Eesti raskem juba olemasolev "raud"

[Juhani Putkinen]

Jah, Soome suurtükivägi tulistab väga kiiresti ja täpselt. Meie oleme aru saanud, et nimelt tänu sellele Soomet pole okupeeritud pärast 1917-aastat.

Ma olen osalenud ka Soome rannakaitsesuurtükiväe õppustel. Probleemiks oli, et tulistati väga ruttu liikuvad märgid sotiks ja oli vaja oodata, et toodi uued märgid. Vene sõjaväeluure muidugi jälgis neid õppuseid. Nendel pole olnud suuremat isu oma laevadega läheneda Soome rannakaitsesuurtükkide tuleulatusse.

Aga, ...

[HeiniR]

Hummel:

Sihtmärgi pindalad, mida selle relvaga materdada, on nii 500x500 ja üks 3-relvaline rühm suudab sinna lasta 20 sek jooksul välja 120 raketti, mis tähendab, et iga 50x50 maalapi peale kukub keskmiselt vähemalt 1 rakett ja keskmiselt lõhkeb 6 raketti sekundis. Selle ajaga ei jõua enamus alale jäävatest vaenlastest ka jalga lasta või korralikult varjuda. Kui lasta aga korraga 4 rühmaga, siis tuleb vähemalt 1 rakett iga 25x25 maalapi kohta ja keskmiselt lõhkeb 24 raketti sekundis, millest peaks vaenlasel mõneks ajaks sõjaisu äraajamiseks küllalt abi olema.
Haubitsatega ongi sellist sihtmärki muidu üsna ebamugav ja ebaefektiivne ära katta.

Kui seda lugeda, siis tekib juba vähemalt mõtteis tunne, et seni kuni meil pole kasvõi väiksearvulisi samu üksusi vaenlasele,kellel antud relvad olemas, vastu panna, siis igasugune vastuhakk saab olema päris lühike! Teisisõnu jällegi moraal ning tuli meelde eelnevaga seoses Juhani Putkineni kunagine postitus, kus tõi välja sovjettide üksused, kes jäid soomlaste "rasketule" alla ja need,kes eluga pääsesid, tunnistasid hiljem, et pigem valiks surma kui sellise tule alla sattumise vms.

Tuleb end hetkel rahustada sellega, et iga asja vastu on vähemalt olemasmingi primitiivne rohi .

[kaur3]

HeiniR, Venes on järgmise taseme MRLS'id Uragan ja Smerš. Kui hummel nende relvade kogupaugu tabamisala ja -kauguse mõõtmed lahti kirjutab, siis on kestab niru tunne edasi.

Küsimust on natuke arendatud ka selle legendaarse teema all

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=2280

Kindlasti on mingi rohi olemas. Loodetavasti on see meil sahvris riiulis ka.

[HeiniR]

Kaur,
tuues jälle näite kahest poksijast - üks pikk ja pikakoivaline,teine lühike mees. Et pika taktika tihti on kaugemalt tabada "sirgetega", peab lühike omakorda saama lähivõitlusse ja siis võib pikal juba eelnev "muretus" lõppenud olla.
Vastasele külje alla saamine pole aga teps mitte kerge , eriti kui tegu on tunduvalt pikema vastasega!

Aitab pidev harjutamine

[kaur3]

Just! ... või muretsema veel pikemad käed liitlaste ressursi näol

[HeiniR]

Kaur:

Just! ... või muretsema veel pikemad käed liitlaste ressursi näol

Ka see on võimalus, kuid tundub samas jällegi ebatõenäolisem! Poksijatel pikemaid käsi on saada raske ja ei tohiks me olla ka NATO suhtes nii kindlad.Pikemad käed võime saada ehk mingil hilisemal hetkel läbi NATO, kuid arvestades seda esimest kahte kuud(arvatavasti miinimum),kus peab ise hakkama saama ja samas esimesed kaks kuud,mis ka otsustava tähtsusega, ehk isegi väiksem aeg, siis pigem tasub teha kõva trenni

[setu]

Tõsi, õige oleks praegu panustada:

- NATO järeleveetavate 155 mm haubitsatele
- NATO kobarmoonaleppega liituvate riikidega hankete tegemisesse
- 1/3ndik võiks olla kobarmoon või "aidatud" laskekaugusega moon
- Panustada suurtükiväe logistika "kunnaselikukevlaristamisse" või isegi XA180nete jagamises suurtükiväele.

Jalaväge kaotame niikuinii ropult, seega ei pea otstarbekaks XA180netest kümne küünega kinnihoidmisest vaid jalaväe tarbeks. Kui suuta pikendada suutükiväe eluiga - pikendame tagasiulatuvalt jalaväe eluiga suuremates kogustes. Lisaks ollakse julgemad seda ka staapides kasutama (ai-ai, meil ju neid nii väha ja jube ohtlik...ärme ikka saada retoorika - mis on sulaselge tõde).

[kangelaspioneer]

- Panustada suurtükiväe logistika "kunnaselikukevlaristamisse" või isegi XA180nete jagamises suurtükiväele.

Oskad öelda, mitu mürsku on ühe suurtüki lahingukomplektis? Mitu rühmal, mitu patareil? Mitu veokit/raudteevagunit on vaja suurtükiväepataljoni laskemoonakomplekti vedamiseks?
Nüüd võrdle seda kõike soomustatud unimogi kandevõimega (0,8-1,0t), soomustatud MAN'i kandevõimega (2,5t?), XA-180 kandevõimega (2t?, arvestame ka vajadusega mürske ükshaaval käsitsi laadida). Arvuta välja, palju on kütusekulu selle laskemoonakomplekti transportimisel 10 km kaugusele soomustamata 10t MAN'iga ning eelpool mainitud soomustatud trandulettidega, pidades silmas, et nende kulu on 1,5 korda suurem võrreldes soomustamata samanimelistega.
On teada, mitu veokit on suurtükipataljoni tagalapatareis laskemoona vedamiseks ning kuidas asjaosalised ise hindavad selle hulga võimet?

[setu]

Keegi pole väitnud, et XA180 hakkaks moona vedama.

[kangelaspioneer]

Meeskonnaveokiks? Laskemoon ja varustus sõidab veokiga järele? 122 mm süsteemiga saaks vb isegi hakkama.

[mutionu]

Oskad öelda, mitu mürsku on ühe suurtüki lahingukomplektis? Mitu rühmal, mitu patareil? Mitu veokit/raudteevagunit on vaja suurtükiväepataljoni laskemoonakomplekti vedamiseks?
Nüüd võrdle seda kõike soomustatud unimogi kandevõimega (0,8-1,0t), soomustatud MAN'i kandevõimega (2,5t?), XA-180 kandevõimega (2t?, arvestame ka vajadusega mürske ükshaaval käsitsi laadida). Arvuta välja, palju on kütusekulu selle laskemoonakomplekti transportimisel 10 km kaugusele soomustamata 10t MAN'iga ning eelpool mainitud soomustatud trandulettidega, pidades silmas, et nende kulu on 1,5 korda suurem võrreldes soomustamata samanimelistega.
On teada, mitu veokit on suurtükipataljoni tagalapatareis laskemoona vedamiseks ning kuidas asjaosalised ise hindavad selle hulga võimet?

Ja lahendused on missugused?

[Kapten Trumm]

155mm FH70 on oma eluea lõpus. Paari aasta jooksul vahetavad need välja K9 iseliikuvad. Vanad järelveetavad konserveerime ära. Aga nendega me SA üksust ei varusta. Pigem hoiame neid kui asendusrelvi.
122mm D30 tahame samuti K9 vastu välja vahetada. See juhtub alles 2025+. Kindral Laaneotsa mure on see, et need lõigatakse seibideks või müüakse maha. Fakt on see, et 122mm näol me kolmandat suurtükiüksust ülal pidada ei jaksa. Tegevväelasi ei jätku, transpordivahendeid ei jaksaks ülal pidada, laskemoona ei suuda hankida jne. Lihtsalt raha ei jätku. Tunnistan, et 122mm osas meil hetkel kindlat plaani pole. On mõtteid, kuid mitte midagi pole otsustatud.

Iseenesest on positiivne nihe ka selles, et raskerelvastust hakatakse alles hoidma asendusrelvadena kaotuste korvamiseks, mitte ei saadeta vanarauda.
Ka kõige uuemad asjad kannavad kaotusi.

[Martin Herem]

No kui palju meil neid võimalikke asendusrelvi seibideks lõigatud on?

[Kapten Trumm]

Raskerelvastust avalike allikate põhjal meil seibideks seni lõigatud tõesti pole.
Asendusrelvade saadavuse osas muidugi on sama kaaluga Soome 105 mm haubitsate tegemine postamentideks (kui FH-70 asemele tuli).
Kuid tõsi on, seibideks neid ei tehtud.

[Xender]

Ma olen seda ka varem öelnud, et ma ei usu, et järelveetavate ja iseliikurite reaalne opereerimise vahe tuleb väga suur.

Kõige kallim püsikulu suurtükkiväesüsteemi juures on laskemoon (nii lahingutegevuseks, kui väljaõppeks). Mis on aga seotud torude arvuga.

Reaalne erinevus saab sisse tulla ainult roomikliikuri vs veoautod kulu erinevusest. Siinjuures, kuna järelveetavad vajavad rohkem masinaid ja seltskonda, siis pole väga kindel, kui palju seegi odavam tuleb.

Kui 24ljale (loodetavasti) K9 lisa osta, siis ma pole väga kindel, et mingi ratastel masin tuleb eriti soodsam kokkuvõttes, sest kahe erineva relvasüsteemi (mis mõlemad oleks väikesearvulised) juurutamine EKVs sööks kokkuvõttes kokkuhoiu ära.

D30 pole jah mõistlik seibideks lõigata - ära konserveerida ja jätta sõjaajaks.