Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[Martin Peeter]

Jah, viimased kümme aastat on olnud pidev trend kuritegevuse langemise suunas.

Olulise osa mängib siin statistika mittevõrreldavus: registreerimine ja teatud väärtegude dekriminaliseerimine.

Aga see politsei poolne sotsiaaltöö ja meditsiini nõrkuses süüdistamine on täielik jama:

Martin on tütart proovinud panna käitumishäiretega laste erikooli. Käinud psühhiaatri juures, otsinud lapsele huviringi, kuid kamp imeb noored sisse tagasi. Vanemate sõnul ümbritseksid neid samad kambanoored isegi siis, kui lapsed saadetaks Tapale või Tallinna Nõmme tee käitumishäiretega laste kooli. „Nad kõik on sealt pärit, Rauno, Keron,” loetles Liina. Praegu on kohus talle pojaga määratud mitmedimensioonilise pereteraapia, millest polevat mingit abi. „Kuulsin, kuidas mu poeg ja ta sõber naersid selle üle, et terapeut ütles seda, toda, hahaha. Sõbra terapeut käis teda mööda parki taga ajamas, kui poiss jõi. Olen näinud ju, et see on poistele naljanumber,” ütles Liina.

Nii ongi - teatud noored on oma karistamatuses veendunud ja irvitavad igasugu püüete üle neid aidata.

[Kapten Trumm]

Kui sai tipis käima hakatud - teisest semestrist alates oli meil 1 päev nädalas Koplis, vanas peamajas. Veel siis (juba täismehed) rääkisid pealinna taustaga mehed oma Kopliga seotud seiklustest. Ja et Koplisse kooli tulek on nagu väike adrenaliinilaks - trammiga otse Kopli lõppu välja...
Tänapäeval sellist värki aga ei toimu. Vähemasti siin Koplis mitte.

Olen ka paar aastat jala käinud Koplis (nii 101 kui 82 majades) ja näiteks 1994-1995, kui kuritegevus rekordeid lõi, ka teises vahetuses, mis tähendas kojusaamist pimedas - ei ole mulle trollis ega peatustes keegi kallale kippunud. Võibolla pidi selleks minema Sepa tn paari ja karjuma seal midagi venelaste teemal, aga minu ja minu suhtlusringis küll mingeid vahejuhtumeid polnud. Küll aga tol ajal on mul täiesti reaalne kallaletung olnud Linnahalli mingil üritusel ühe täisjoonud Eesti mereväe madruse poolt (vist 96 või 97) ja umbkeelsed kaasüliõpilased on käsitsi kallale kippunud TTÜ ühiselamus (need ongi minu ainsad juhtumid, kus keegi kättpidi kallale tulnud on).

Sestap ma arvan, et see Kopli seikluste jutt ongi suures osas linnalegend. Kes muidugi muhku norib, võib seda igal pool saada ja ilmselt Sepa baaris oleks saanud kah. Mul elas üks koolivend aastaid Kopli liinidel üürikorteris, küsisin kah, et kuidas koju said, kas granaat trepikotta ja siis tuli ja liikumine meetodil, siis vahtis imestanud näoga, oli joodikuid ja oli tulekahjusid, aga mingit NYC stiilis gängivärki polnud.

[toomas tyrk]

No et ei oleks umbes lahmimist - mõned pildid kogumikust "Kuritegevus Eestis 2017"
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/ ... eebi01.pdf

Üldine trend

kuritegevus_1.JPG (41.25 KiB) Vaadatud 2689 korda

Nagu näha - mingit järsku nõksu (kus siis statistika korrigeerimine mängu nagu tuleks) ei ole. Trend on pidev.

Inimeste turvatunne.

kuritegevus_3.JPG (45.98 KiB) Vaadatud 2689 korda

Jälle - vahepealse nõksuga küll, aga trend on pidev.

Alaealiste kurjategijate arv

kuritegevus_4.JPG (55.81 KiB) Vaadatud 2689 korda

See trend on praeguseks peatunud. Ehk et edasiminekuks tuleb juba leida mingid muud meetodid.

Alaealiste poolt toime pandud kuritegude arv

kuritegevus_5.JPG (33.42 KiB) Vaadatud 2689 korda

Trend sarnane kurjategijate arvu omaga.

Alaliste poolt korda pandud kuriteod liigiti

kuritegevus_6.JPG (40.17 KiB) Vaadatud 2689 korda

Siin me näeme, et alaealiste poolt toime pandud isikuvastased kuriteod on samuti viimasel ajal langenud. Kasvanud on avaliku rahu vastased. Mille peale ongi ajakirjandus ka hakanud lokki lööma.

[Lemet]

Jah, viimased kümme aastat on olnud pidev trend kuritegevuse langemise suunas

Vähemalt varavastaste kuritegude osas on see küll puhtakujuline jama. Inimesed lihtsalt ei viitsi enam teatada, et kuskile on sisse murtud ja midagi ära viidud. Nii ehk naa pole sest ju tolku, saadetakse lihtsalt kiri, et asi on lõpetatud. Lihtsam ja närvesäästvam on minna ja uus muruniitja(kummid, jalgratas vms) osta kui oodata, millal keegi lõpuks aega leiab kohale tulla, siis avaldus teha jne. Ja seda kõike ilma vähemagi lootuseta reaalsle tulemusele. Ise loobusin sellest (ja oma tutvusringkonnas tean paljusid), kui autost varastatud tööriistade kohta kella poole üheksa paiku hommikul tehtud kõne peale tuli inimene kohale kella poole kolme paiku. Ja tunnistas puhtsüdamlikult, et ega lootust pole. Või kui, siis lihtsalt pimeda juhuse tõttu.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Iga lugu vajab personaalset lähenemist
Kristel-Liis Kaunismaa, Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik
KOMMENTAAR

Mõnus loba

Aga kui tõsiselt rääkida, siis kerge on politsei peale näpuga näidata, et miks nad ainult väljakutsetele reageerivad ja seda tihtipeale viivitusega, miks ei ole alaealiste kampade tegevuse ohjeldamiseks agentuuritööd, miks ei tegeleta profülaktikaga jne. Ülima tõenäosusega ei ole selleks inimesi ega aega ja see pole politsei süü. Jah, retsidivistidele "viimaste võimaluste" andmine on iseenda paroodiaks muutunud (muidugi mitte üleöö), aga karistuspoliitika on ainult üks külg asjast.

Täpselt minu (esma)mulje - tüüpne eurotibi tüüpne mõnusladus tüüpselt sisutühi LOBA.
Nagu enamus meie tänasest noortekuritegevuse preventiivsüsteemist.

Ja toomastyrki jutud "lahmimisest" lasen ma ka niisama kõrvust mööda nagu selliste eurotibide sisutühja mulina.

[toomas tyrk]

Olen ka paar aastat jala käinud Koplis (nii 101 kui 82 majades) ja näiteks 1994-1995, kui kuritegevus rekordeid lõi, ka teises vahetuses, mis tähendas kojusaamist pimedas - ei ole mulle trollis ega peatustes keegi kallale kippunud.
/snip-snip/
Sestap ma arvan, et see Kopli seikluste jutt ongi suures osas linnalegend.

Omast arust kirjutasin, mis aastatest minu jutt käib - seitsmekümnendate lõpp, kaheksakümnendate algus. Ja tegemist oli noorte jõukudega. Just noorte vahel käis see kisklemine ja kohtade kätte näitamine. Täiskasvanud võisid jah kergesti jääda "kolmandaks osapooleks", keda ei puututud.

Tipis käimine oli lihtsalt see aeg, kus mehed seda "vana aega" meelde tuletasid. Ei tea, kui mõne omaaegse jõugu vennaga kokku oleks saanud, kas oleks seisuks läinudki...

[Kriku]

Siin me näeme, et alaealiste poolt toime pandud isikuvastased kuriteod on samuti viimasel ajal langenud.

Viimasel paaril aastal jah, enne seda paar aastat jälle tõusid. Erilisi järeldusi ei saa kummastki teha.

[Fucs]

Kõik algab pisiasjadest.

7 aastat tagasi võtsime ette suurema "sõja" meie majade territooriumil suitsetavate ja laamendavate gümnaasiumi õpilastega.
Alguses sai asjaomaste puudutatud instantsidega kirju vahetatud. Null tulemust.
Siis leidsid koristajad majade territooriumilt juba ühekordseid süstlaid.
Seepeale sai politseis kohal käidud ja vesteldud tekkinud probleemist uuesti.
Pärast seda käidi ja tehti paar korda reide... paar tegelast vist võeti isegi kinni...

Siis läks gümnas infi liikuma, et käiakse reidil ja mingi väike periood, umbes kuu, oli suhteliselt vaikne.
Sealt edasi läks uue hooga lahti ja kestab tänase päevani.

Kooli seisukoht on olnud umbes selline, et "Meil kooli territooriumil ei tohi suitsetada ja me hoiame seal korda. Mis toimub väljaspool kooli territooriumit, sellega peaks tegelema politsei."

Mina olen seisukohal, et meil on muudki teha, kui hommikust õhtuni politseid ja gümnaasiumit kuust kuusse ja aastast aastasse kirjadega pommitada.
Sestap kui näen neid meie territooriumil, siis ajan minema. vahel hakatakse vastu ka, aga kuniks ma veel väga hädine vanainimene pole, siis eriti kobiseda ei juleta.
Naisterahvaste (ja ka nt koristajate) ütlemisi ei kuulata ja saadetakse üldjuhul kurele.

Mul jäid toona vastuseta küsimused:

* mis mõttes pean mina mingit 5-8 liikmelist seltskonda üksinda kinni hoidma kuni politsei tulekuni? Või siis minema ja sellest seltskonnast kellegi ühe välja valima ja seda kinni hoidma?
* miks te siis käite politseivärvides masinaga, vilkurid plingimas, oma reididel? Tulge erariides ja eravärvides masinaga. Ja mitmekesi, et saaks kohe kõik lahkumisteed suletud....

****

Mis asi on "mitmedimensiooniline pereteraapia"

Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programm on Eestis kasutusel 2015. aastast. MDFT programm on suunatud tõsiste probleemidega suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele ja noortele ning nende peredele. Programm aitab muuta noorte käitumist ja suunata neid probleemidest eemale. Teraapias tegeletakse korraga nelja dimensiooniga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline dimensioon. Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4-6 kuud, kohtumised toimuvad iganädalaselt ja ka pere juures kodus.

MDFT programmi suunatakse noored kohtu, prokuröri, kriminaalhooldaja, politsei või kuni 14.a laste puhul kohaliku omavalitsuse poolt. Lapse suunamiseks MDFT programmi tuleb eelnevalt ühendust võtta vastava piirkonna MDFT meeskonna superviisoriga.

Kohaliku omavalitsuse poolt programmi suunatud laste puhul on vajalik juhtumiplaani olemasolu (sh abivajaduse hindamine). Samuti analüüs, milliseid meetmeid on eelnevalt pere abistamiseks osutatud ning millist tulemust on need andnud. Kohalik omavalitsus saab lapse programmi suunata laste ja perede komisjoni või lastekaitsetöötaja otsusega. Programmi suunamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel täita eelnevalt indikaatorite vorm, mis annab suunised, kas lapse abistamiseks võiks kaaluda tema suunamist MDFT programmi. Indikaatorite vormi täitmine ei tähenda automaatselt, et lapsele on programmis osalemine tagatud.

Enne MDFT teenusele suunamise otsuse tegemist tuleb konsulteerida piirkondliku MDFT meeskonna superviisoriga veendumaks MDFT teenuse sobivuses ning orienteeruvas teenuse osutamise ajakavas.

Kui koostöös superviisoriga on hinnatud MDFT programm lapsele sobilikuks, siis tuleb superviisorile edastada suunamiskiri, indikaatorite vorm ning juhtumiplaan. Juhul, kui suunaja teeb otsuse enne superviisoriga konsulteerimist, on superviisoril õigus keelduda lapse programmi võtmisest.

Kuni 31.03.2017 oli MDFT osa eelnevalt kindlaksmääratud projektist „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“, mida rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“. Programmi viisid üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks oli Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.

MDFT eesmärk: pakkuda MDFT meeskondade poolt raskete käitumisraskustega lastele/noortele ja nende peredele tõenduspõhist pereteraapiat.

Sihtgrupp: 11-18-aastased tõsise riskikäitumisega (nt õigusrikkujad, sõltuvusainete tarvitajad, käitumisprobleemidega/häiretega) noored ja nende pereliikmed. Noorukid suunatakse teraapiasse kohtu, prokuröri, politsei või kohaliku omavalitsuse poolt.

Tegevused: MDFT nelja piirkondliku (Ida, Lääne, Põhja, Lõuna) meeskonna (1 superviisor+3 terapeuti) loomine ja juhtimine. Meeskondade poolt pakutud teenuse (MDFT pereteraapia) mõjususe hindamine.

Eelarve: MDFT 2018. aasta eelarve on 430 000 eurot.

MDFT meeskonnad paiknevad neljas piirkonnas:

Põhja piirkond (Endla 8, Tallinn 15092)
Tööpiirkonnad: Tallinn, Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa

Superviisor...
Terapeut...
Terapeut...

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et ... aapia-mdft

Kolm inimest Tallinna, Harjumaa, Raplamaa ja Järvamaa kohta ?


Miks kaovad alaealiste komisjonid? Sest riik leiab, et last ei saa hirmutada ja toetada samal ajal
5. veebruar 2017, 15:21

Riigi plaan kaotada koos alaealiste mõjutusvahendite seadusega ka alaealiste komisjonid, teeb komisjoniga seotud inimesed murelikuks. Ennekõike seetõttu, et arusaamatuks jääb, mis see uus ja parem lahendus siis on........

https://www.postimees.ee/3999921/miks-k ... samal-ajal

Tehtud!
https://www.riigiteataja.ee/akt/125102017004


*

Sisekaitseakadeemia
Politsei - ja piirivalve kolledž
Madis Mändla
JÄRVAMAA OMAVALITSUSTE ARVAMUSUURING ALAEALISE MÕJUTUSVAHENDITE SEADUSE MÕJUST ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUJATE RESOTSIALISEERIMISEKS ÜHISKONDA

Näiteks LK 30....
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

[Kapten Trumm]

Olles mõned aastad natuke seda tänast koolielu seespoolt näinud, valdavad mind samasugused tunded.
Võrreldes ajaga, kui mina käisin koolis, on kord käest ikka päris kõvasti läinud. Ja eks samamoodi ole käest läinud kodune kasvatus.
Mulle kodus mingit preisi sõjakooli kasvatust ei tehtud (peksa olen küll saanud), kuid seda asendas suurepäraselt kool.
Kuni välimuse kontrollideni välja - pioneerikalts pidi olema triigid ja õigetpidi seotud, pioneerimärk rinnas, küüned-juuksed pügatud jne.
Vahetunnil tuli koridoris jalutada õiges suunas (igas koridoris oli korrapidaja). See kadus kuskil 80ndate lõpus.
Olen ka gümnas olnud peakorrapidaja, kes laseb kella (mapi vahel olid toona veel tsiviilkaitse häired ka ), kutsub õpilasi tunnist välja ja võtab vastu külalisi.

Et see gängivärk tekib, selle aluseks on pardakk koolis ja kodus ning osaliste vastutustunde puudumine.
Mis tähendab, et subjekte pole kodus ja koolis piisavalt poogitud igasugu jamade eest.
Puudub arusaam: tegin jama -> järgneb tagajärg (mis iganes see siis ka pole).
Küll aga on igasugu sotsiaaltibide jne rahva poolt subjektidele kõvasti pandud ajusse teadmisi õigustest (ja kuidas neid nõuda).
Sellises taustas pole ka midagi imestada edasise üle.

Minu esimene klassijuhataja on minuga käitunud viisil, mis täna tooks vist kaasa kriminaalasja - kui olin korduvalt ignoreerinud korraldust mitte lugeda sahtlis raamatut, tõmmati mind juukseidpidi sahtlist välja ja lohistati klassi ette, kus pidin terve koolipäeva seisma, kuniks kõvahäälselt vabandan. Seisin nädal aega sedasi. Aga kooli kokktulekul viisin talle suure lillekimbu - ma ei pea viha selle pärast, lõpuks sai ka minust inimene (kuigi kodus mul käis ta mitu korda) ja kuskile õpetaja peale kaebama minna polnud mõtteski - kodus oleks selle peale veel teise keretäie saanud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Praegu kuulsin KUKU-raadiost lauset "Tallinn tahab taastada alaealiste asjade komisjonid"

Ärra sa märgi - kõik uus on hästiäraunustet vana(-ilma lahmimata)

[toomas tyrk]

Hm, kaelarätte kontrolliti ka meie koolis. Gängivärk oli ikka olemas...

Räägiks siis vahelduseks ka Hiiu ja Mustamäe omade tülidest. Need toimusid kuskil 1977-78. Ilmselt mitte enam 1979. Millest see grillimine peale hakkas, enam ei mäleta. Igatahes kulminatsioonini jõudis mingi meie koolis toimunud peo pärast. Pidu oli vist kooliaasta lõpu poole. Meil olid fuajees suured klaasaknad, mis regulaarsusega umbes 1 x aastas katki läksid. Lihtsalt olmelistel asjaoludel. Need oli otsustatud kinni ehitada ja ka tellised olid juba kohale toodud.

Sellel peol sai mingi Mustaka autoriteet kolakat ning visati välja. Meie kooli omade poolt. See tuli siis peo lõpuks oma jõuguga tagasi, et vastu anda. Oli olnud suurem andmine. Tellisehunnik oli pärast oluliselt madalam. Ja katki polnud mitte ainult need suured aknad seal fuajees, vaid ka mujal maja peal.

"Meie õue peale kaklema tulemise" eest olid juba Kevades repressioonid. Hiiukad tegid ka mingi karistusretke Mustamäele. Millele siis omakorda järgnes Mustakate karistusretk. Mis oli aga kellegi poolt miilitsale ära koputatud. Mina seda pilti ei näinud, aga terve 10. keskkooli (praegu Nõmme gümnaasium) aed oli neid mustaka kutte täis olnud, kes olid seisnud käed aiast kinni. Ja siis miilitsad otsisid läbi neid. Ja nukke ja nuute oli ikka kastide kaupa saadud.

Ja BTW - neid represioone viisid läbi Nõmme miilitsakooli kutid, mitte mingi müstiline pataljon.

Siis selle tüli peale kehtestati veel mustakatele Nõmme kultuurimaja pidudele keeld mingiks ajaks. Kusjuures - Nõmme kult oli Nõmme territoorium, ja seda keeldu said kehtestada ikka nõmmekad, mitte Hiiu omad.

Ja see oli ikka väga vänge repressioon. Nõmme kult oli sel ajal ikka täielik kultuse paik. Ja loomulikult ei olnud see Nõmme miilitsakool, kes mustakatele selle repressiooni kehtestas.

Kuidas asi täpselt lõppes - ega ma ei teagi. Suvevaheaeg tuli peale...

Ah-jaa - meie kool oli 28. 8-klassiline. Vahepeal oli ka Hiiu põhikool, praegu vist Nõmme gümnaasiumi algklasside maja.

[Martin Peeter]

Austatud admini väga heas statistikapostituses näeme me ju teatud aastatel üsna suuri hüppelisi kuritegevuse vähenemisi, millel ei saa olla muud põhjust kui järjekordne liberaliseerimine või muu statistiliste andmete mittevõrreldavus. Eriti kujukas on kolmandikuline olukorra paranemine ülilühikese ajaga nagu toimus alaealiste kuritegevuse langus 2009. aastal.

[mäger]

Mitmedimensiooniline pereteraapia ehk MDFT on USAs arendatud pereteraapia viis, mis on mõeldud just käitumis- ja sõltuvusprobleemidega noorukitele. Teraapia kohta on tänaseks sedavõrd tõenduspõhist materjali, et öelda, see töötab - st. sellisel viisil sekkumine annab rohkem tulemust, kui nö tavapärane heal tasemel psühhiaatriline ravi. On ka näidatud, et programm on kuluefektiivne, selles mõttes, et ennetatakse kodust asenduskodusse eraldamise vajadust. Eesmärk on vanemate ja ning nooruki omavahelise kontakti parandamine, koduste reeglite selgemaks saamine ning nende täitmise valmiduse parandamine. Erinevus võrreldes muude teraapiatega, on see, et terapeut läheb sinna, kus on nooruk või vanem, vajadusel siis kasvõi tänaval või nooruki kodus. Ennast ohtu küll seada ei tohi.

Mis puudutab teraapiaid, siis ega alguses ongi noored üsna üleolevad selle suhtes, samas osade puhul hakkab programm tööle ning on ka tulemusi.

Eesti probleem oli seni, et kuna alaealiste komisjonis, mis teraapiale määras, ei olnud vaimse tervise spetsialiste, siis sattus programmi ka liiga kergeid probleeme, mis tähendab, et tegelikult selle konkreetse teraapia vajadusega noorukeid jäi ilma. Tundub siiski, et nö raskekujuline kambastruktuur on oluline efektiivsust vähendav tegur, st. kus kamp takistab aktiivselt kambast lahkuda. Akf Borja toodud artiklis esitatud probleem on raske, selles mõttes et lahendus on ju tõesti see kamp laiali "peksta", ainult, et meil ei ole 30 eri asutust, kuhu need noored suunata. Selline mulje jääb artiklist, et meil on justkui mingi Mehhiko nüüd

Peaks ikkagi püüdma selle kamba kuidagi ära lõpetama ja seltskonnale oma tegude eest karistused andma, kes šokivangistusele, kes jalavõruga määrama, iganädalane kriminaalhooldaja kontakt + psühhiaatriline ravi. Kergemal juhul ka ÜKT

[Lemet]

Murelaste osas on loomulikult tööd, mida saaks veelgi paremini teha.

Ehk siis siiani väga hästi tehtavat tööd saaks veelgi paremini teha...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Austatud admini väga heas statistikapostituses näeme me ju teatud aastatel üsna suuri hüppelisi kuritegevuse vähenemisi, millel ei saa olla muud põhjust kui järjekordne liberaliseerimine või muu statistiliste andmete mittevõrreldavus. Eriti kujukas on kolmandikuline olukorra paranemine ülilühikese ajaga nagu toimus alaealiste kuritegevuse langus 2009. aastal.

..ongi vist see koht, kus öeldi, et on väiksed valed ja suured valed ja siis on veel STATISTIKA