Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Kapten Trumm]

Kartul on kaaluga kipus olijale või II tüübi diabeeti kaldujale ka paljalt selge tabu.
Viskab veresuhkurit (ja sellega koos rasvakogumise ahelreaktsiooni) üles väga hästi.

Piimaga (ja selle abil toidu tegemisel) tuleb silmas pidada, et piimas sisalduv piimasuhkrur laktoos laguneb kuumutamisel muuhulgas glükoosiks, mis on kõige kergemini omastatav suhkur üldse ja peksab väga hästi veresuhkrut üles.

Või (kui tegemist on ehtsa, 82% rasvasisaldusega võiga, mitte transjamaga) ei ole siin võrrandis kuigi tähtis faktor, kui kaloritega üle ei paku. Rasv pigem on veresuhkru suhtes neutraalne, tärklis (kartulist) ja glükoos (kuumutatud piimast) aga küll.

[Kapten Trumm]

Alati võib ka pähkleid või muid seemneid süüa.

Kuigi tõsiusku veganid väidavad ise vastupidist, kohtab neid keskmisest tihemini synlabi ukse taga oma vere koostist mõõtmas. Miks? Sest taoline ühekülgne toit ei varusta siiski kõigega.

Sellest veganlusest loobumist meeleolulanguse tõttu seletab väga hästi just igasugu mineraalide ja mikroelementide nappus, kuna neid taimedest lihtsalt ei saa. Nad võivad seal sisalduda, aga keha neid ei omasta. Näiteks omastatavat seleeni, mis on vajalik mõtte kiireks liikumiseks, saab peamiselt kanamunadest.

Nendel, kes toituvad paleo stiilis (palju loomset valku), võivad rahulikult võtta ning farmaatsia tablette mitte neelata - millegi puudujääk on vähetõenäoline, sest loomne toidulaud on palju rikkalikum ning natuke taimset juurde võtta (nt C-vitamiini pärast) on juba lihtne.

[Kriku]

Kõik õige, ma ei propageeri veganlust. Tahtsin vaid öelda, et energiarikas taimetoit ei pea olema tingimata kiudaineterikas (mis ülalviidatud artiklis kirjeldatud juhtumil probleem oli).

[vanahalb]

Piimaga (ja selle abil toidu tegemisel) tuleb silmas pidada, et piimas sisalduv piimasuhkrur laktoos laguneb kuumutamisel muuhulgas glükoosiks, mis on kõige kergemini omastatav suhkur üldse ja peksab väga hästi veresuhkrut üles.

Või (kui tegemist on ehtsa, 82% rasvasisaldusega võiga, mitte transjamaga) ei ole siin võrrandis kuigi tähtis faktor, kui kaloritega üle ei paku. Rasv pigem on veresuhkru suhtes neutraalne, tärklis (kartulist) ja glükoos (kuumutatud piimast) aga küll.

Kui on tegu otse lehma alt võetud piimaga. Laktoosivaba piima Eestis minuteada mõnel pool müüakse, Soomes aga peab juba tikutulega otsima, et leida laktoosiga piima. Kõik ongi laktoosivaba, vist isegi või.
Ja ääremärkusena - kui Venemaa Krimmi sündmuste tuules eurotoidule sanktsioonid kehtestas müüsid soomlased tuima näoga oma laktoosivaba piima endiselt Venemaale sest Venemaal oli see mitte piima vaid mingite ravimite nimekirjas.

[AMvA]

Kui on tegu otse lehma alt võetud piimaga. Laktoosivaba piima Eestis minuteada mõnel pool müüakse, Soomes aga peab juba tikutulega otsima, et leida laktoosiga piima. Kõik ongi laktoosivaba, vist isegi või.
Ja ääremärkusena - kui Venemaa Krimmi sündmuste tuules eurotoidule sanktsioonid kehtestas müüsid soomlased tuima näoga oma laktoosivaba piima endiselt Venemaale sest Venemaal oli see mitte piima vaid mingite ravimite nimekirjas.

Ma võtaks selle nii kokku, et Soomes ei olegi normaalset piima poes saada.

[Jaanus2]

Hapendatud piimatoodetes on laktoos lagunenud, samuti on laagerdunud juustud samahästi kui laktoosivabad. Mõned tõesti ei seedi täiskasvanuna rõõska piima, aga hapendatud tooted ei tee midagi. Sellepoolest eurooplased hiinlastest ja neegritest erinevadki, et on pikkaajalise karjakasvatuse tõttu omandanud mutatsiooni ka täiskasvanuna rõõska piima seedida. See oli suur eelis paljunemisel. Kuidas nüüd kõik soomlased äkki selle võime kaotanud on ja jälle korilaste tasemele kukkunud, ei saa hästi aru. Gluteenitalumatus on ka väga moes nagu poleks aastatuhandeid teraviljakasvatust olnudki.

[vanahalb]

Kusjuures ma polegi aru saanud, et mismoodi soomlased suudavad laktoosivaba piima teha sellistes kogustes, et jätkub igasse nurgapoodi. Seda ainest ei suudaks vist mitte keegi sellistes mahtudes piimast välja sõeluda. No aga kui laktoos laguneb kuumutamisel glükoosiks siis võibolla ongi müsteerium selles. Tuleb toorpiimale korralikult kuuma anda, laktoos kaob ja ongi kõik.

Piima kohta ei oska ma suurt midagi kirjutada - kui keegi pakub ja janu just silmanägemist ära ei võta olen ikka Vladimir Uljanov-Leninit tsiteerinud "Lastele, kõik lastele! ". Aga soome keefir (laktoosivaba ) on minukeele jaoks lausa magus. Mingisugused tehnoloogilised erinevused eesti ja somme keefiri tootmisel kindlasti on. Just täna hommikul vaatasin et ossaraisk, külmkappi on poolik pakk eesti keefiri jäänud ja kõlblik kuni 21.jaanuarini. Sellegipoolest jõin ta ära ja ei võtnud isegi röhatama. Soome keefiriga küll nii teha ei saa. Kui pakk on kaks nädalat niimoodi külmikus ja ust paotada võtab ta ise jalad allla ja hakkab WC poole loivama.

[Kapten Trumm]

Hapendatud piimatoodetes on laktoos lagunenud, samuti on laagerdunud juustud samahästi kui laktoosivabad. Mõned tõesti ei seedi täiskasvanuna rõõska piima, aga hapendatud tooted ei tee midagi. Sellepoolest eurooplased hiinlastest ja neegritest erinevadki, et on pikkaajalise karjakasvatuse tõttu omandanud mutatsiooni ka täiskasvanuna rõõska piima seedida. See oli suur eelis paljunemisel. Kuidas nüüd kõik soomlased äkki selle võime kaotanud on ja jälle korilaste tasemele kukkunud, ei saa hästi aru. Gluteenitalumatus on ka väga moes nagu poleks aastatuhandeid teraviljakasvatust olnudki.

Päris nii see pole, Eestis on tavapärane, et 2,5% joogipiimas on suhkruid (st valdavalt laktoosi) 5% ringis, siis keefiris ja hapupiimas on seda 2-3%.
Äkki tuleneb sellest, et kasutatakse tootmist kiirendavaid võtteid, mitte loomulikku "ära käimist", st selle aja jooksul ei jõuagi bakterid seda laktoosi nahka panna. Kasutatakse näiteks sisseostetavaid bakterikultuure?

Milline näeb välja laktoosieraldamise protsess, ausalt ei teagi. Kui see seisneb lihtsalt piima kuumutamises ja seeläbi laktoosi glükoosiks muundamises (piim muutub magusa(ma)ks, siis see on jälle üks tore samm inimese glükeemilise koormuse tõstmisel.

Piimasupi teeb magusa(ma)ks glükoos, mis tekib laktoosi lagunemisel kuumuse tõttu. Lehmad vast laktoosivaba piima veel anda ei suuda.

[Fucs]

Miks on üldse vaja laktoosivaba piima? Ehk hakkab mõne inimese kõht piimast möllama hoo­­pis sellepärast, et inimene joob liiga harva piima?

Väino Poikalainen, EMÜ toiduteaduse doktor: Nii lihtne see siiski pole. Piimas sisalduv suhkur ehk laktoos on suur energiaallikas. Laktoos lõhustub inimese organismis kaua ja nii jätkub selle energiat meil tükiks ajaks.

Laktoosi lõhustab inimese organismis seedeensüüm laktaas, see muudab laktoosi galak­­toosiks ja glükoosiks, mida soolestik suudab omastada. Kõige rohkem laktaasi on väikeste laste organismis. Ajapikku hakkab inimesel laktaasi üha vähemaks jääma ja nii hakkab laktoos meid vanas eas häirima – et pole piisavalt laktaasi, hakkab laktoos organismis roiskuma ning sellepärast lähebki kõhus mürin lahti.

Laktoosivabast piimast ei ole keegi laktoosi välja võtnud. Sellisesse piima lisatakse paras kogus laktaasi, mis lõhustab laktoosi meile vastuvõetavaks galaktoosiks ja glükoosiks.

https://tartu.postimees.ee/1125190/mida ... se-topivad

Laktoosi saab mingil määral "välja filtreerida" ka erineva töötlusega

Antud töö eesmärkideks oli teostada hapu vadakuga membraanfiltreerimise katsed, saamaks teada kuivõrd on kasutatav antud töös valitud metoodika laktoosi-ja mineraalainesisalduse vähendamiseks ning teostada esmane tootearendus vähendatud laktoosi ja mineraalainetega vadakujoogi väljatöötamiseks. Laktoosi ja mineraalainete vähendamiseks kasutati ultra-, nano- ja diafiltratsiooni, peale igat filtreerimisetappi teostati kuivaine-, laktoosi-, mineraalaine-ja valgusisalduse analüüsid ning uuriti koostisosade muutust. Tootearenduse käigus valmistati kolm hapul vadakul põhinevat jooki ning tarbija eelistuste väljaselgitamiseks teostati sensoorne hindamine. Tulemustest selgus, et ultra-ja nanofiltratsioonil eemaldati vadakust 42% laktoosi, lisades neile kahele filtreerimisele veel ka diafiltratsiooni, eemaldati lisaks 20% laktoosi ning vadaku tegelik laktoosisisaldus langes 5,61%-lt 2,15%-ni. Võrreldes antud tööd analoogilise tööga kirjandusest, oli käesolevas töös laktoosi eemaldamise protsent väiksem, mis võis olla põhjustatud kasutatud tehnoloogiliste parameetrite erinevusest.

https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y

Laktoosivaba piima tootmisel kasutatakse peamiselt siiski laktaasi lisamist

Laktoosi hüdrolüüs ehk laktoosi lagundamine

Laktoosi lagundamiseks lisatakse piimale meiereis laktaasiensüümi ja hoitakse piima seejärel teatud temperatuuril. Tavaliselt hüdrolüüsib inimese peensooles olev laktaasiensüüm laktoosi samal moel.

Hea teada laktoosi kohta

Küpsetatud juustud on laktoosivabad. Suurem osa laktoosist eraldub valmistamise käigus koos vadakuga. Allesjäänud väike kogus laktoosi käärib küpsetamise käigus muu hulgas piimhappeks.

Kas vähese laktoosisisaldusega tooted on laktoosivabad?

Hüdrolüüs ei lagunda laktoosi kunagi sajaprotsendiliselt. Seetõttu on hüdrolüüsi abil keeruline valmistada täiesti laktoosivabu tooteid. Vähese laktoosisisaldusega kõrgpastöriseeritud piimas lagundatakse laktoosi väga põhjalikult, kui piima hoitakse paar nädalat toatemperatuuril. Ühtlasi muutub piim järjest magusamaks.

Täiesti laktoosivaba piimajook

Kromatograafiline eraldamine on füüsikaline meetod, mille abil eraldatakse piimast laktoos. Selle meetodi abil eraldatakse rasvavabast piimast laktoosi ja vett sisaldav fraktsioon.

http://kidius.valio.ee/pollonkolo/allergiat.html

[Kapten Trumm]

Taolised toiduained, kust mingi tehnoloogilise trikiga on eemaldatud mingi oluline koostisosa, ei saa head kaasa tuua.
Veel 10-15 a tagasi oli meil menukas toode "rasvata piim". Rasvasisaldus oli vist 0,1% või nii. Täna sellist jama õnneks poes ei pakuta ja küllap ostja on ka aru saanud, et looduses on asjad ikka tasakaalus, mitte nii, et võtame suvaliselt ühe osa ära. Seevastu täna leiate piimaletis 2-3 sorti rasvast piima (3,8-4,2%). Päris täispiimaks seda nimetada ei saa (kes on lehmapiima joonud, saab aru), aga siiski samm edasi.

Et inimesed piima ei talu, tasubki vast vastust otsida kahest asjast 1. see keemia ja steriilsuse vaimustus, millega me oma organismi ise piiname 2. igasugu "rasvata" piimade liigne tarvitamine. Inimkeha on siiski kohanev asi ja kui inimene on lehmapiimaga 5000 aastat harjunud, siis kuidas nii äkki tekkis selline massiline probleem?

[Some]

Sai testitud Tarx77 poolt müüdavat põdrakonservi. http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 29&t=44800 Metssealiha oma tuleb millalgi hiljem.
Võrdlen Linnamäe lihatööstuse omaga.

Hind ja suurus

Linnamäe 240gr konserv maksab €3.70 poes (Ise ostan Promo hulgilaost alla €3). Tarx77 müüdav 325gr konserv €3.

Välimus ja sisu

Linnamäe lihakonserv näeb parem välja, roosam (toiduvärv E120). Kallerdist on rohkem. Linnamäe konserv sisaldab 68% põdraliha ja 24% sealiha. Tarx77 omas tundub sealiha osakaal alla 10% olema. Võimalik, et pekiga sealihakamara asemel, mida jahimehed tavaliselt ulukilihakonservides kallerdise tekitamiseks kasutavad, oli kasutatud eraldi keedetud puljongit. Igatahes rasvakihti polnud ei all ega ülal, küljel puhas kallerdis.

Maitse

Linnamäe konservi maitsestus mulle meeldib (maitsetugevdaja). Tarx77 oma on maitsestatud minimaalselt. Mina ei suutnud isegi soola tajuda, rääkimata piprast. Ehk siis lihtsalt konservi pandud taine põdraliha, maitsestamine jääb sööja teha. Pärast praadimist oli maitse minu jaoks tugevam. Aga et tegu kuiva lihaga, siis kasulik natuke õli lisada. Konservis priimuse peal soojendamine tõenäoliselt ei toimi - vähene kallerdis kaob ära ja rasva on konservis ülivähe.

Kokkuvõte

Maitse asi. Linnamäe konserv on proffide poolt nii maitse kui välimuse poole pealt disainitud, Tarx77 konserv on aus põdraliha ilma mingite trikkideta. Mina eelistaks võileiva peale Linnamäe oma ja teistesse toitudesse lisamiseks Tarx77 oma. Sest mulle meeldib soolane ja tugevam maitse

[oliver]

Tarxil puudub kohustuslik loorberileht, või on see põhjas?

[Some]

Ei olnud ei loorberit ega vürtse. Mis mulle iseenesest sobis, sest ei viitsi neid konservist välja nokkida. Ok, loorberilehega on see lihtsam aga vürtsiterad tikuvad kogu aeg hammaste vahele sattuma ja see on ebameeldiv tunne.

[vtl]

Kõik õige, ma ei propageeri veganlust. Tahtsin vaid öelda, et energiarikas taimetoit ei pea olema tingimata kiudaineterikas (mis ülalviidatud artiklis kirjeldatud juhtumil probleem oli).

Eelneval lehel olevates postitustes on korduvalt läbi käinud sõna "vegan" ja "veganlus" veidi vales kontekstis. Viimsepäevateemas ja üldse ellujäämises on vahettegemine aga väga oluline.

Vegan =/= taimetoitlane. Ehk iga vegan on taimetoitlane, aga iga taimetoitlane ei ole vegan. Mis seal vahet on?

* Taimetoitlane on see, kes jätab kotleti sulle.
* Vegan on see, kes hakkab sinu käest kotletti ära kiskuma.

Pikemalt seletades - taimetoitlane on lihtsalt keegi, kes eelistab taimset toitu, aga muidu on täiesti normaalne inimene. Nende seas on neid, kes väldivad liha, aga söövad kala (pesko-vegetaarlus), neid, kes ei söö liha ega kala, kuid söövad piimatooteid ja muna (lakto-ovo vegetaarlus) ja nende kombinatsioonid. Ehk taimetoitlase jaoks on iga inimese toitumine tema oma asi.

Veganlus aga ei ole mitte ainult dieet, vaid elustiil. Vegan ei tarbi mitte midagi loomset - alates meest (mesilaste "ekspluateerimine"), kummikommidest (zelatiin!) ja Guinessi õllest (selitamiseks kasutatakse kalapõit) ning lõpetades villast, siidist või nahast rõivaste jms. toodetega).
Lisaks eelnevale on oluline vahe võrreles taimetoitlasega selles, et vegan üritab oma elustiili teistele peale suruda. Vegan arvab nimelt, et tema moraalne kompass on omnivooride (kõigesööjate) omast kõrgem ning kõik teised elavad "valesti". Seega üritab vegan maailma parandada, kõiki oma usku pöörata ning võitleb selle eest, et loomseid saadusi ei tarvitataks ühelgil moel, ei toiduks ega muul kujul.

Kuidas saada aru, et inimene on vegan? Väga lihtne. Oodake 5 minutit ja ta tuleb ütleb seda teile ise.

iamvegan.jpg (46.11 KiB) Vaadatud 2716 korda

[Leo]

Keedetud kartuli glükokeemiline (on see eesti keel) indeks on 78, glükoosil ehk suhkrul 100 ja kikhernel näiteks 28, nii et DMII patsient peaks ainult kartulist toitudes (päriselt ju sellist inimest ei ole), sööma kartulit ükshaaval ja iga täistund, et ei oleks suurt veresuhkru kõikumist, rohkem vaata siit http://www.kaloritaulukko.fi/glykeeminen-indeksi/

Kartulipudru ajab paksuks, kui vesise kartuli maitsvamaks tegemiseks sinna reipalt piima, koort, võid või praetud pekikõrneid sisse uhatakse, kuid kui päevane energiahulk jääb samaks, ei peaks hullu olema (see on siis terve inimese teemal), alla võetakse ikkagi peamiselt siis, kui saadakse vajalikust vähem energiat ja mingil hetkel organism jõuab tasakaalupunkti, kui energiat piisab X kilode toitmiseks. Kui vaadata klassikalist taldrikumudelit, siis pool salatit või juurvilju, veerand süsivesikuid ja veerand valku, see kehtib ka DM patsiendile, lihtsalt peavad jälgima, et korraga liiga palju süsivesikuid sisse ei aja ja vastavalt sellele insuliini annust sättima.

Kaunviljade ja seemnete söömine eeldab ka suures koguses vee joomist, et seeditav mass oleks piisavalt püdel ja liiguks mõistliku kiirusega läbi, kui on liiga vedel või tahke, on jama. Liiga palju vett sisse imeda on ka jama, inimene läheb paiste ja südame ning neerude koormus suureneb.

See on loll jutt, et Soomes müüakse ainult või peamiselt laktoosivabasid piimatooteid. Kuidas laktoos piimast kätte saadakse, ei tea, see on piimatööstuse tehnoloogia teema, tasub mõnelt asjatundjalt küsida. Olen neid elu jooksul mõned üksikud korrad pidanud äärmise häda sunnil kasutama. Sedamüüakse sellepärast, et on hea äri, sest paljudel soomlastel on laktoosi-intolerants koos sellest tuleneva kõhuvalu ja -lahtisusega.Muide, Eestis olevat selliseid inimesi veel rohkem, kuid enne nad lihtsalt ei söönudki piimatooteid. Kui seda suudetakse Venemaale ravimina müüa, väga tore, kuid igas Soome poes on ka täiesti tavalisi piimatooteid mitmelt valmistajalt, ka Eestist, näiteks kohupiimad ja hapukoor. Milline see normaalne piim on? Sõbrad on sõprade taludest ostnud oma kasutusse piima, mis on lehmast tulnud ja maha jahutatud, kuid kui müüa toorpiima ametlikult ja suures koguses, siis tuleb tagada ka see, et seal ei ole midagi ohtlikku ja siis hakatakse piima tootlema. Mingeid vähem töödeldud vanamoodi piimatooteid on ka poodides müügil.