www.militaar.net

lamba-ants kirjutas: ↑15 Dets, 2022 0:45

OLAVI kirjutas: ↑15 Dets, 2022 0:14 Nagu telekast oli näha, siis seal näidatud liinidest olid kõik absoluutselt hooldamata ja okstes.
Pole rääkida midagi liinikoridoride puhastamisest, kui oksad on lume raskuse all vajunud juhtmetele.

Näide elust enesest. Liinile murdunud puu peale kohale tulnud avariibrigaad tegi minimaalse hulga lõikeid mootorsaega, et liin vabastada ning nott ja oksad kõik samasse risti-rästi vedelema jätta. Mõnisada meetrit eemal olnud oksapidi liini kohal olevat puud ignoreeriti "sest see on hoolduse töö" ja soovitati lahkelt järgmist tormi oodata.

PS. See ei toimunud viimase nädala jooksul, kui säärast käitumist võiks vabandada suure tööhulgaga.

Kui erametsaomanik lõikab harvesteriga raieküpset metsa, siis oksad jäävad samuti "risti-rästi vedelema". Tüvi lastakse harvesterist läbi ja maha lõigatud oksad jäävadki sinnapaika mädanema. Peenem võsa tallatakse lihtsalt maha.

Sa näed esimest korda elus metsatööd või? Kes see neid oksi hakkab seljas metsast välja tarima ja milleks?

Minu hinnangul harrastab Elektrilevi lubamatut kokkuhoidu, näiteks liitumisvõimsuste välja ehitamisel. Paneb 70A trafo ja müüb liitumistasude eest sinna taha silma pilgutamata 200A võimsust. Tulemuseks on sõlme pidev piiripealne töötamine, faaside kadumine, alapinged, trafode välja löömine tipptarbimise ajal. Samuti tehakse liiga vähe liinide aluse hooldust - Saaremaalt teles näidatud juhtudel olid liinid paksus metsas, puud paari meetri kaugusel. Ma ei usu (oma elu- ja töökogemuse põhjal), et liinialuse võsa raadamine harvesteriga ja selle puidu nui neljaks suure tee äärde tarimine annab niipalju säästu, et selle kokkuhoiuga saaks liinialused tunduvalt paremaks kui täna on.

Ja see lubamatu kokkuhoid tuleb peamiselt sellest, et Elektrilevil on turjal poliitiline surve mitte teha "liigseid hinnatõuse". Kui meil kõik kaubad on aastaga 2x kallinenud, kuidas saab siis võrgutasu ainult 15% tõusta? Käiakse seal vabatahtlikkuse korras tööl vahest?

Metsa jäetav oksarisu kujutab ainul kuuse puhul (teoreetilist üraski-)ohtu.
Igal muul juhul on lagunev oks uuele metsale väetiseks.
Pideva ja korduva kogu kasvava puidu väljaveo korral (hakkeks) peab kas väetama või vähemalt tuha metsa tagasi vedama.

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Dets, 2022 9:58 Kui erametsaomanik lõikab harvesteriga raieküpset metsa, siis oksad jäävad samuti "risti-rästi vedelema". Tüvi lastakse harvesterist läbi ja maha lõigatud oksad jäävadki sinnapaika mädanema. Peenem võsa tallatakse lihtsalt maha.

Sa näed esimest korda elus metsatööd või? Kes see neid oksi hakkab seljas metsast välja tarima ja milleks?

Kes rääkis väljavedamisest? Ja miks seljas? Liini ümber olev kaitsevöönd ja teelaadne toode lubas ilusti masinaga kohale sõita. Kuna sul targutamisvajadus ei lase vait olla, aga teema lugemisega on ilmselt raskusi olnud, siis tsiteerin uuesti määrust, mille akf Fucs siin teemas juba korra postitas.
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004?leiaKehtiv

§ 9. Kaitsevööndis puude, põõsaste ja okste raiumine

...
(3) Kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik raiutud põõsad ja oksad koguma vallidesse või käitlema muul, kinnisasja omanikuga kooskõlastatud viisil. Puude raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik kooskõlastatult kinnisasja omanikuga langetatud puud laasima, järkama ja ladustama kinnisasja omaniku poolt näidatud kohta, kuid mitte kaugemale kui kinnisasja piirile. Raiutud materjali edasise käitlemise korraldab kinnisasja omanik.

Mehed, tõsiselt vä? Harvesteriga võsa lõikama?

Võsa võetakse giljotiiniga. Suvalisele ekskavaatorile käib kopa asemel giljotiin külge ja tuld. Ekskavaatori tunnihinne oli paar aastat tagasi €30.
https://www.youtube.com/watch?v=rF9YALodzgM

Praegusel ajal jääb võsahakke müügiga isegi kasumisse. Kõige suurem probleem on tõenäoliselt mahtude vähesuses ja laoplatside leidmises, hakkur tahab haohunniku kõrvale kõva maad ning mingite väikeste hunnikukeste pärast keegi sõitma ei hakka. Rekkakoorem on miinimum. Ning võsa tahab enne hakkimist pool aastakest kuivada ning kes see tahab oma maatükki haohunniku alla kinni panna.

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Dets, 2022 9:58 Ja see lubamatu kokkuhoid tuleb peamiselt sellest, et Elektrilevil on turjal poliitiline surve mitte teha "liigseid hinnatõuse". Kui meil kõik kaubad on aastaga 2x kallinenud, kuidas saab siis võrgutasu ainult 15% tõusta? Käiakse seal vabatahtlikkuse korras tööl vahest?

20% oma müügitulust (mitte kasumist!) maksab Elektrilevi tavaliselt dividendideks. Reeglina siis ca 20 miljonit aastas. Eesti Energia kavatseb näiteks sel aastal 2021a eest dividende riigile maksta 46,7 miljonit. Huvitav kui suured dividendid 2022a eest tulevad, 2021a elasime ju suuresti importelektri pealt ja hinnad olid madalad.
Ühesõnaga, ma ei saa aru, miks halatakse, et hinnad on madalad ja raha ei jätku, kui kasumid on täitsa korralikud ja jagub 10 miljoneid veel riigile eelarveaukude lappimiseks maksta?

Edit: aastal 2020 oli Elektrilevil 330 miljonit jaotamata kasumit.

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Dets, 2022 9:58

Kui erametsaomanik lõikab harvesteriga raieküpset metsa, siis oksad jäävad samuti "risti-rästi vedelema". Tüvi lastakse harvesterist läbi ja maha lõigatud oksad jäävadki sinnapaika mädanema. Peenem võsa tallatakse lihtsalt maha.

OT: Kaptentrupp võiks vahepeal oma grafomaaniat piirata ja lihtsalt suu kinni hoida. See on täpselt sama asjakohane ja tõepärane väide, kui ma ütleks, et kõik Tallinnamehed oli lollid. Ära üldista, asjad on üldiselt väga hästi.
Lisan juurde erametsaomaniku tehtava hooldusraie pildi, kus oksas linnainimese silmale sedavõrd koledasti biomassiks jäetud ning millel on energiajulgeolekuga sama palju pistmist, kui tsiteeritava kommentaaril.

Tähelepanek: Leedu on gaasijaamad tööle pannud ja juba mitmes päev Rootsist kaabli kaudu ei võta, erinevad kohad näitasid isegi üks eksporti Leedust Rootsi ja teine oli üldse küsimärgiga no data. Samal ajal näitas lisaks ka Elering Eesti-Soome ühenduses eksporti meilt Soome. Praegu läheb ka üle 300 Narvast üle jõe, pole ammu nii suuri numbreid näinud. Hetkel on juba ka Soome kaabel jälle juba meie suunas ja suht maksimumi peal.

Jätame hetkeks "arvamise" ja vaatame fakte.

Keskmine palk tõusis oluliselt personali vähenemisega ja mitu liinimeest on 29 töötajast Elektrilevi palgalehel?
Senikaua, kuni "keskmine valija" usub, et võrguelektri varustuskindlus sõltub ainult "vanajumala tahtest", on elu ilus.
Aga süsteemis olnud inimesed teavad, et "Annaks jumal häda, küll abi saab" ja mida suurem häda, seda vajalikum on ravitseja.
Elering: Kui palju on kummalgi firmal liine?

Asjalik artikkel liinihoolduse edust:

Vildaka hanke tõttu sai Elektrilevist kana, kes muneb kuldmune.

https://www.mercell.com/et-ee/70649508/ ... dmune.aspx

Kui varem pidi riigihanke võitja liinialused täies ulatuses hooldama, siis jaanuarist tellib Elektrilevi neilt töid niinimetatud defekteerimisandmete alusel. See tähendab, et kord viie aasta tagant käivad Elektrilevi töötajad ise liinialused läbi ja märgivad üles, millistel liinidel on defekte, olgu need siis puudused mastidel või juhtmetel. Seejuures panevad nad kirja ka need lõigud, kust on nende arvates vaja võsa eemaldada.

Paraku, nagu selgus tänavu, on nende andmed pehmelt öeldes vildakad. Ent miks Elektrilevi niimoodi käitub?

mitte, et nüüd liine hooldama ei peaks, aga mõtlema asjade maksumuse peale vahelduseks ka.
Kõlavad hõisked, et kõik liinid maa-alla jne. Kuid sellesama Sõrve näitel ongi seal kokku mõnisada majapidamist, suhteliselt hajali. Selline kaabilte maasse viimine maksaks kindlasti miljoneid. Ei ole seda suutnud Soome (ka seal peale torme sajad tuhanded majapidamised vooluta samal põhjusel), ei suuda seda ka meie.
Teiseks olid needsamad sõrulased alles mõni kuu tagasi vägagi sõjakalt meelestatud võimaliku meretuulepargi vastu.
https://www.err.ee/1608483269/sorulased ... argi-vastu
Ma ei poolda küll inimeste "karistamist", kuid selliseid riiklike investeeringuid tuleks suunata siiski neisse piirkondadesse kes ise reaalselt ka elektritootmisesse on nõus panustama. Ei saa olla nii, et üks hajaasustus nõuab, et neil maakaablid, vool saada ka tormisel ajal jne, aga vot tuulikud jm "õudus", mis nende vaadet rikub, peaks paiknema kuskil mujal.
Meretuuleparkide rajamise eelduseks on ju piisav ülekandevõimsus s.t piirkonna kõrgepingeliinid saaksid suuri investeeringuid. See peaks ka tavamajamidamiste energia käideldavustaset parandama. Ehk inimesed ei taha (või pole nõus) nägema asjades ka põhjuslikke seoseid - meie elektriga varustamise kvaliteet on kehv seetõttu, et me ei ole nõus tuulikute rajamisega. Investeeringud võrgukvaliteeti suunatakse neisse piirkondadesse, kes on "taluma" elektritootmist.

Omaette teema on muidugi see, et tuulistesse saartesse rajatakse kodusid ja tootmisi, omamata mingisugustki toimepidevust.
Saaremaa munatootja on ses suhtes hea näide - härra on rajanud endale munatootmisettevõtte (igati tore!), kuid äriplaani pole ükski genekas ega muu jätkusuutlikust tagav investeering mahtunud. Voolukatkestuse korral on tema kanade elushoidmine ühtäkki kogu ülejäänud muu ühiskonna mure.
Sedalaadi "õnnetused" hüüavad tulles. Hiljem saame ajakirjandusest lugeda ahastamapanevaid lugusid, kuidas Elektrilevi laiskuse tõttu surevad tuhanded loomad...
Enne elusloomade jm kriitilise ettevõtluse kasutusloa väljastamist peaks ettevõtted suutma adekvaatselt kirjeldada, kuidas on tagatud nende toimepidevus erinevates kriisides. Ja seda eriti saartel. Kütusevaru, generaator, automaatika käsitsijuhtimise võimekus jms peaks olema ju enne läbi mõeldud/mängitud kui loomad kohale tuuakse.
https://www.pollumajandus.ee/uudised/20 ... st-miinust

isakene kirjutas: ↑15 Dets, 2022 10:31 Mehed, tõsiselt vä? Harvesteriga võsa lõikama?

Võsa võetakse giljotiiniga. Suvalisele ekskavaatorile käib kopa asemel giljotiin külge ja tuld. Ekskavaatori tunnihinne oli paar aastat tagasi €30.
https://www.youtube.com/watch?v=rF9YALodzgM

Praegusel ajal jääb võsahakke müügiga isegi kasumisse. ..
... Ning võsa tahab enne hakkimist pool aastakest kuivada ning kes see tahab oma maatükki haohunniku alla kinni panna.

Enamusele võibolla on see mõistetamatu, et tänapäevased hakkeketlamajad on projekteeritud ja kasutavad kütteks MÄRGA haket ja kui hake on liiga ära kuivanud, siis võib kütuse niisutamiseks kuluda isegi 500 liitrit vett tunnis kolde 1000kW võimsuse juures.

gooligan kirjutas: ↑15 Dets, 2022 12:13 ... Meretuuleparkide rajamise eelduseks on ju piisav ülekandevõimsus s.t piirkonna kõrgepingeliinid saaksid suuri investeeringuid. See peaks ka tavamajamidamiste energia käideldavustaset parandama. Ehk inimesed ei taha (või pole nõus) nägema asjades ka põhjuslikke seoseid - meie elektriga varustamise kvaliteet on kehv seetõttu, et me ei ole nõus tuulikute rajamisega. Investeeringud võrgukvaliteeti suunatakse neisse piirkondadesse, kes on "taluma" elektritootmist. ...

Suure (110-330kV) kõrgepingeliini läbiminek oma valdustest ei paranda mitte kuidagi maaomaniku elektrivarustuskindlust, sest nii kõrge pingega liinist ei saa suvalises punktis elektrienergiat kätte.
Näiteks Eesti-Soome kaabli ühe punkti elektriga varustamiseks lisasin sinna päiksepaneelid, sest alaliskõrgepinge kaablist lihtsalt ei saa vajalikku elektrikogust kulupõhiselt kätte.
(Siberi Kulibinid tegelikult on väljamõelnud erinevaid toimivaid lahendusi, mööduvast kõrgepingeliinist mõningase koguse elektri kättesaamiseks.)

https://twitter.com/neimagazine/status/ ... 9719083010
Olkiluoto 3 pumpade uurimine lõpetati. Reaktor lüilitatakse käima 25. detsembril ja 23. veebruarist läheb täisvõimsusele (loodetavasti siis)

gooligan kirjutas: ↑15 Dets, 2022 12:13 Omaette teema on muidugi see, et tuulistesse saartesse rajatakse kodusid ja tootmisi, omamata mingisugustki toimepidevust.
Saaremaa munatootja on ses suhtes hea näide - härra on rajanud endale munatootmisettevõtte (igati tore!), kuid äriplaani pole ükski genekas ega muu jätkusuutlikust tagav investeering mahtunud. Voolukatkestuse korral on tema kanade elushoidmine ühtäkki kogu ülejäänud muu ühiskonna mure.

OT: see kõlab natuke juba nagu stereotüüpse linlase ülbitsemisena paraku. Kui kanala tehtaks Pelgulinna siis oleks jälle paha et ääremaadel pole töökohti ja haiseb ja sada muud häda?

manjabes kirjutas: ↑15 Dets, 2022 13:53

gooligan kirjutas: ↑15 Dets, 2022 12:13 Omaette teema on muidugi see, et tuulistesse saartesse rajatakse kodusid ja tootmisi, omamata mingisugustki toimepidevust.
Saaremaa munatootja on ses suhtes hea näide - härra on rajanud endale munatootmisettevõtte (igati tore!), kuid äriplaani pole ükski genekas ega muu jätkusuutlikust tagav investeering mahtunud. Voolukatkestuse korral on tema kanade elushoidmine ühtäkki kogu ülejäänud muu ühiskonna mure.

OT: see kõlab natuke juba nagu stereotüüpse linlase ülbitsemisena paraku. Kui kanala tehtaks Pelgulinna siis oleks jälle paha et ääremaadel pole töökohti ja haiseb ja sada muud häda?

Kui inimene rajab omale hajaasutuse piirkonda elamise, siis tavaliselt "talumehe tarkusest" tehakse hoonesse ka ahi just soojusenergia varustuskindluse tagamiseks elektrikatkestuste puhuks, kuigi soojapumbaga kütmine on mugavam ja võib olla odavam.

Ma elan Tallinnas ja oman elektrigeneraatorit... Ja kui maal elasin siis suurfarmis kus töötasin oli ka pirakas generaator. Seda läks ka vahetevahel vaja. Ei tea, kas tõesti on saartel elektrivarustus parem, nii et katkestuste peale mõtlema ei pea? Olen suht kindel, et Coopi poolt ära visatud kauba hinna eest saanuks piisavalt suure geneka, et külmikuid ära toita.