www.militaar.net

Kõlab nagu kulunud relv?

Kapten Trumm kirjutas:Kõlab nagu kulunud relv?

No on ju veel variante. Tegelikult terve hulk isegi. Näiteks kuna tegemist on koos hülsiga laetava moonaga, siis võib moon olla komplekteeritud või vananenud ebaühtlaselt (isiklikult pean seda kõige tõenäolisemaks - isegi kui moona mass on sama, on põlevaine kuju kõikuv ja see mõjutab põlemiskiirust). Siis võib mürsu vintsoonde pressitava juhtriba kõvadus olla ebaühtlane või on materjal vananedes osaliselt läbi oksüdeerunud. Juhtriba on mitmes mõttes kriitiline, kuna mürsu pöörlemiskiirus on üsna suur. Ebakvaliteetne juhtriba võib tsentrifugaaljõu mõjul osaliselt minema lennata. Samuti võib mürsk olla valmistatud ebatäpselt (kõikuv mass, ebaühtlaselt tsentreeritud), hülsi pikkus olla kõikuv jne. Lisaks võib mürsk olla juba algselt konstrueeritud ilmastiku mõjude suhtes tundlikumana kui tavaks (meenutagem, et venelaste doktriin on pigem näinud ette massiivset suurtükiväe koondamist kui mõne lasuga nokkimist). Siis võib toru suudme ümber olla paakunud põlemisjääke, mis laskude ajal ebaühtlaselt eralduvad. Siis võib suurtüki sihitamismehhanismis olla lõtk koos ebaühtlase kulumisjäljega, mis võimendab viskumist.

Sellised mittesuurtükiväelase mõtted sisesest ja välisest ballistikast. Minu teada ei ole meile müüdud torudest eriti palju lastud, mistõttu ma toru kulumist hästi ei usu aga kes seda teab.

Kommentaariks. "Kuidas kuningas kuu peale kippus" on nüüd ka netist vaadatav

http://etv.err.ee/arhiiv.php?kullafond_id=85

Kilo Tango kirjutas:No on ju veel variante. Tegelikult terve hulk isegi. .

No ega pole vaja asja nii keeruliseks ajada. Niipalju kui kodumaa mulle õpetanud on, tähendab korrektsioone ületav hajuvus seda, et relv on kulunud (mürsu täpne väljalennu nurk on iga pauguga erinev) - see on kas kulunud rauast (siia alla läheb tegelikult ka liiga peenike moon), kulunud relva liikuvatest osadest või on relv kehvasti fikseeritud/pinnas pehme (iga pauguga muudab relv natuke asendit).

Arvestades, kuidas soomlased eestlastega äri ajavad, võis vabalt olla, et enda vana kõnts lükati siia, paremad jäeti endale.

Mis puudutab üldiselt relva kvaliteeti, siis reeglina on vene vintraudsete relvade kvaliteet ja täpsus üsna võrreldav lääne massirelvadega.

hummel ütles:

Roomiktehnika massilist sisseostmist ma ei poolda, sest harjutada saab nendega vähestes kohtades ja suurtükivägi ei peaks olema see esimene relvaliik, mis roomikutele pannakse. Grad-e võiks siiski muretseda. Lisaks mastaapsele hävitustööle on neil ka suur moraalne efekt vaenlasele. Mis hajumisse puutub, siis ega täpselt 21 km peale eriti lasta pole mõtet ja ega raketiheitjatega üksikut jagu või rühma ka taga ajama ei hakata.

Oma viimase postituse ja 160 mm raketi hajumise kohta lisaksin sellise kommentaari.

The LAR-160 Light Artillery Rocket System consists of a multiple rocket launcher mounted on mobile platform. It has one or two factory-sealed, expendable launch pod containers (LPCs) with 160 mm diameter rockets, carrying unitized or clustered submunition warheads to ranges up to 45 km. In its standard configuration, each launcher accommodates two 13 rocket LPCs. The system can be adapted to various platforms, tailored to customer requirements: tracked, wheeled or towed chassis. A special version is available with a light launcher which can be tailored for specific transport modes. It can be carried by helicopters and was designed to provide long-range, heavy fire support to light, highly mobile airborne units. This independent system includes a launcher towed by a light vehicle such as a jeep or HMMWV.

LAR-160 torudesse saab suruda sisse Nimrod-3 raketid.

kui paksud pasi klaasid on?
muuseumis nägin selle klaasi.oli lastud mingi relvaga ning 9mm USP ga.

Mida sellest masinast arvate, saksad kannavad maha, väliselt üsna Pasi sarnane.

http://www.youtube.com/watch?v=0FRDlfTbBvc

Kust see info pärineb, et saksmannid Fuchsi maha kavatsevad kanda?
Mingi aastani pidi neid hr Borja kirjutatu põhjal veel relvastuss hoitama, kuid mul ei ole meeles, mis ajani. 2020? Peaks otsima.

Muidu sakslased võtavad kasutusele uue APC - Boxer, mille esimene seeriaeksemplar valmis alles sellel sügisel ja mis peaks relvastusse jõudma alles aasta pärast (2010). Hind muidugi soolane - miski 50 milj EEK - tk! Selle rahaga on siis kuulu järgi plaanis vorpida u 5 pataljoni jagu soomukeid.
Väga võimalik, et sellega seoses jääb vanu APC-sid paarsada tk üle jah. Kui tehti Eesti soomukihanget 2004, siis saksad igatahes ei tahtnud oma kirste meile veel müüa. Vb on ajad edasi läinud?

Räägitakse, et Sisu Pasi pidi muidu olema Fuchsi järgi tehtud, kuid kasutusomadustelt natuke kehvem. Soomlaste masin peab ilmselt paremini miiniplahvatusele vastu, kuid sakslaste oma on püstivam. Mõlemad on praktiliselt samalaiad, kuid Sisu on u 40 cm kõrgem. Läbivus vast pole kumbalgi kiita, vastupidavuse kohta ei oska öelda. Saksa masina erivõimsus tundub õige pisut suurem olema, kuigi ta on raskem ja mootor võimsam (Sisu 240, Fuchs 320 Hj ... täpselt nagu MAN).
Saksa masina ebaeeliseks on soome omast väiksem mahutavus - 2+8, mis tähendab, et rühmas peaks vist 4 soomukit olema. Sisudega peaks ametlikult vist läbi aetama kolmega, kuid reaalselt on ka tegelikult neljale üle mindud.
Tundub, et rebasele oleks meie viletsuses lihtne hoolet ja remonti teha. Mitmed sõlmed on raudselt sarnased kaitseväes kasutatavatele saksa autodele. Rattad kindlasti, võimalik, et ka teljed. MAN-ide telgedega pole muresid kuulnud muidu. Saksad aga ütleks kindlasti, et vaadake siin on Teie auto koos manuaaliga ja laev on sadamas, aga sellevõrra ehk saaks parasjagu odavamalt kah. Hind peab kindlasti alla 3 milj/tk jääma, kuid vaevalt alla 1 milj saaks. Kui hind oleks 1,5 milj, siis 200 milj EEK brigaadi soomukitele paneku eest poleks paha. Korrektsele riigihankele võiks muidugi ka mingit odavamat pakkumist oodata, aga vaevalt tuleb...

Ise olen sellises masinas (eriversioon) isegi korra käinud, kuid ei ole midagi asjalikku meeles.

Aga ei tea, kas saksad ikka võtavad need kasutusest maha niipea?


EDIT:

ACH DU SCHEISSE
http://www.youtube.com/watch?v=SxFdwQro ... re=related

Mõningatel andmetel läbis see Boxer armee katsetused Saksamaal juba 2008 Jaanuaris ja 2009 Septembris anti esimene partii sõidukeid armeele juba üle.

Fuchs TPz 1 võetakse mõningatel andmetel relvastusest maha 2020. aastaks. Neid väheseid upgrade-i läbinud versioone mida hetkel missioonidel kasutatakse hoitakse ehk veidi kauem aga kuna neid on relvastuses kokku kusagil üle 1000 siis arvatavasti hakatakse neid juba varsti vähehaaval maha kandma.

Poxer on 33 tonni raske, seega soomuse osas vast rohkem sinna IFV poole, 700 Hp mootor ka. Kuna on moodul disainiga, saab sinna kindlasti kerge vaevaga parema torni peale istutada.

Tekkis küsimus ühe asja kohta. Nimelt sai hangitud Pasisid ju meil pataljoni jagu, 60 masinat. Kui vahepealsel ajal oli Pasisid kahe kompanii jagu Afganistanis, siis kas see vahepealne kompanii jagu toodi ka tagasi? Või on praegu veel ikka Afgaanis 2 kompaniid Pasisid. Sest minu silmis see Paside hulk kuivab kuidagi kokku kole kiiresti.

See teine kompanii Pasisid jõudis afgaani mitu kuud hiljem kui mehed läksid. Tagasi toomisega sama jama kindlasti

Lupus kirjutas:See teine kompanii Pasisid jõudis afgaani mitu kuud hiljem kui mehed läksid. Tagasi toomisega sama jama kindlasti

..masinad tagasi toodud.

Vähemalt läksid meie lennuoskaud asja ette?

Some kirjutas:Vähemalt läksid meie lennuoskaud asja ette?

Ei läinud (mõlemas mõttes).