www.militaar.net

Tänapäevased pataljoni taseme juhtimispunktid peaksid olema võimalikult mobiilsed ja liikuvad. Nagu kirjutas üks sideohvitser juba 15+ a tagasi ühes sõdurilehes, siis juhtimispunkti telgi püstitamine on tehnika üleeilne päev. Tehnika eile päev on autoraamil kuudid ja tänane päev teisaldatavad konteinerid autokastis. Osalt oleme ka sinnani KV-s juba jõudnud. KL-iga on iseasi. Üldiselt on minu arvamus juhtmise korraldusest selline, et kui pataljoni põhijuhtimispunkt töötab juba üle 24 h ühe koha peal, siis on tema hävitamine juba tõenäolisem, kui mitte-hävitamine. Samuti kui juhtimispunkti kogu lahti harutatud ja paigaldatud kola kokkupakkimine ja kadumine võtab näiteks aega juba 3 h, siis ta on juba liiga kohmakas ja jääb lahingutegevusele jalgu.

Minu soovitus oleks hoida kogu tegevus ja nodi pidevalt masinatel ja haagistel. Üles panna vaid majutustelke ning planeerimiskoosolekute telk vastavalt reaalsele vajadusele. Kui genekat ei saa hoida haagisel, siis see ka kuhugi. Nalja kipuvad tegema mõnikord uhked pilkupüüdvad pääslarajatised. Camp-stiilis traadi, tõkkepuude ja liivakottide taga turritamise asemel tuleks eelistada maskeeritud poste ja teetõkkeid ning sagedasi patrulle ümber paiknemiskoha.
Lisaks tuleks liiga suureks paisuv juhtimispunkt jagada võimalusel kaheks iseseisvaks ja võrdväärse võimega juhtimispunktiks-vahetuseks, mis on suutelised töötama ja vahetama kohta korda-mööda (samas valmis töötama vajadusel ka sõbralikult üheskoos). Ühte näiteks kamandab StÜ, teist S3Ü. Üks punkt võib näiteks juhtida-kontrollida lahingut ja teine samal ajal teises kohas stand-by planeerida. Võimalusel graafiku alusel. Planeerimisvarustus peaks tilpnema emba-kumba punkti juures vaja on. Mis on oluline - kuidas omavahel juhtimist üle anda, et info kaduma ei lähe. Samuti eks ta ole natuke väsitav koosseisule.

Loen just Põhjakotkaid, kus lk.233-234 kirjutab, et "... Sepp Jakob... 1933... asus Varssavi Politehnikumis lennundust õppima. Poolas oli taseal õppivatest eestlastest moodustatud Kaitseliidu Varssavi kompanii ülema asetäitja."

Ma vist avastasin Ameerika, ei olnud sellest välismaal asuvatest KL üksustest ennem midagi kuulnud.

http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_kai ... i_kompanii

Kas midagi analoogset kannataks taaselustada?
Tallinna maleva Helsinki malevkond?
Eesti rühm õppe alal Zemessardze juures?

Ei tea, kui hakkajad tänapäeva diasporaa kodanikud on?

Tänapäevased pataljoni taseme juhtimispunktid peaksid olema võimalikult mobiilsed ja liikuvad. Nagu kirjutas üks sideohvitser juba 15+ a tagasi ühes sõdurilehes, siis juhtimispunkti telgi püstitamine on tehnika üleeilne päev. Tehnika eile päev on autoraamil kuudid ja tänane päev teisaldatavad konteinerid autokastis. Osalt oleme ka sinnani KV-s juba jõudnud. KL-iga on iseasi. Üldiselt on minu arvamus juhtmise korraldusest selline, et kui pataljoni põhijuhtimispunkt töötab juba üle 24 h ühe koha peal, siis on tema hävitamine juba tõenäolisem, kui mitte-hävitamine. Samuti kui juhtimispunkti kogu lahti harutatud ja paigaldatud kola kokkupakkimine ja kadumine võtab näiteks aega juba 3 h, siis ta on juba liiga kohmakas ja jääb lahingutegevusele jalgu.

Visioneerin veidi, kas pataljoni juhtimispunkt peab üldse olema ühes või kahes kohas, kuskil "kohustusliku raadiomasti" all?
Võibolla võiks iga käsugrupp olla eri kohas ja töö toimuks sisevõrgu kaudu (oleme ju kõvad IT tiigrid).
Raadiojaam võib olla kolmandas kohas, vajalik traffic on võimalik suunata sinna ka eemale ja eemalt.
Kui tuli avatakse, saab pihta ainult raadiomasin ja sideallüksus. See on kergemalt asendatav kui juhtimispunkt.

Kapten Trumm kirjutas:

Tänapäevased pataljoni taseme juhtimispunktid peaksid olema võimalikult mobiilsed ja liikuvad. Nagu kirjutas üks sideohvitser juba 15+ a tagasi ühes sõdurilehes, siis juhtimispunkti telgi püstitamine on tehnika üleeilne päev. Tehnika eile päev on autoraamil kuudid ja tänane päev teisaldatavad konteinerid autokastis. Osalt oleme ka sinnani KV-s juba jõudnud. KL-iga on iseasi. Üldiselt on minu arvamus juhtmise korraldusest selline, et kui pataljoni põhijuhtimispunkt töötab juba üle 24 h ühe koha peal, siis on tema hävitamine juba tõenäolisem, kui mitte-hävitamine. Samuti kui juhtimispunkti kogu lahti harutatud ja paigaldatud kola kokkupakkimine ja kadumine võtab näiteks aega juba 3 h, siis ta on juba liiga kohmakas ja jääb lahingutegevusele jalgu.

Visioneerin veidi, kas pataljoni juhtimispunkt peab üldse olema ühes või kahes kohas, kuskil "kohustusliku raadiomasti" all?
Võibolla võiks iga käsugrupp olla eri kohas ja töö toimuks sisevõrgu kaudu (oleme ju kõvad IT tiigrid).
Raadiojaam võib olla kolmandas kohas, vajalik traffic on võimalik suunata sinna ka eemale ja eemalt.
Kui tuli avatakse, saab pihta ainult raadiomasin ja sideallüksus. See on kergemalt asendatav kui juhtimispunkt.

Ja mis tehnoloogiaga sisevõrk nende mobiilsete punktide vahel toimiks?

Tahaks vahepeal kangesti öelda, et täna saavad olla vaid tehnilised ja väljaõppelised põhjused, miks raadiomast ja põhijuhtimispunkt teineteisele lähemal kui 100m on.
Need pildid mida kuskil nähtud on, et tohiks kuidagi väljendada põhimõtteid. Ma ei tea, et mast juhtimispunkti kõrval olukord, üheski väeosas, malevas või tont teab kus, taktikaliselt aktsepteeritav lahendus oleks. Jalgratas on leiutatud ja lolluse vastu alati ei saa.

soesilm kirjutas:Ma ei tea, et mast juhtimispunkti kõrval olukord, üheski väeosas, malevas või tont teab kus, taktikaliselt aktsepteeritav lahendus oleks.

Kui nüüd üks pilk Staabi- ja Sidepataljoni territooriumi panoraamile heita siis leiab sealt statsionaarse sidemasti, mis asub KVPS hoonest nii 250m kaugusel ja pataljoni staabist umbes 70m kaugusel.

Samuti asus 2013 aasta Tormil näiteks üks NODE kuut keset peastaabi paiknemisala ja sealt hoolega edastati..

LJuPu puhul parkis bikoon vähemalt 100+ m kaugusele.

HotelVictor kirjutas:

soesilm kirjutas:Ma ei tea, et mast juhtimispunkti kõrval olukord, üheski väeosas, malevas või tont teab kus, taktikaliselt aktsepteeritav lahendus oleks.

Kui nüüd üks pilk Staabi- ja Sidepataljoni territooriumi panoraamile heita siis leiab sealt statsionaarse sidemasti, mis asub KVPS hoonest nii 250m kaugusel ja pataljoni staabist umbes 70m kaugusel.

Samuti asus 2013 aasta Tormil näiteks üks NODE kuut keset peastaabi paiknemisala ja sealt hoolega edastati..

LJuPu puhul parkis bikoon vähemalt 100+ m kaugusele.

NODE on suunatud ja väga väikse kiirgus suunaga. Bikoon on selle eest 360 kraadi ja korralik jõulupuu...

100 meetri kaugusele paigutatud...suur see Gradide divisjoni tulelöögi maa-ala nüüd oligi? Mida siin alles Ukrainas demonstreeriti. Muideks, paistab, et seal on hakatud vägedest mobiile kokku korjama. Nimelt vältimaks taolisi rünnakuid suurema sidetiheduse pihta.

Sellest, et venelastel on võime jälgida GSM telefonide sidet (vähemalt tuvastada selle olemasolu-mitteolemasolu) brigaadi raadiotehnilise sõja allüksuses, on siingi foorumis juttu olnud.
Mind panid küll muigama vahepeal levinud ideed kasutada mingeid tsiviil-GSM võrgu põhiseid BMS-tüüpi asju (odav ju!!) - kõige kindlam võimalus tõmmata endale suurtükituli kaela.
Kui sa näitad GSM võrgu kaudu enda asukohta, võrdub see vastuvõtja jaoks eetris kõnelemisega. Kui ikka vennad näevad, et kuskil Kükametsa metsavahel, 10 km lähimast külast tekib ühtäkki kõva GSM side kontsentratsioon, siis sinna ka tuli peale tõmmatakse. Näiteks sõidukite jälgimiseks kasutatavad GPS süsteemid annavad eetrisse päris vingelt, väiksema akuga sõiduauto aku on mõne päevase paigalseismisega tühi. Kuhu see energia kadus? Eetrisse pritsiti.

Liiga palju infot eetrisse pritsides kaob viimane kohalike eelis - silmale ja jälgimisseadmetele raskesti vaadeldav metsa- ja võsamaastik.

Kaukaasia islamivõitlejad käivad kuuldavasti oma tähtsaid asju rääkimas kohtades, kus on ka teisi kõnelejaid: autotee ääres, linnas jm -aga mitte metsas. Metsas on kohe FSB kannul ja droonid peakohal...

Kapten Trumm kirjutas:Sellest, et venelastel on võime jälgida GSM telefonide sidet (vähemalt tuvastada selle olemasolu-mitteolemasolu) brigaadi raadiotehnilise sõja allüksuses, on siingi foorumis juttu olnud.
Mind panid küll muigama vahepeal levinud ideed kasutada mingeid tsiviil-GSM võrgu põhiseid BMS-tüüpi asju (odav ju!!) - kõige kindlam võimalus tõmmata endale suurtükituli kaela.
Kui sa näitad GSM võrgu kaudu enda asukohta, võrdub see vastuvõtja jaoks eetris kõnelemisega. Kui ikka vennad näevad, et kuskil Kükametsa metsavahel, 10 km lähimast külast tekib ühtäkki kõva GSM side kontsentratsioon, siis sinna ka tuli peale tõmmatakse. Näiteks sõidukite jälgimiseks kasutatavad GPS süsteemid annavad eetrisse päris vingelt, väiksema akuga sõiduauto aku on mõne päevase paigalseismisega tühi. Kuhu see energia kadus? Eetrisse pritsiti.

Liiga palju infot eetrisse pritsides kaob viimane kohalike eelis - silmale ja jälgimisseadmetele raskesti vaadeldav metsa- ja võsamaastik.

Mmmhmh, esimesed paar pulmapidu taevaskojas segi lasevad, siis vb mõtlevad peale meediakajastust pisut järgi. ... Kuigi tegelikult vist ei mõtle, nii kurb kui see ka ei ole. Kuigi mobiilituvastus pole imeasi ei tasu sõja ajal sisselülitatud ja SIM kaardiga mobiili kaasas kanda tervislikel põhjustel.

Siit mõte EKV sidegeeniustele.
Tuleb osta odavaid mobiile ja pealetungiva vastase ees puistavad väeosad neid teeääred täis. Progeda ebareeglipäraselt, kuid tihedalt eetris käima.
Hulgi ostes on hind mõni euro tükist.
Jõudu tühja metsa tulistamisel ja moona raiskamisel.

Kapten Trumm kirjutas:Siit mõte EKV sidegeeniustele.
Tuleb osta odavaid mobiile ja pealetungiva vastase ees puistavad väeosad neid teeääred täis. Progeda ebareeglipäraselt, kuid tihedalt eetris käima.
Hulgi ostes on hind mõni euro tükist.
Jõudu tühja metsa tulistamisel ja moona raiskamisel.

Kui aus olla siis polegi võibolla kõige halvem idee oma sisult. Teostuse kohta ilmselt oskavad spetsialistid rohkem öelda.

TTA kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Siit mõte EKV sidegeeniustele.
Tuleb osta odavaid mobiile ja pealetungiva vastase ees puistavad väeosad neid teeääred täis. Progeda ebareeglipäraselt, kuid tihedalt eetris käima.
Hulgi ostes on hind mõni euro tükist.
Jõudu tühja metsa tulistamisel ja moona raiskamisel.

Kui aus olla siis polegi võibolla kõige halvem idee oma sisult. Teostuse kohta ilmselt oskavad spetsialistid rohkem öelda.

Vastavad GSM moodulid vareste jala külge rõngastada.
või
Vastavatele 4G(800Mhz) moodulitele kaamera külge panna ja puu otsa riputada.

Kui tõsisemalt, siis, kuna meil siin Eestis on igas teises majapidamises wifi ruuter, siis võib täitsa vabalt kasutada sellist mobiilset 2G/3G/4G wifi ruuterit:

https://www.emt.ee/sisu/-/pood/mobiilne ... awei_b593s

Katkematu side SIM sisse (või 3 SIM kaarti, või 3 erinevat ruuterit igas erineva operaatori SIM)
http://www.riks.ee/560.html

Kui tsentraalne internet ära kaob, siis on olemas ka programme (lauaarvutile, nutitelefonile), millega saab suhelda (kõne, video) ka lokaalse võrgu piires ilma internetita.

Tee siis vahet, kes selle ühe SIMi ja wifi taga istub: maapataljoni staap või kohalik Jura, kes facebooki "kohaliku hunta käsilaste" kohta infot laeb.