EV energia ja julgeolek

[2korda2]

Septembri TM-is kirjutas selle https://www.nuscalepower.com/en firma "taskureaktoritest". Et USA aatomiagentuuri poolt sertifitseeritud ja puha.

Nuscale sai aasta lõpus valmis oma standardlahenduse dokumentatsiooniga. Pakutakse hetkel kolme eri suurust, vahemikus 308-924MW. Seejuures minu jaoks tähelepanuväärne on jaama kompaktsus - isegi suurim mahub ära 1,5ha sisse.
Rumeenlased on meist kiiremini liigutanud. Neil muidugi eelis, et tuumaenergia pole võõras.

[kaupo51]

Tuumajaamaga on see häda, et keegi ei taha lasta seda ehitada oma õuele. Rail Balticu trassiga oli palju jama, tuuleparkide asukohtadega samuti (isegi merre ei taheta lasta ehitada tuuleparke). Need on veel ohutud objektid, aga tuumajaam...ma ei kujuta ette, et selline asi kunagi Eestisse tuleb.

[Kriku]

Kui minu küla maanteepoolsesse otsa ehitataks, siis mul poleks selle vastu midagi. Päris nähtavusse jah ei tahaks nagu ühtegi teist ehitist peale enda omade.

[parkija]

Nüüd käib mingi jura selle gaasikai teemal , ettevõtjad ehitasid kai , Elering vist sai toru ka valmis , taasgaasistamise laeva pole , hunnik raha pandi hakkama ja käib kaklus rendi või talumistasu üle .

[OLAVI]

Eesti Energia uuelt juhilt ootavad erakonnad taastuvenergiale üleminekut , EKRE loodab põlevkiviõli laiemat kasutamist , tuumajaamast ei räägi keegi . ...

03.01 Kuku raadio intervius vastas uus EE pealik küsimusele tuumaenergeetika kohta, et tema isiklikult ei poolda tuumaenergeetika arendamist meie riigis.

[Castellum]

Soomlased näevad oma vesinikutulevikku väga roosilisena:
https://www.hs.fi/talous/art-2000009279256.html
Jämedalt kaks põhisuunda:
1 - Soomest saab "Põhjala Saudi-Araabia", mis tegeleb puhta vesiniku toomise ja torusid mööda Euroopasse (phl Saksamaale) jagamisega. Uus kütusekunn seega.
Üks toru siis üle Baltimaade ja Poola, skeemi järgi võiks oletada, et umbes Inkoo-Paldiski joone kohalt Eestisse ja umbes Abja kohalt Lätisse.

Puhas vesinik antud kontekstis on see, mida toodetakse mittefossiilsete energiate abil vms.

2 - Soomest saab "Põhjala Saksamaa". Ehk siis toodetav vesinik läheks suures osas tekkivale uustööstusele. Esimene pääsuke on siis norralaste rahaga (miljardiinvesteering?) loodav terasetööstus Inkoosse.

Artiklis räägitakse sisuliselt ainult Saksamaast kui eesmärgist. Kuidas Eesti selles kontekstis võetakse ja Eesti ise asja suhtub, pole olnud kuulda.

[gooligan]

meie uusim põlevkivi "baasenergia"jaam suutis seekord toota elektrit 01.01-06.01.
Eelmine "planeerimata" katkestus oli 27.11-01.01
Üleeelmine "planeeritud" katkestus oli 02.10-24.11
Seda jada võiks jätkata.

https://umm.nordpoolgroup.com/#/message ... 2d4c4555/2

Ma loodan pigem tuulikute ja päikese, kui Auverede-Olkiluotote peale.

[Marvin]

meie uusim põlevkivi "baasenergia"jaam suutis seekord toota elektrit 01.01-06.01.
Eelmine "planeerimata" katkestus oli 27.11-01.01
Üleeelmine "planeeritud" katkestus oli 02.10-24.11
Seda jada võiks jätkata.

https://umm.nordpoolgroup.com/#/message ... 2d4c4555/2

Ma loodan pigem tuulikute ja päikese, kui Auverede-Olkiluotote peale.

3 tundi ja 40 minutit seisis. Võrreldes seniste nädalate ja kuude pikkuste pausidega saadi väga kähku käima.
Tuulikute peale võib loota, päikse peale ka. Aga ei tuult ega päikest see suuremat huvita - nemad paistavad ja puhuvad ikka just siis kui ise tahavad. Süsteemi selle peale ehitada ei saa ja ei saa saama.

[2korda2]

Ma loodan pigem tuulikute ja päikese, kui Auverede-Olkiluotote peale.

See on nii lahe kui selliseid avaldusi tehakse just nendel päevadel, kui ei ole ei tuult ega päikest. Täna juhuslikult on just selline päev.

Rääkides aga erinevate jaamade mõjust/häiringutest lähiümbruses, siis ma olen pea-aegu kindel, et kilomeetri kaugusel olev kaasaegne moodultuumajaam häiriks vähem, kui samal kaugusel olev 200+ meetrine tuulik. Nende mooduljaamade projektidelt vaatavad vastu tüüpiliselt 6-10 meetri kõrgused tehasehooned. Selliseid on kõikjal lademes. 10-15 aastaga varjub selline jaam istutatud kuuskede/kaskede taha ära. Ka müra osas kahtlustan, et tuulikute tekitatav võib olla häirivamgi (kostab kaugemale, sest pärineb kõrgemalt kus takistusi ei ole).
Tuumajaama korral käib pidev keskkonna monitoorimine - igasugu kõrvalekalded fikseeritakse automaatselt ja IAEA inspektorid on kiirelt kohal. Tuulikute korral aga... kuniks mõni päris külili ei kuku, siis võib sealt vabalt õli, vibra vms jama tekkida/eralduda ja mitte midagi ei juhtu.

[gooligan]

meie uusim põlevkivi "baasenergia"jaam suutis seekord toota elektrit 01.01-06.01.
Eelmine "planeerimata" katkestus oli 27.11-01.01
Üleeelmine "planeeritud" katkestus oli 02.10-24.11
Seda jada võiks jätkata.

https://umm.nordpoolgroup.com/#/message ... 2d4c4555/2

Ma loodan pigem tuulikute ja päikese, kui Auverede-Olkiluotote peale.

3 tundi ja 40 minutit seisis. Võrreldes seniste nädalate ja kuude pikkuste pausidega saadi väga kähku käima.
Tuulikute peale võib loota, päikse peale ka. Aga ei tuult ega päikest see suuremat huvita - nemad paistavad ja puhuvad ikka just siis kui ise tahavad. Süsteemi selle peale ehitada ei saa ja ei saa saama.

vähemalt saab tuuletootmist prognoosida. Auvere puhul ei tea kunagi kas särtsu tuleb või mitte. Süsteemi viimase peale küll ei saa ehitada.
Tuuliseid päevi on Eestis rohkem, kui päevi mil Auverest voolu tuleb.

[Marvin]

vähemalt saab tuuletootmist prognoosida. Auvere puhul ei tea kunagi kas särtsu tuleb või mitte. Süsteemi viimase peale küll ei saa ehitada.
Tuuliseid päevi on Eestis rohkem, kui päevi mil Auverest voolu tuleb.

Auvere probleemid on teada ning neid saab lahendada ja lahendatakse ka. Tuumaenergeetika on samuti lahenduv ülesanne. Tuule ja päikese juhtimine ei ole. Põhimõtteliselt ei ole.

[parkija]

Mis sellest "tuuletootmisest" kasu võiks olla kui tarbime hetkel 1061 MWh , toodame 586,6MWh ja tuulest toodame 78,8 MWh ?
Me sõltume soomlaste heast tahtest , kahjuks . Palju meeldivam oleks , kui me suudaks vajamineva elektri ise toota , lisaks seda eksportida .

[teeline35]

vähemalt saab tuuletootmist prognoosida. Auvere puhul ei tea kunagi kas särtsu tuleb või mitte. Süsteemi viimase peale küll ei saa ehitada.
Tuuliseid päevi on Eestis rohkem, kui päevi mil Auverest voolu tuleb.

Mida siin mõeldud on? Kas Auvere elektrijaama või põlevkivienergeetika peale üldisemalt ei saa ehitada elektrisüsteemi?
Igal juhu on see väga rumal avaldus.
Kuulasin paar õhtut tagasi Vikerraadiost 05.012023 reporteritunni kordust;
https://vikerraadio.err.ee/1608829369/r ... tika-aasta
Saates olid Reinsalu ja Ossinovski. Jutuks tuli ka energeetika teema. Kui Reinsalu puhul oli energeetika puhul arusaamise tätkamist, et päikese ja tuule peal kaugele ei purjeta, siis Ossinovski raius kui rauda, et põlevkivi energeetika peab kaduma. Uued tuulepargid pidid kõik probleemid lahendama. Andmata endale aru; ka nende uute tuule ja päikeseparkide stabiliseerimiseks tuleb kõvasti põlevkivi põletada!

[gooligan]

Põlevkivielektri häda on see, et ta on elujõuline vaid väga kalli elektrihinna korral. Ka rahuajal seisid meie jaamad aastaid jõude ja me ostsime oma elektri sisse.
Tuumaelektri tootmine on tasuv juba 20-35 euri juures, umbes sama tuuleelektriga. Põlevkivielektri omahind 5-6x kallim ja muutub tasuvaks 100-120EURi hinna juures. Ka tänane kehtestatud munitsipaalelekter EE väitel kõiki kulusid ei kata - kas oleme nõus ka langenud turuhindade juures kangekaelselt sama hinda maksma?

Sellel on põhjus, miks pangad ei finantseeri enam põlevkivienergiat. Tal puudub konkurentsivõime tänaste CO2 hindade juures.
Ja sellel on põhjus, miks EE raiub kui rauda, et investeerida tuleb taastuvenergiasse ning põlevkivikeemiasse, aga mitte uutesse kivi-jaamadesse. Nemad vähemalt uutel jaamadel majanduslikku tulevikku ei näe.

Samal ajal, kui meie vaidleme tuulikute mõjude ja esteetiliste välimuste üle on nt Leedu sisuliselt alustanud mereparkide ehituse ettevalmistava faasiga. Sama Soomes. Lisaks veel kümneid sisemaatuulikute projekte on juba aktiivses ehitusfaasis. Muutume elektrieksportijast juba mõne aastaga importijaks, sest meie pakutav energiahind ei ole enam konkurentsivõimeline. Meie maksumaksjate kanda jäävad söejaamade töötajatele palga- ja valmisoleku eest maksmine.
Prognooside järgi suudavad lisanduvad võimsused + Soome tuum tagada kogu piirkonna vajadused 300+ päeval aastas. Lisaks on siin piirkonnas ju mitmeid gaasijaamu, mis koos kivina kukkuva gaasihinnaga taas konkurentsivõimeliseks muutuvad.

[teeline35]

Põlevkivielektri häda on see, et ta on elujõuline vaid väga kalli elektrihinna korral. Ka rahuajal seisid meie jaamad aastaid jõude ja me ostsime oma elektri sisse.
Tuumaelektri tootmine on tasuv juba 20-35 euri juures, umbes sama tuuleelektriga. Põlevkivielektri omahind 5-6x kallim ja muutub tasuvaks 100-120EURi hinna juures. Ka tänane kehtestatud munitsipaalelekter EE väitel kõiki kulusid ei kata - kas oleme nõus ka langenud turuhindade juures kangekaelselt sama hinda maksma.

Kas läheme jälle uuele ringile??? Võta põlevkivi energeetikal CO2 hind maha ja mida vanem tootmisblokk, seda odavam omahind.

Samal ajal, kui meie vaidleme tuulikute mõjude ja esteetiliste välimuste üle on nt Leedu sisuliselt alustanud mereparkide ehituse ettevalmistava faasiga. Sama Soomes. Lisaks veel kümneid sisemaatuulikute projekte on juba aktiivses ehitusfaasis.

Tuuleparkise probleem on; me ei suuda mõjutada tuule puhumist! Olemasolevad ja tulevased tuulepargid tuleb lõpuks mingi juhitava elektritootmisega stabiliseerida. Kuna mingeid juhitavaid võimsusi juurde tulemas pole, peavad olemasolevad põlevkivi jaamad reservi edasi jääma. Ja see ei saa üldse odav lõbu olema. Kui see kulu tarbijate asemel väänata tuule- ja päikeseparkide omanike kraesse, ei jää odavast taastuvenergiast ka midagi järgi!

Lisaks on siin piirkonnas ju mitmeid gaasijaamu, mis koos kivina kukkuva gaasihinnaga taas konkurentsivõimeliseks muutuvad.

Gaasiga elektritootmine on rohepöörajate poolt (peamiselt Saksamaa) kuulutatud "roheliseks" elektritootmise viisiks millele ei kohaldata CO2 kvoote. Kui need otsa panna ei jää odavast gaasiga toodetud elektrist ka midagi järgi. Kui tahta tõesti elektritootmises rohepööret, siis puudub tuumajaamale alternatiiv!!!