www.militaar.net

Tänud tähelepanu juhtimise eest. Parandus tehtud. Kakssada liitrit ja vaadid.

ma arvan sõduritele sissesöödetavas olluses oli nn. tehnitseskii kombizir mille sees ilmselt searasva ei sisaldunud

aga kuulsin kuulujutte et antud keemiatoode oli ka kastutusel Afgaanis massihävitusrelvana

Näed,möni asi saab jälle selgamaks.
Minu söögivalik ja hulk oli selline,et kombiziris praetud kartulid tundusid pärinevat muhameedlaste paradiisist.Kombiziri ennast ostsime vangide käest.

polzunov kirjutas:Näed,möni asi saab jälle selgamaks.
Minu söögivalik ja hulk oli selline,et kombiziris praetud kartulid tundusid pärinevat muhameedlaste paradiisist.Kombiziri ennast ostsime vangide käest.

Eh-eh-hee, ilmselt ostsite siis, kui alles see 200 liitrine vaat oli kirve või täägiga avatud. Alguses oli kõik tore - lumivalge mass, ei mingit lõhna ja maitse nagu natuke searasva ja natuke sitta nõuka-aegset margariini = näljaga kõlbas täiesti leiva peale ka panna ja õgida. Avatud vaadis hakkasid selle substantsiga aga toimuma kummalised lood, mida keemiakaitse ohvitser oma lõpmatus tarkuses nimetas oksüdatsiooniks. Kuna vastav aine pidi koosnema dehüdratiseeritud taimerasvast ja loomsest rasvast, küsisin keemiahiiglase käest, miks ei toimu vastavaid meie oma silma ja nina (keelest rääkimata) all toimuvaid protsesse kas koorevõi või posla-masla õliga. Keemiahiiglane vastas küsimusega, kas sa tuumasünteesi tead? Loomulikult eitavale vastusele minu poolt järgnes, et N Liidul aatompomm on. Oli ka kombizhir, mis õhuhapnikuga reageerides muutus valgest kollaseks, hakkas haisema ja maitse - seda teavad, kes söönud on, teistele sõnadega asja selgeks teha on võimatu.

Vahel ei söö hommikuti kodus, vaid tööl kohv ja võileib. Hiljuti tegin töö juures nostalgia hommikusöögi vene kroonu stiilis. Putru ei hakanud, ei oska sellist kokku käkerdada. Aga kaks paksu saiaviilu koos 20g võiga, juurde must tee, tehtud pulberteest. Saia valimisega oli tegemist, lõpuks leidsin viilutamata saialaadse pätsi. Või oli parim, mis saada oli (82%). Kehva võiga ei tasu proovidagi. Täitsa mõnus oli kuuma teega.

Mul nagu ei ole erilisi halbu mälestusi sellest kombižirist. Nimetus on tuttav, oli mingi rasvaine 10liitristes potsikutes. Tollal räägiti, et paljud rasvained on saadud vaalarasvast.

Aga või oli küll hea kvaliteediga, halba võid ei mäleta.

alax kirjutas:Vahel ei söö hommikuti kodus, vaid tööl kohv ja võileib. Hiljuti tegin töö juures nostalgia hommikusöögi vene kroonu stiilis. Putru ei hakanud, ei oska sellist kokku käkerdada. Aga kaks paksu saiaviilu koos 20g võiga, juurde must tee, tehtud pulberteest. Saia valimisega oli tegemist, lõpuks leidsin viilutamata saialaadse pätsi. Või oli parim, mis saada oli (82%). Kehva võiga ei tasu proovidagi. Täitsa mõnus oli kuuma teega.

Võid määrisid saiale ikka lusikaga??

minuarust oli sellel rääsunud kombiziril selline hais mida kutsuti-vanjusshije portjanki

Meile toodi vahepeal 1 sordi toidurasva. Oli sügavkollast värvi. Värvilt umbes nagu praeguseaja liivapaber.
Muidu oli igati mõnus rasv, peale ühe pisiasja: Ta sulamistemperatuur oli kõrgem, kui 37* C.
Mis tähendas, et praekartulite ümber olev rasv muutus suhu pistes kohemaid tahkeks ja jäi hammaste külge kinni.
Kahtlustasime, et ehk on tegemist parafiniga, aga tünnilt kirju lugedes see kinnitust ei leidnud.

Võid määrisid saiale ikka lusikaga??

Ikka sai lusikaga määritud.

Kui poeg külla tuleb, siis teen näidistoidupäeva võttes aluseks NA päeva. Kombižiri jätan igaks juhuks välja.

Kui EKV menüü on teada-tuntud oma headuses ning ohvitserid said minu ajal (94-dal) aastal sama sööki, mis ajateenijadki, siis arvan, et vene sõjaväes, mille sõdurite menüüd on siin värvikalt kirjeldatud, oli ohvitseridel väga tõenäoliselt hoopis muu menüü... Kas keegi oskab seda erinevust kirjeldada?

õppustel said ka ohvitserid sama ,tavaolukorras sõi sõdurite sööki ainult dezunoi po tsatsti (kui seegi)

Õppustel oli ka parem söök. Aga karauulis e. vahtkonnas sõi vahtkonna ohvitserist ülem ka sõdurite sööki. Peavahi vahtkonda toodi kõrvalasunud teise diviisi polgust ja see oli alati tüki maad parema kvaliteediga kui oma väeosa köögist. On jäänud mulje, et nendes väiksemates, kadreeritud väeosades oli toit parem. Või sõltus see toitlustusülemustest?

jah ,jutt õige -õppustel oli paika vähe asjalikum sest parasha (kartulisoga ) tegemiseks polnud toorainet harilikult ,domineerisid mitmesugused pudrud

Kallebil on õigus, õppustel oli söömakraam alati parem kui stolovajas, praporite pikk käpp oli lühem ja ka ohvitserid sõid samast katlast, ka ei saanud narjaad oma kombitsaid nii palju vahele ajada. Siiski oli suhpajok kogu muust lobist kõige etema mekiga (oli siis selle koostiseks eelajalooline elukas või mõni purkipistetud vennaihu osakene).