Vene meedias võrreldakse Kasahstanis toimuvat „Ukraina natsiprotsessiga“, millest saab „Venemaa järgmine probleem“. Kasahstani välisministeerium nõudis Venemaa valitsuselt vaenulike avalduste osas selgitust.
Eile vannutati Kasahstani presidendiks taas senine riigipea Kasõm-Žomart Tokajev, misjärel kogunes pealinna Astana tänavatele meelt avaldama rahvahulk. Laupäevasel meeleavaldusel peeti kinni mitukümmend inimest, edastab Radio Svoboda. Väljaanne kirjutab, et linnas kadus mitmeks tunniks internet. Kohaliku meedia teatel on kinnipeetavad Kasahstani noorima miljonäri ärimees Marat Abievi toetajad.
Venemaal kibeletakse jõudu kasutama?
Venemaa riigimeedias on juba varem kõlama hakanud sõnumid, mis justkui viitavad soovile kasutada Kasahstani peal sõjalist jõudu.
„Märkigem, et järgmine probleem on Kasahstan, sest ka seal võib alata sama natsiprotsess, mis praegu on Ukrainas,“ ütles Venemaa politoloog Dmitri Drobnitski nädala alguses Kremli propagandisti Vladimir Solovjovi telesaates. Saates märgiti, et Kasahstanis on suur vene vähemus, riigist jookseb läbi Rosatomi tuumkütus ning Venemaal on Kasahstaniga pikk riigipiir.
Kolmapäeval teatas Venemaa riiklik uudisteagenuur RIA Novosti, et Kasahstani asevälisminister Roman Vasilenko nõudis „Venemaa ekspertide ja poliitikute negatiivsetele vabariigivastaste avalduste“ osas Venemaalt selgitust. Vasilenko avaldas muret, et nii Venemaa president, välisministeeriumi esindajad kui ka teised tipp-poliitikud on Kasahstani vastaseid mõtteid korduvalt väljendanud.
„Usume, et need (avaldused) ei kajasta esiteks Vene Föderatsiooni ametlikku seisukohta, teiseks kahjustavad Kasahstani ja Venemaa traditsiooniliselt lähedasi suhteid ning kolmandaks väärivad Vene Föderatsiooni võimude asjakohast reaktsiooni,“ seisis päringus.
Kasahstani ja Venemaa jahenevad suhted
Venemaa ja Kasahstani suhteid on käesoleval aastal ilmestanud järkjärguline jahenemine. 22. jaanuaril sisenesid Venemaa juhitava kollektiivse julgeoleku lepingu organisatsiooni (KJLO) väegrupid Kasahstani, et maha suruda Kasahstani haaranud laialdased rahvarahutused, mis ähvardasid Tokajevi võimulpüsimist. Vastutasuks ootas Venemaa Kasahstani toetust kuu hiljem alustatud Ukrainasse tungimisele, ent Tokajev teatas nädal pärast sissetungi algust, et Kasahstan võtab sõjas neutraalse positsiooni.
Kevadel jättis Kasahstan ära 9. mai paraadi. Juunis teatas Tokajev Peterburis peetud majandusfoorumil, et Kasahstan ei hakka Luhanski ja Donetski iseseisvumisreferendumite tulemusi tunnustama. Ta rõhutas suveräänsuse puutumatust, mis on kõigi Venemaa naabruses paiknevate Kesk-Aasia riikide jaoks tundlik teema. Samal majandusfoorumil ajakirjanike küsimustele vastates andis Tokajev mõista, et ei lähtu riiki juhtides Venemaa nõudmistest.
„Venemaal moonutab mõni inimene kogu seda olukorda, väites, et riik päästis väidetavalt Kasahstani ning Kasahstan peaks nüüd igavesti Venemaad teenima ja tema jalge ees kummardama. Arvan, et need on täiesti põhjendamatud argumendid, mis on reaalsusest kaugel,“ teatas ta.