www.militaar.net

Kressale anti vist vastu pead, nüüd on pildiallkiri neutraalne: "Azovi pataljoni võitlejad tutvustasid eile Mariupoli elanikele relvakäsitsemist."

Eks Azovi pataljon on propagandasõjas Ukraina jaoks teataval määral kiviks jala küljes. Kui nad kuskil lääne meedias läbi käivad siis on "far-right" või halvemal juhul lausa "neo-nazi" silt sisuliselt garanteeritud. Pakuks et pildialune kiri oli otsetõlge ingliskeelsest originaalist. Samas pole Ukraina sellises positsioonis kus saaks endale lubada hästi motiveeritud meeste koju saatmist puhtalt nende parketikõlbmatuse pärast.

Ma saatsin talle meili, ilmselt ei olnud ma ainukene.

Pealkiri: Poole Eesti suurune megakomeet läheneb Maale

Sisu:

Päikesesüsteemi on sisenenud üle 150-kilomeetrise läbimõõduga komeet. [...] Arvutustest järeldub, et megakomeet Bernardinelli-Bernstein liigub mööda piklikku trajektoori, teeb tiiru ümber Päikese 5,5 miljoni aastaga, eemaldudes sellest ühe valgusaasta võrra – see on umbes veerand kaugusest lähima tähe Alpha Centaurini. C/2014 UN271 saavutab oma minimaalse kauguse Päikesest 2031. aasta jaanuaris. See ei ületa Maa orbiiti ega lenda lähemale kui Saturni orbiit.

Aga näed, klikkasid ikka peale ja lugesid.

Ma klõpsan komeedi peale nagunii

https://epl.delfi.ee/artikkel/96042941/eesti-eruohvitseride-kogu-avalik-kiri-vene-foderatsiooni-kindralstaabi-ulemalehuvitav kas Gerassimov peab
ka maksma avaliku kirja eest?

Me kõik elame infoväljas, mida kujundavad erinevad informatsiooni tootjad, vahendajad ja mudijad.
Inimestena oleme saadava info poolt mõjutatavad.
Rahuajal pole väga oluline, kas info tuli otsa info tootjalt või vahendajalt, me ei püüa kontrollida selles infos iga komakohta.

Kriisiolukorras ja eriti sõja ajal muutub info eluliselt tähtsaks. Oluliseks muutub info tõesus ja selle sisu usaldusväärsus.

Milline on meie infovälja tõesus ja usaldusväärsus tervikuna, info enda ja selle edastajate usaldusväärsus?

Foorumis on mitmeid ligilähedasi teemasid, kuid ükski neist ei lähene minu arust infoväljale tervikuna ega lahka ka kitsaskohti ehk ämbreid.

Algselt mõtlesin kirjutada postituse, kuid püüdes seda kuhugile alamfoorumisse paigutada tõdesin, et see peaks kuuluma Eesti julgeoleku valdkonda sama olulisena kui neli olemasolevat teemat.

Ajendiks on mitu tänases meedias avaldatud infokildu. Loomulikult on esikohal Ukrainas toimuva kajastamine ja sealsete sündmuste taustal Eesti probleemistik.

Näide info valest mõistmisest: võõrkeelne sõjaline materjal tõlgitud tsivilisti poolt.
„Nad ei tõmba vägesid tagasi, aga neil oli kuus operatsioonisuunda ja nüüd on ainult kolm. See näitab, et oma jõu ära kulutanud... Nad on kokku kasutanud 97 pataljoni taktikalist gruppi, see tähendab üle 130 000 inimese lahingkoosseisust, ja kokku 200 000. Neist 15 000 on täielikult hävitatud ja 18 000 on võitlusvõimetud. Kuskil 60 000 on seotud lahingutega,” rääkis Arestovõtš.
https://www.delfi.ee/artikkel/96181047/ ... e-tule-alt

Arestovõtš rääkis 97 PTG-st, millest 15 on täielikult hävitatud ja 18 on võitlusvõimetud ning vajavad REORG-i.
Võrrelge sisulist infot sellega, mida loevad Eesti elanikud!

Samast lõigust saame teada vastase hukkunute arvu: 15 000.
Seni pole ükski UKR ametiisik ega ka meedia rääkinud 15 000 vastase hävitamisest. Seni on kõrgeim ametlik number olnud "14 000".
Millega tegu? Sisuliselt UUE INFO loomisega
Nagu näha on meile edastatud emakeelne info äärmiselt eksitav.

Samast allikast veel üks näide:

Ukraina ülemraada liige Sergi Taruta teatas, et eile Vene õhulöögis hävinud Mariupoli draamateatri varjendis olnud inimesed jäid ellu.

Millega tegu: kas kinnitamata info levitamine või lihtsalt info moonutamine?
Hetkel ei ole teada, kas kõik inimesed jäid ellu. Keda huvitab, siis ülaltsiteeritud Arestovõtš on sellele teemale konkreetselt ka vastanud - vaadake video 1:56:
https://www.youtube.com/watch?v=7zhuDTI ... Arestovych

Analoogselt võiks ette võtta paljud ühe päeva jooksul Eesti elanikkonnale edastatavad lood-artiklid-otsesaated jne.
Mitmed "eksperdid" ja "spetsialistid", kes kõrvutavad Ukrainas toimuvat meie olukorraga, kõlistavad üksteise võidu ämbreid nagu mõnes orkestris.
Selline on infovälja üks osa rahuaegses Eestis.
Aga kui eeltoodud näidetega täidetud infoväli on meie ümber ka kriitilises olukorras?

Loodetavasti leidub teisigi, kes on häiritud sellisest kõverpeegli infoväljast ja see postitus ei jää viimaseks.

terv
o

Teema on väga oluline kuid ma näen kahte peamist juurprobleemi.
Esiteks on sõjaajarežiimil vaid sõdivate poolte meedia ja kõigi teist jaoks on see suuresti business as usual.
Sõna otses mõttes - jätkatakse rahuaja klikimeedia kursil. Kõige hullem on olnud Postimehe blogi, kuhu paisatakse iga uus infokild nii pea, kui see kusagil avaldatakse.
Enamikel meediakanalitel ongi puudu need eksperdid ja spetsialistid, kes võiks olla abiks info filtreerimisel. Head taset on hoidnud ERR, kuid ka seal on viimastel päevadel olnud vääratusi.
Näiteks tõlgiti kindral Ben Hodgesti intervjuu selliselt, justkui oleks Venemaa ressurssidel loetud päevadega lõpp. Hodges ise ütles algselt, et lõppema hakkavad vahendid pealetungi jätkamiseks - kaks täiesti erinevat asja.

Õigupoolest peaks ajakirjanike kutseoskuste hulka kuuluma tugev annus allikakriitikat, aga selle vastu patustavad paljud.
Paraku pole asi ainult selles, mida meie Eesti meedia ja "eksperdid" teevad. Valdaval osal on piisavalt keeleoskust, et tarbida ka inglisekeelset meediat twitterist kuni eri lääne telekanaliteni.
Me võime kuidagi mõjutada Eesti meediat, kuid ilma tsensuurita (ja jumala eest - seda ma siin välja ei paku) jääb see suuresti hüüdjaks hääleks kõrbes.
Minu jaoks on kõige olulisemad murekohad, et ei levitataks vene desinformatsiooni ega minnaks kaasa nende psühholoogiliste operatsioonidega.
Veel üks murekoht on ülearu pessimistlikud prognoosid, mis lubavad tulevikku näha väga tumedates toonides. Ma ei väida siin, et peaks kajastama ainult häid uudiseid ja minema kaasa eufooriaga, aga milleks inimesi hirmutada ja veel enam ärevusse ajada?

Tegelikult on see siin õige teema. Võimalik, et siit tuleks vähem olulisem välja rookida, aga see on õige teema.

LISATUD: Vaatasin varasemad postitused üle ja liigutasin umbes lehekülje jagu ära. Minu üllatuseks on teema üldjoontes seni täitsa asjalik olnud. Mälujälg oli millegipärast teistsugune.

Delfis väga vene propa maiguline pealkirja sõnastus. Luhansk on Ukraina riigi osa ja ma usun, et tänasel päeval ei taha seal keegi mingit rahvahääletust. "Hääletust" võivad tahta sealsed vene poolt juhitud ja loodud rühmitused. Meediaväljaanded võiks sellistele asjadele rohkem tähelepanu pöörata. Väike, kuid samas oluline detail.

eestlane356 kirjutas:Delfis väga vene propa maiguline pealkirja sõnastus. Luhansk on Ukraina riigi osa ja ma usun, et tänasel päeval ei taha seal keegi mingit rahvahääletust. "Hääletust" võivad tahta sealsed vene poolt juhitud ja loodud rühmitused. Meediaväljaanded võiks sellistele asjadele rohkem tähelepanu pöörata. Väike, kuid samas oluline detail.

Kui mingil müstilisel põhjusel peaks tekkima selline asi nagu õigekirjaaktsiis siis terve delfi ja epl läheks kahe päevaga veel suuremasse pankroti kui venelastele terendab. Osadel juhtudel pead enne artiklist arusaamist seda teemat palju rohkem valdama kui afrozurnalistist autor.

Asjalik kirjatükk ajakirjanduseetikast. Väliskanalid mures, et auditoorium väsib juba kuu aega kestnud sõjast ja üritab üha rohkem "veri-sitt ja lilled" tüüpi šokeerivaid lugusid teha. Ise muidugi sittagi keelt ei jaga. Ja sunnivadki siis kohalikud ukrainlastest fixerid-ajakirjanikud mõttetuid riske võtma a la "davai sõidame humanitaarkonvoiga koos Mariupolisse ja saame head kaadrid". Ei saa aru, et ukrainlastele oleks see sõitmine lühike, lõppeks FSB ülekuulamiskongis, aga nemad oma Ameerika passi ja kindlustustega võiks läbi saada küll. Tihti otsitakse kaadreid, mis oleks võimalikult eesliini lähedal, kus kostaks kuulipildujatuli jne. Aga lugu ise seda enamasti ei vaja, samad jutud võiks ohutus kohas ära rääkida. Nii oli ka näiteks Oleksandra Kuvshynova langemine täiesti mõttetu, neid kaadreid, mida kahe ajakirjaniku elu hinnaga võeti, vaadati pärast ja vangutati pead: polnud mingit põhjust ronida tule alla sellist üldist mula filmima.

Välisajakirjanike tiimil on enamasti kaasas ka turvaeksperdid, need aga pole ka keegi valmis kahe suurriigi vaheliseks all-in konfliktiks. See pole Iraak või Süüria. Ja tihti pole neil ka kuuliveste anda Ukraina ajakirjanikule või autojuhile. Vahel keelduvad kogenud kohalikud ühte või teise kohta minemast: siis leitakse kohaliku kooli inglise keele õpetaja, kes poole raha eest ükskõik kuhu kohale läheb. Välisajakirjanik saab nii parema töölepingu ja hiljem 20 aasta pärast peab ülikoolis vana guruna noortele tudengitele loenguid ajakirjanduseetikast.

Paljude rahvusvaheliste kolleegide (kes töötavad nii lääne kui ka Lähis-Ida või Aasia meediaväljaannetes) käitumine julgeoleku osas on lihtsalt ebaprofessionaalne ja vastutustundetu. Need on mõned peamised probleemid:

# Mõned ajakirjanikud ei otsi enne Ukrainasse saabumist kuulikindlaid veste, kiivreid ja esmaabikomplekte, justkui nad ei teaks, kuhu nad läheksid.
# Nad ei kuula kohalike tootjate hoiatusi ohu taseme kohta, kuigi just need tootjad tunnevad kohalikku geograafiat ja suhtlevad Ukraina sõjaväe ja vabatahtlikega.
# nad ei maksa kokkulepitud tasu või nad kauplevad, nagu kaupleksid turul tomatite eest.
# Nad nõuavad, et kohalikud tootjad läheksid ohtlikesse olukordadesse ilma tegeliku eesmärgita.
# Nad ei mõista, et neil on valikuvõimalus sõjapiirkonnas viibimise suhtes. Ukraina ajakirjanikel ei ole seda valikut
# Ja mis kõige tähtsam, nad ei mõista ilmselget tõsiasja, et nad on oma välispassi, pikaajaliste lepingute ja kindlustuse tõttu kõikjal turvalisemad.

Ukrainlased saavad vähe teha selleks, et takistada lääne ajakirjanikke ja ajakirjandusväljaandeid, kelle heaks nad töötavad, neid vigu tegemast. Seega julgustan nende kolleege rahvusvahelises meediakogukonnas rääkima ja neid vastuvõetamatuid käitumisviise välja ütlema.

https://www.opendemocracy.net/en/odr/international-media-ukraine-war-fixers-journalists-producers/

*Azovi pataljon on vabatahtlikest koosnev pataljon, mis on alates 2014. aastast võidelnud Ukraina armeega kõrvuti venemeelsete separatistide vastu. Azovi pataljoni on peetud üheks võimekamaks üksuseks, kuid samas ka ohuks Ukraina valitsusele, kui konflikt lõpeb. Paljudel liikmetel on paremäärmuslikud, isegi neonatslikud vaated.

Mõnus pask jälle Delfis kokku soperdatud, et Azov on suisa neonatslike vaadetega pataljon?

See on päris hea:

Freelancer, $35,000/yr: “I self-funding a three month reporting trip to a warzone to capture the untold stories of the war crime victims”

Columnist, $300,000/yr: “China’s foreign policy is like an egg roll”

https://twitter.com/chrisalbon/status/1 ... 7397364736