerinud mitme Venemaa panga ligipääsu rahvusvahelisele maksesüsteemile SWIFT, kuna Venemaa viis läinud aasta veebruaris sõja Ukrainas täieulatuslikuks. Sberbank ja Venemaa suuruselt teine pank VTB pidi enamikus Euroopa riikides oma tegevuse lõpetama.

VTB laenuportfellist on üle 20 protsendi valuutalaenud. Pank oli enam kui saja kahjumis Venemaa panga seas. Venemaa pankade kasum vähenes aastaga 90 protsenti.

Kostin ütles intervjuus telekanalis Rossia 24, et pank kasvatas nii eraisikute kui ka ettevõtete laenuportfelli, aga sanktsioonid viisid panga kahjumisse.

Ta märkis, et 24. veebruarist 10. märtsini külmutati panga väliskontodel 26 miljardit dollarit.

Venemaa viis veebruaris ja märtsis sisse karmi kapitali väljaveo piirangud, sealhulgas keelati dollarite ja eurode ostmine. Panga kliendid kiirustasid pangast välisvaluutat välja võtma.

VTB pidi ostma turult valuutat ebasoodsa kursiga. Kostin ütles, et Venemaa keskpank ei suutnud pakkuda pangale piisavat dollarilikviidsust.

VTB loodab, et tänavu teenitakse samasugune kasum nagu 2021. aastal, kui see ulatus 320 miljardi rublani.
https://investor.postimees.ee/7707668/s ... anktsioone

Inozemtsev,kes küllaltki reaalselt hindab Vene majandust ja selle võimekust toetada sõda on arvamusel,et jaanuari defitsiit tuleb Venemaale -7 milliardit ruublikut.Meenutuseks detsember oli vist -3,5 milliardit ruublikut.

Svobodas majandusajakirjaniku Maksim Blanti artikkel "Kas sõjaks on raha?"

https://www.svoboda.org/a/estj-li-denjg ... 60244.html

Põhiteesid:

- jaanuaris müüs vene keskpank valuutat (Hiina jüaanid) päevas 3,2 miljardi rubla eest, et katta eelarveauku;
- veebruaris tehakse sama, ainult et juba 8,9 miljardi rubla eest päevas;
- Brent nafta maksab praegu ligikaudu sama, mis aasta tagasi, Urals nafta on sama ajaga odavnenud 1,7 korda, loogiliselt langevad riigi maksutulud;
- see on täpselt see efekt, mida Lääs naftaembargoga taotles - vähendada võimet sõda finantseerida. Kuid peame tähele panema, et naftasaaduste piirangute (jõustuvad veebruarist) efekt ei ole veel kohale jõudnud;
- juttudele sanktsioonide mittemõjumisest võib seega punkti panna;
- Putin ei olevat rahul, et riigi maksutulud nafta müügist vähenevad. Siin vaja midagi ette võtta. Kurja juur olevat Urals nafta noteeringud, mis kujunevad turul. Putin olevat käskinud 1.märtsiks välja mõelda uue skeemi, põhiliseks töövariandiks olevat skeem, kus sisuliselt hakkab noteeringuid (ehk siis taset, millest arvutatakse makse) määrama riik.

See viimane punkt teeb eriti heameelt, lausa nostalgia tuleb endal peale.

Naftafirmad on olnud Putini lüpsilehm, see on see, kust tuleb raha. Alati on tulnud. Gaspromi ja Rosnefti bossi töölaud on see koht, kus rubla läheb liikvele, kust rublane münt hakkab veerema oma teekonnal. See tähendab, need firmad ei ole kunagi olnud selle jaoks, et riik peaks neile midagi andma (kahjumi katmiseks). Nafta ja gaasi müük on allikas, kust saab raha, et katta muid kahjumeid, alati on saanud. Kui aga sealt enam võtta ei ole, siis...