www.militaar.net

Täpsem info siis siit:
http://wehrmachts.kisten.free.fr/150mm_sfh18.htm

Oskab keegi selle kohta midagi öelda ja liigitada ajastut? 2Ms. ?
Tänud!

II MS-st kindlasti.
Markeeringute kohta just-just oli viimase paari päeva sees kellegi poolt antud 1 ilus padrunikastide tôlgendamise dokument. Otsi üles ja saad teada.

45 mm kildmürsuga laskude kast.

UO - Unitaarlask kildmürsuga.
243 - 45 mm kaliibri indeks.
OSK - Kildmürsk
KTM-1 - Sütiku tüüp
Partii 116, valmistatud 1940. aastal tehases indeksiga 29.

Eestisse jäänud ilmselt 1941. 1944. seda kaliibrit enam praktiliselt ei kasutatud.

EOD kirjutas:45 mm kildmürsuga laskude kast.

...

... 1944. seda kaliibrit enam praktiliselt ei kasutatud.

Julgen vastu vaielda.

Seda kinnitavad arvukad nimetatud mürskude leidmised 1944 a ägedamate lahingute piirkondadest. (Jutt käib Eestist)

Viimane suurim leid - 2 plekk-kasti 45-mm alakaliibrilist mürsku, kinnitatuna 1 ühele ja teine teisele poole hobusesadulat tuli välja Väike-Emajõe põhjast ühest venelaste ületulekukohast...

Maismaalt on neid 45-mm mürske leitud sama jõe sakslaste poolselt kaldalt kogu pealöögi ulatuses - Pikasillast Hummulini. Mitte küll palju, kuid arvestatavalt.

Rikkalik leiukoht on kunagine sakslaste laoplats Vara ruumis (seal küll tegu ilmselt venelastelt saadud trofeemoonaga, kuid laos oli samas ka kõik "moodsam" lahingumoon, nagu panzerfaust-60 ja sturmgewehr'i laskemoon jne.

Valmistamisaasta on küll kõigil isenditel olnud enne 1941, jõepõhjast tulnud alakaliibri valmistamisaasta pole enam meeles, see saab vajadusel täpsustatud.
Eks tekitab müra seegi, et paljud kohad olid sõjategevusest haaratud nii 1941 kui ka 1944 ja kasutati trofeerelvi.

Kes teab ja julgeb sõna võtta, see võib jätkata...

ProPatria

Tänud vastajatele!

Nõus, minu väide oli liiga kategooriline. Kasutati neid Muhaboi või Proštšai, Rodina - kahureid tõesti sõja lõpuni välja ja olen veel 1972 või -73. aastal sellist väeosas näinud. Siiski alates 1943. aastast vähendati nende tootmist tunduvalt ja lahingulisi kaotusi ei asendatud.
1941. juulis oli laskurdiviisis koosseisu järgi 18 selle kaliibriga kahurit, detsembris 30. 1942. detsembriks oli arv kasvanud 48-ni. detsembriks 1944 oli taas vähenenud 36- ni, samas oli juurde tulnud 18 57 mm kahurit. See kõik koosseisu järgi, mis tegelikult ei pruukinud täis olla.
Ümberrelvastumine algas 1943. aasta esimesel poolel seoses uute Saksa tankide kasutuselevõtuga. Laskurdiviiside tankitõrjedivisjonid varustati 76,2 mm kahuritega ZIS-3. Samal ajal võeti säilinud 45 mm kahurite lahingukomplekti alakaliibrilised mürsud.
Põhjused, miks väikese kaliibriga kahureid sõja lõpuperioodil veel kasutati, olid nende tootmise võimalikkus väiksemate tööpinkidega ja valukodadega tehastes ja raskesuurtükkide veoks vajalike vedukite vähesus. Kergeid suurtükke sai ka hobustega vedada ja ja pealetungilahingu ajal meeskonna jõududega käsitsi uuele positsioonile lükata.

ca 5 aasta eest leitud 5-6 lasukomplekti Sinimägede alt, Hundinurgast ca km lõunasse, maas vedelemas, keegi usin oli üles tuhninud ja siis vedelema jätnud. Hülsid olid muljutud, mistõttu sai ära põlatud ja ise ka maha jäetud

propatria kirjutas:
...

Valmistamisaasta on küll kõigil isenditel olnud enne 1941, jõepõhjast tulnud alakaliibri valmistamisaasta pole enam meeles, see saab vajadusel täpsustatud. ...

Sai nüüd küsitletud mitmete kodumaiste sõjamuuseumite mürsukollektsioonide varahoidjaid ja peab tõdema, et nende kogudes on 45-mm mürskudest peaaegu pooled väljalaskeaastaga 1943 ja 1944.
Tsitaadis mainitud toote valmistamisaasta on ka 1944.

Sellest kõigest jääb ikkagi mulje, et neid mürske kasutati Eestis 1944 aastal ja mitte vähe.

ProPatria

Tegelikult loogiline, et Tallinna ümbruses leidub sõja algusest pärit mürske, samas Emajõe ja Ida-Virumaa lahingupaikades 1944.a. omi.
Pärast seda kui Emajõel rinne läbi murti ja Sinimäed maha jäeti, polnud ju enam rinnet ega suuremaid lahinguid. Vaid mõni voor võis rünnaku alla sattuda ja sealt relvad ja lahigumoon "hulkuma minna".
Hetkel ei tule meeldegi, et kümne aasta jooksul Tallinna ümbruses mõni 45 mm alakaliibriline oleks pihku sattunud. Tavalised soomustläbistavad, praktilised soomustläbistavad endiselt polügoonilt ja kildmürsud. Haruldasematest on Saaremaalt välja tulnud sissefreesitud soontega õhutõrje kildmürske, milliseid isegi enamusest andmebaasidest ei leia. Kusjuures KTM- tüüpi lööksütikuga! Kui suur on tõenäosus lennukile 45 mm kahurist otse pihta saada? Väga väike. Ülejäänud mürsud lõhkevad maha kukkudes või jäävad ohtlikena vedelema. Veel võib 45 mm moonale sattuda pärast sõda Nõukogude mereväe käes olnud aladel, kuna selle kaliibriga olid laevasuurtükkide õppelaskmistel kasutatud oma lukuga siserauad.

Antud kast igatahes pärit Ida-Virumaalt.

See kast on suht kindlasti 1941. siia jäänud. Püssirohi valmistatud 1939 ja lask koostatud 1940. Väheusutav, et sõjaeelne toodang neli aastat kuskil laos vedeles. Muidugi, Imedemaal pole miski päris võimatu.

EOD kirjutas:... Muidugi, Imedemaal pole miski päris võimatu.

Kisub vägisi OT-ks, kuid isegi kokkupuutunud Narva rindelt leitud ca 3-tolliste NSVL päritolu unitaarlaskudega, millise kestad pärinesid 1916 a prantsuse (või oli mingi teine euroopa riik?, mitte ei mäleta hetkel) tehastest; kestasolev viskelaengu riidekott kandis aastaarvu 1935 ja mürsule oli peale kantud kirjad 1944. Sütikud 1943 a toodang...

ProPatria

See natuke teine teema. Vene kolmetolline polkovuška on Prantsuse 75 mm suurtüki järgi tehtud ja kuna mõlemad riigid olid Antantis, siis tarniti liitlastele ka sõjamaterjali. Erineva kaliibriga Prantsuse süsteemi mürsud olid Vene armees kasutusel.
Hülsid olid korduvkasutatavad. Defekteeriti, puhastati, vahetati kapslipuks, uus viskelaeng sisse, mürsk otsa ja kasti. Seadmed laskude ümberlaadimiseks olid ka Astangu ladudes olemas. Samas laeti ümber lasud, mille säilivusaeg oli möödas.
Kui Pirita tee äärde hakati uusi maju ehitama, siis mullatööde käigus tulid välja Saksa 8,8 cm Flaki laadimisharjutuspadrunid, kusjuures kõik hülsid olid erineva markeeringuga ja erineva valmistusaastaga. Vanimad I MS ajast.

Sain sellise viisaka vene kasti, aga ei tea täpselt, mida sellega transporditi. Eeldan, et mingit väiksema kaliibriga laskemoona, kasti otstes 30mm süvendid ja keskel on olnud jaotustega vahesein.
Kui kellelegi on midagi sarnast silma jäänud ja oskab aidata, oleksin tänulik info eest.

http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... 407019.jpg
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... 407015.jpg
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... 407007.jpg
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... 407006.jpg
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... 407016.jpg
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... 407009.jpg

Küljel aastaarv 1939 ja lühend K-II-A, kaane peal on ka kirjad olnud, mis kindlasti selgitaks millega tegemist, aga aeg on teinud oma töö. Kasti mõõdud on 770x310x140mm