www.militaar.net

~40 helicopters have recently landed in Belgium as US military official declares "everybody (NATO) is pushing east"

To be fair, Trump has maintained and even increased some elements of transatlantic cooperation. He implemented President Barack Obama’s decision to deploy more U.S. defense assets to Eastern Europe, sent arms to Ukraine, and signed—grudgingly—legislation sanctioning Russia for interfering in U.S. elections and trying to assassinate a former spy in the United Kingdom. But these were all rearguard actions, engineered, sometimes against Trump’s will, either by Congress or by people no longer in the administration. Now, having lost his majority in Congress and turning to foreign policy for political victories, as many presidents have before him, Trump is acting more in line with his own instincts. That is bad news for Europe.

Martin Peeter kirjutas:
Kuidas tõlkida rearguard actions - p...kaitse meetmed?

aht0 kirjutas:

Martin Peeter kirjutas:Kuidas tõlkida rearguard actions - p...kaitse meetmed?

"Taandumislahing"?

kaur3 kirjutas:Et mitte jätta muljet, et NATO peaks Trummi mõttekäigu peale püksid maha laskma, on hariv lugemine siin.

kaur3 kirjutas:Paar aastat tagasi anti välja "Dancing with the Bear. Managing Escalation in a Conflict with Russia". Soovitan lugeda eskaleerumise ja deeskaleerumise kohta alates lk 42.

http://www.ifri.org/sites/default/files ... morgan.pdf

Bursting the Bubble. Russian A2/AD in the Baltic Sea Region: Capabilities, Countermeasures, and Implications

ROBERT DALSJÖ, CHRISTOFER BERGLUND, MICHAEL JONSSON

Keywords: A2/AD; The Baltic Sea Region; NATO; Russia; air defense; anti-ship missiles; radar; decoy targets; Iskander; S-400; Bastion

Trump reportedly wants America's closest allies to pay all of the cost of hosting US troops — plus 50% for the privilege
The Trump administration plans to demand that US allies pay the full cost for hosting American troops, plus 50% more for the privilege of hosting them, Bloomberg News reported Friday, citing a dozen administration officials and people it said had been briefed on the situation.

The plan targets allies such as Germany and Japan but is expected to extend to any country that hosts US military personnel. With the so-called "Cost Plus 50" plan, some countries could wind up paying as much as six times what they pay now to host US troops.

ruger kirjutas:USA president Donal Trump plaanib tõsta USA üksuste kohalolekukulusid tunduvalt.

Germany now pays about 28 percent of the costs of U.S. forces based there, or $1 billion a year, according to David Ochmanek, a researcher at the Rand Corp. Under “Cost Plus 50,” its payments would skyrocket, as would those of Japan and South Korea.

USA kindral: vajaduse korral murrab NATO Suwalki koridorist probleemideta läbi

Kindralmajor David Julazadeh on USA Euroopa-vägede peaplaneerija. Ta teenib USA lennuväes alates 1990. aastast.
Kindralmajor David Julazadeh kinnitab, et president Trumpi otsused on õiged: liitlasi tuleb survestada rohkem kaitsevõimesse panustama, aga Süüriast ja Afganistanist peab lahkuma.


NATO eelpaigutatud vägesid Baltimaades ja Poolas nimetatakse ka püünistraadiks (tripwire). Ent nagu meie kaitseminister Jüri Luik hiljuti märkis (kohtudes Saksamaa kaitseministri Ursula von der Leyeniga – toim), pole selge, mis edasi saab, kui keegi sinna otsa komistab. Pole piisavalt vägesid, kes vajaduse korral appi jõuaksid. Kuidas sellega teie arvates on?
Ma ei tea, miks ta nii arvab. Kindlasti on meil olemas üksused, kes on valmis reageerima ükskõik millisele agressioonile.

Samal ajal tuleb arvestada Venemaa A2/AD (anti access / area denial) vahenditega. Vene õhutõrje ulatub peaaaegu terve Eesti kohale ning Suwalki koridori probleemi teame me kõik. Pole just lihtne läbi tulla.
Ma pole nõus. Minu meelest on NATO vägedel tohutu võime. Ning see on üks põhjusi, miks me korraldame nii palju õppusi, toome Baltimaadesse palju üksusi, et nad üheskoos harjutaksid ning suudaksid koos töötada. Meie 29 liikmesriigi võimeon tegelikult hiiglaslik.

Ent kolme Balti riiki ja Poola paigutatud üksustest pole ilmselgelt piisavalt tuge, et täiemõõdulist rünnakut tagasi lüüa. Meie eelmine president Toomas-Hendrik Ilves tegi avalduse, mis jõudis meediasse väitena, et Eesti on võimalik vallutada nelja tunniga – ehkki ta pärast ütles, et pidas silmas ainult Vene vägede reaktsiooniaega. Kas teile ei tundu, et me abi saabumiseni ikkagi vastu ei peaks?
Võtab tõesti aega, et üksusi mobiliseerida. NATO tegeleb sellega, et täiustada nende valmisolekut ja reageerimiskiirust. Kuid eks jutt käigi heidutusest, mitte niivõrd kaitsest. Tugev ning usaldusväärne jõustruktuur Baltimaades ja Poolas pakub kohalikku heidutust, mis muudab iga sissetungija jaoks vägagi valulikuks siin midagi ette võtta.

Meie kaitsejõudude üks suuri eesmärke on saada Eestile keskmaa õhutõrje. Kui oluline see teie meelest üldse on?
Kindlasti on korralik keskmaa õhutõrjevõime igati abiks. Me peaksime aja jooksul Balti riikide ja Poolaga töötama selle nimel, et seda võimet arendada.

Aga kui Baltimaad on nii olulised, kas ei võiks NATO seda lihtsalt n-ö anda, finantseerida mingitest ühistest rahadest? Õhutõrje on ju väga kallis ühe väikeriigi jaoks.
(Naerab.) See on kallis kõikide NATO liikmete jaoks. Seepärast tulebki tööd teha, et tegutseda NATO ühe aluspõhimõtte nimel, milleks on koorma jagamine ning interoperatiivsus. Selles valguses olen ma väga uhke Eesti üle, kes panustab kaitsesse 2% SKP-st.

Kui palju see suures plaanis üldse loeb? Väike eelarvete võrdlus näitab, et USA kaitsemasinavärk peaks Eesti kaitse-eelarvega vastu seitse tundi. Poliitiline žest on muidugi oluline, kuid kui palju on päriselt vahet, kui palju üks Eesti kulutab?
Muidugi on. Kui teie ja teised ei kulutaks enda 2%, siis meil usaldusväärset sõjalist jõudu ju poleks. Eesti jaoks on 2% panustamise mõttes sama, mis 2% Ameerika Ühendriikide jaoks.

Teie vastutate siinse piirkonna õhukaitse eest. Olenevalt aktiivsusperioodist näeme peaaegu iga kuu juhtumeid, kus Venemaa lennukid eksivad meie õhuruumi või lendavad väljalülitatud radaritega. Milline saab üldse olla heidutus, et sellist käitumist tõkestada?
Me heidutame neid näiteks õppustega nagu juunis Läänemerel tulev Baltops. See mereväele keskenduv õppus aitab näidata meie tugevust ja otsusekindlust.

Ometi on NATO siin piirkonnas sõjalise jõu poolest selgelt vähemuses. Millistest üksustest teie kui sõjaväelase jaoks piisaks, et siin oleks reaalne vastupanuvõimet?
Pole vaja tingimata kümmet tuhandet tanki. Nad maksavad tohutult palju. Heidutada saab ka mitmel muul viisil.

Vladimir Putin räägib oma kõnedes kõikvõimalikest uutest relvadest, mõningaid neist näidatakse ka paraadidel. Kui palju me peaksime Venemaa relvastuse arengu pärast muretsema?
Kas ma näin murelikuna? (Vaatab suurte siiraste silmadega otsa ja hakkab siis naerma.) Ei, mina ei muretse. Iga kord, kui keegi leiutab uue relva või arendab vana, töötab NATO allianss välja vasturelva. Siin pole midagi muretseda.

Ei pea olema üldse väga uusi relvi, et sulgeda näiteks Suwalki koridor. See kujutab endast NATO lennukitele suletud ust. Mida saab NATO sellise kitsaskohaga ette võtta?
Ma ei leia, et kuskil on olemas päriselt suletud uksi. Ma ei saa teile rääkida taktikast ega võimest, kuid alati on võimalusi, kuidas uks maha murda. Arvestades NATO võimsust, pole see minu meelest probleem. Me suudame saada jagu igast süsteemist, mis sinna paigutatakse.

Kui vaadata strateegilises plaanis, näeme, kuidas Venemaa panustab retoorikas üha rohkem tuumakaardile. Korraldati ka õppused, kus reaalselt harjutatigi Varssavile tuumalöögi andmist. Kas see ei pane muretsema?
Ei, ma ei muretse ka selle pärast. Me jälgime olukorda juhuks, kui Venemaa käitumine peaks muutuma agressiivsemaks. Minu meelest pole praegu küll põhjust muretseda.

Kas me peaksime võtma tarvitusele vastumeetmeid? Näiteks kui keskmaarakettide lepe (INF) tühistataks, võiks tekkida ahvatlus paigutada piiri äärde tuumarelvadega rakette. Mis te sellest mõttest arvate?
See kisub juba poliitiliste otsuste pärusmaale. Mina loodan, et järgmise kuue kuu jooksul mõistab Venemaa, kui tugevasti ta on INF-i rikkunud, ning asub seda täielikult täitma. Põhieesmärk on ikkagi see. Me pole veel teekonna lõpus, veel on aega, et INF kehtima jääks.

Kas teile ei tundu, et ehkki NATO allianss on paberil maailma võimsaim, puudub lääneriikidel üks väga oluline komponent ehk võitlustahe?
Ma ei arva üldse nii. Kui vaatame kasvõi eelpaigutatud vägesid, siis meil on igas Balti riigis tuhatkond NATO sõdurit.

See on ju üsna tühine hulk, kui me võrdleme seda näiteks omaaegse Lääne-Saksamaa väega.
Eelpaigutatud üksusi hoida on väga kallis. Tähtis on meie suutlikkus oma üksusi viia sinna, kuhu parasjagu soovime. Meie väed siin, õhuturve, Baltopsi-sarnased õppused kinnitavad minu meelest küll alliansi pühendumust 5. artiklile. Vähemalt poliitilise tahte nõrgenemist pole küll näha.

Donald Trumpi mõtted NATO laialisaatmisest panevad siin piirkonnas paraku muretsema.
Kui NATO tippkohtumine sel suvel lõppes, nägime kõige suuremat edasiminekut ja NATO liidu tugevnemist – just seetõttu, et Trump survestab liikmesriike kaitsekulutusi suurendama. 100 miljardit dollarit, mis liikmesriigid kaitsesse juurde andsid, kinnitab tema poliitika efektiivsust. Trump toetab väga NATO-t. Aga jah, ta avaldab teistele survet, et rahalist koormat õiglasemalt kanda.

Kas Putin võtab seda tõsiselt?
Ma ei tea, aga mõelgem nii: kui NATO-t poleks siin, siis kus oleks juba Putin?


Julazadeh: sinna pole põhjust igaveseks jääda

Süüriast ja Afganistanist

Kui vaadata konfliktikoldeid üle maailma, kasvõi näiteks Süüriat, siis Venemaa on oma nõrkusest hoolimata üsna edukas olnud. Tore oli ju Venemaa üle naerda, kui nad saatsid oma tossava lennukikandja Süüriasse, ent nüüd on nad piirkonnas arvestatav tegija. Miks on talle seal nii kergesti antud võimalus kanda kinnitada?
Meie jaoks on seal viibimise ainukeseks põhjuseks vajadus purustada ISIS. Me pole seal selleks, et võtta üle mõnd riiki või piirkonda. Kirde-Süürias on ISIS-e purustamine ka sisuliselt läbi ning siis me lahkume. Mis juhtub Süüria ning venelaste vahel, pole meie asi.

Minu meelest oli kindral James Mattise tagasiastumise üheks suurimaks ajendiks just lahkumine Süüriast. Saan aru, et te ei saa minna vastuollu poliitikutega, aga kuidas teie sõjaväelasena väljatõmbumise kava hindate?
Kui me lõpetame oma missiooni, milleks on ISIS-e purustamine, siis me lahkume. Kunagi polnud põhjust sinna igaveseks jääda.

Te olete teeninud ka Afganistanis, kus praegu on järel vaid väike hulk (u 8400 - toim) USA ja tema liitlaste võitlejat. Praegu käivad Afganistanis läbirääkimised Talibaniga ning mingil hetkel võib Ameerika lahkuda täielikult. Kui halb on olukord Afganistanis? Taliban näib ju olevat praegu ülimalt tugev.

Nad on nõrgad. Nad ei tuleks läbirääkimistele, kui nad oleksid väga tugevad. Aga nendega tuleks läbi rääkida, sest Afganistanis käiv tapmine on lihtsalt mõttetu. Naised ja lapsed hukkuvad Talibani käe läbi iga päev. See on väga kurb.

Nii et eesmärk peaks olema ka sealt lahkuda?
Absoluutselt.

Taaniel Tina kirjutas:Akf Trumm, mis egotripp see veel oli.
Kas ma saan aru, et sa pead ennast kompetentsemaks ja pädevamaks kui NATO kindral.
Aga minu arusaamad.
Küsimus oli Vene õhutõrje kohta, millele kindral vastas, et võetakse maha.
Ja vajadusel minnakse läbi Suwalki.
Ja ma arval, et kindlasti NATO-l ka paar kaarti, kus on Läti jõed peal. Ei ole nad selles vallas ka pimedusega löödud.