www.militaar.net

Jama on ka Kulibini väide, et Airbus 200-l peab olema kirves väljaspool piloodikabiini. Jah, teatud lennukitel peab küll kirves või raudkang lisaks piloodikabiinile veel ühes kohas olema, kuid mitte sel lennukitüübil. Millistel lennukitel ja kus täpsemalt, seda ma arusaadavatel põhjustel parem ei kommenteeri.

After consulting in my own spets...

See spets oli vist JAR-OPS lugenud/õppinud. Selle järgi võis isegi mitu kirvest reisijatesalongis olla, sõltuvalt lennuki istekohtade arvust. Aeg on aga edasi läinud ja kehtivad uued normatiivdokumendid.
Mobiiliga olen õhust küll rääkida saanud, kuid väikestel kõrgustel ja ka siis mitte alati. Kipub katkema. Masti antennide suunadiagramm vist on selline, et ülespoole eriti ei levi. Seda peaks kommenteerima vastava ala spets.

Kulibin kirjutas:isegi speedview rakendust

https://play.google.com/store/apps/deta ... free&hl=en
Rakenduse koduleht ütleb, et kiirus saadakse GPS signaali abil. Mobiilsidega pole sellel midagi pistmist.

Herr EOD !
Ma üleüldse ei väida, et sellel lennul see A oli nõuetekohaselt varustet. ja mobiilside on ikkagi nati moodsamaks läinud...
Ja pole erilist tuju vaielda sideteemadel. See on minu leib...

Ma lihtsalt pritsin siia ühe lingi, mis annab samuti eestikeelset lennundusmaailma sisekaemust. Palun lugeda TqHq foorumist seda teemat ning isand F1ERO positusi. See link viib teema viiendamale leheküljele, kus alt kolmandas postituse viimases lõigus on käsitletud teemat mobiilside + kõrgus. Enne seda, kui praktiseeriva piloodi väiteid valeks nimetada, sooviks teada väitja "auastet" ehk kellega on tegu, mille põhjal väidetakse, et praktiseeriv piloot valetab ning sooviks teada siis mis ja mille alusel õige on.

Tänan tähelepanu eest ja meeldivat reisi jätku!

Nojah, ma kulgen piki maanteed, Lambo Gallardo-ga kiirus siis reeglina 200pluss ja mobiilside toimib.
Te mehed mõtelge enne, kui tulete siia vätma, et lennukis ei toimi...

Isand Kulibin võiks oma Lambo nii 3-4000 meetri peale venitada ja sealt helistamist katsetada. Minul lennuki pardal ei õnnestunud. Aga GPS loomulikult toimetas, mõõtis kiirust ja puha...nii ma aeg-ajalt rullnokki oma kepsu näitudega taltsutangi, 928 km/h pole kellelgi midagi vastu panna.

Ma ei tea neid kõlavaid akronüüme peast siia lisada aga lühidalt toimib mobiilside lennuliinides nii, et lennuk on sisuliselt lendav tugijaam. Side maaga toimub sateliitside kaudu. Mõistagi ei ole see veel kasutusel kõikidel operaatoritel, aga vastavate regulatsioonide arendamine käib üle ilma juba 10 aastat või nii...

Imestan, et wiki nii vähe sellest kõigest kirjutab aga midagi siiski:
http://en.wikipedia.org/wiki/Mobile_phones_on_aircraft

Või midagi siit, wifiga ju samad mured:
http://www.techradar.com/news/world-of- ... r--1171510

OnAir uses Inmarsat's SwiftBroadband (SBB) latest generation satellite services. Using the SBB technology, we deliver high-speed, high-capacity voice and data solutions with the world's best international coverage.
http://www.onair.aero/en/commercial-air ... w-it-works

No ma ei või !
Mis härrastel täna mate ja geomeetriatunnis omandamata jäi ?
No ma siis olen võtnud raske raha eest Leedukatelt seda pure adrenaliini aegajalt (L39) ja enamjaolt on isegi sellise püssiga moodsad sidevahendid suutelised operatiivselt tugijaama vahetama

??? Johhaidi ? Lemet ?
Ma oleks hetkel vist nõus vasakust kerast loobuma... Kohe ei saa üle sellest mõttest, mis tunne oleks subsoonic (1000) lajatada üle puulatvade...
Ja vot siis vist moblaside ei toimi

Kulibin... Lambod, leedukate L39'd ja mingi üle puulatvade lajatamised. Räägi natukenegi insenerilikumas keeles, praegu ei jää küll muud üle kui õlgu kehitada.

No ma eelnevalt ju vihje andsin...
Maakera on ümmargune ja geostatsionaarselt orbiidilt tuleb sulle ju porr alla...

Kas see on kogu tehniline jutt, mis sul GSM/LTE toimimise kohta liinilendudel öelda on? Mitte just ülemäära palju aga stiilipuhas see-eest.

Kulibin kirjutas:Ja pole erilist tuju vaielda sideteemadel. See on minu leib...

Hm, loodame, et sa sellega ikka päriselt leiba ei teeni. Kui teenid, siis anna teada, kus - saab sellest firmast eemale hoida.

Lihtsalt meeldetuletuseks, et mobiiliga helistamiseks läheb vaja kahepoolset sidet. Mitte ainult signaali vastu võtta. Mobiili tugijaamade antennid on suundantennid, mis on suunatud paralleelselt maapinnaga, mitte kosmosesse. JA GSM side põhiolemust - pakettside tugijaama ja telefoni vahel, kus aeg kahe paketi liikumise vahel on ülioluline - ei ole muutnud ükski järgmine põlvkond.

Aga isand Kulibinile, argumentatsiooni lihvimiseks, soojenduseks seitse päeva teemaga tutvumiseks. Ja Lamborghiniga kimamine siinjuures ei aita...

Kulibin kirjutas:Nojah, ma kulgen piki maanteed, Lambo Gallardo-ga kiirus siis reeglina 200pluss ja mobiilside toimib.
Te mehed mõtelge enne, kui tulete siia vätma, et lennukis ei toimi...

Praktikuna kinnitan, et lenukis kõrgusest ~700-1000m kõrgemal on mobiilside levi praktiliselt olematu. Ja põhjus pole mitte kiiruses vaid selles, et kärgede sagedused on kattuvad ning võrgu planeerimisel (et samasugused sagedused maapeal ei kattuks) ei arvestata lennundusega vaid side leviga maad mööda. Kui telefon satub kahe sama sagedust kasutava kärje mõjupiirkonda korraga, siis ei oska seade otsustada kummaga ühendust võtta ning jääb "rippuma". Olen lennukis tundude kaupa kasutanud PDA-des ja nutiföönides lennundusspetsiifilist tarkvara, mis GPS-iga saab ilusti hakkama aga kui üritada logi jooksvalt serverisse salvestada, siis varem või hiljem saadakse ühenduse timeout. Sama on kõnega - pika pusimisega on võimalik midagi öeldud saada aga kõne katkeb väga tihti ning suure osa ajast ei ole telefon üleüldse levis. Kusjuures parem levi on metallkorpusega lennukites, sest see varjestab osa võrgust ära ning telefonil on lihtsam sagedust valida.

Kulibin kirjutas: Nonii, alustaks siis kirvest, täiesti olemas selline tööriist väljaspool piloodikokpiti.

Nagu EOD ütles, A320 ei ole kirvest väljaspool piloodikabiini. Võin pea pakule panna.

Kulibin kirjutas:Herr EOD !
Ma üleüldse ei väida, et sellel lennul see A oli nõuetekohaselt varustet.

Lennukid ei lenda välja ilma nõutekohase turvavarustuseta, sest see on väga ränk rikkumine. Kui su istme alt on päästevest puudu ja tagavara vesti anda ei ole, siis jääb lend ära või kui WCs oleva prügikasti luugi vedru on katki, siis ei lenda lennuk kuskile ennem kui see vedru on korras, sest see luuk peab sulguma hermeetiliselt, et seal sees tekkinud põleng kustuks hapniku vaeguse tõttu. Nii ongi. Lisa siia Saksa täpsus antud firma korral.

Walter2 kirjutas:Tänud selgituste eest, mõned küsimused veel: miks kokpiti uks avaneb pilootide kokpiti poole mitte reisijate salongi poole, on sel ka mingi põhjus? Paremaks kaitseks salongi poolt tuleva ründe vastu võiks uks ju avaneda reisijate salongi poole? Kui lennuki kere deformeerub määral, et kokpiti uks kiilub kinni (ebareaalne aga oletame), kuidas piloodid välja pääsevad, kas ainult akende kaudu?

Ma ARVAN, et ukse avanemise suund on lihtsalt võimaluse küsimus, sest näiteks B737-l avaneb ta väljapoole. Kuna ühel või teisel pool tekkiva dekompresiooni tõttu peab see uks avanema nii ühele kui teisele poole, siis ei saa seda ust ehitada ülemäära tugevat. Kui uks kinni kiilub, siis on ukse sees olemas väiksemad paneelid, mida saab eemaldada ainult kokpiti poolt. Aknast saab ka välja, köied on olemas, et maani laskuda.

Kulibin kirjutas: Ja herr Harald jätab targu kirjeldamata omapoolse reaktsiooni, oletades, et tegu turvaspetsiga.
Turvaspetsid ei saa mõistagi avaldada kogu neile tedaolevat.

Ma ei ole turvaspets, olen lennundustehnik. Tüübipädevusega just sellele samale A320 lennukiperele. Olen kogu seda kokpiti ja reisijate kabiini (k.a piloodikabiini ust) lahti võtnud, kokku pannud ja testinud mitmeid kordi. Kui sa helistaksid mulle sarnases olukorras, siis ma räägiks täpselt sama juttu mis ennem. Lennukis olevate vahenditega sa sealt uksest läbi ei pääse. Kui ma teaksin viisi, kuidas sealt pääseda läbi, siis ma kirjutaksin oma teadmisest kuhu vaja, et see võimalus ellimineeritaks.