www.militaar.net

Esialgu oli juttu sellest, et inimesele tundus, et ta saaks justkui midagi lisaks, kui katlamajas lisaks soojale ka elektrit toota. Ei saa, summaarselt saab isegi natuke vähem, sest keerulisema seadme korral on kaod vahepeal suuremad. Mitte mingi valemiga ei saa ühiku kütuse põletamisel rohkem energiat soojuse ja elektrina kokku kui sama kütusekoguse põletamisel ainult soojusenergiat. Juttu ei olnud sellest, et elektritootmise puhul on soojuse ärakasutamine kasulikum selle tuulde laskmisest.

Kui soojendada küttetrassi, siis sinna vahele lihtsalt istutada turbiiniga generaator ja nii palju kui sooja vaja trassidesse, nii palju kütta ja boonusena tekkiv elektrienergia lihtsalt lasta võrku. Primaarne oleks küttesoojuse nõudlus, elekter lihtsalt generaatorina tiksutaks seal vahel ja võtaks, mida sealt parasjagu saaks. Kas koostootmisjaamal, kus see turbiin vahel peaks sama hulga soojuse saamiseks küttetrassidesse siis lisama märkimisväärselt suurema koguse küttematerjali sisendisse?

Ei, surve oleks väiksem.

otsija86 kirjutas:Kui soojendada küttetrassi, siis sinna vahele lihtsalt istutada turbiiniga generaator ja nii palju kui sooja vaja trassidesse, nii palju kütta ja boonusena tekkiv elektrienergia lihtsalt lasta võrku. Primaarne oleks küttesoojuse nõudlus, elekter lihtsalt generaatorina tiksutaks seal vahel ja võtaks, mida sealt parasjagu saaks. Kas koostootmisjaamal, kus see turbiin vahel peaks sama hulga soojuse saamiseks küttetrassidesse siis lisama märkimisväärselt suurema koguse küttematerjali sisendisse?

Kuidas sa mõtled tavalise küttetrassiga generaatorit käivitada?
Küttetrassis on temperatuur katlamajast väljudes 120 kraadi või natuke rohkem. Generaatori käitamiseks on vaja auruturbiini. Auruturbiinis on auru temperatuur 450-650 kraadi.
Loe enese harimiseks.
https://kaul.ee/wp-content/uploads/2016 ... katlad.pdf
https://old.taltech.ee/public/m/Mehaani ... otmine.pdf

Koostootmisjaama mõte on väga lihtne - kuna soojuselektrijaamas (vahet pole, millega seda köetakse) läheb ca. 1/3 soojusest kaduma nö madala temperatuuriga soojusena, mida ei saa turbiini käitamiseks kasutada (väljundtemperatuurid on üle 100 C), siis seda jääksoojust on mõistlik müüa kodanikele kodude kütmiseks. Sestap saab kogu süsteemi kasutegur suurem, kui ainuüksi elektrijaama oma. Ehk siis kütmiseks kulunud BTU-dest suudetakse suurem osa kodanikele maha müüa.

Üldiselt ei kannata auruturbiinid kondensatsiooni. Huvitet kodanik saab simuleerida turbiinide parameetreid siin: https://www4.eere.energy.gov/manufactur ... uipTurbine

Juba aastaid tagasi (aastal vist 2006) sai kaalutud koostootmisjaama (oli ka oma elektri võrgupiirkond).
Ei vedanud see matemaatika toona välja ja üks probleeme oli elektri/soojuse enamikes olude ebasobiv proportsioon (kui ühte tootsid vajaduse järgi, siis teist jäi räigelt üle) ja toona seda elektri kokkuostukohustust EE-l polnud.

Kuidas eestlased soomlastest leidlikumad on
https://forte.delfi.ee/artikkel/9238470 ... sse-segada

Mina läksin ise ka peale seda biokütuse-afääri Alexela parteisse, kuigi olin aastaid Nestes (automaattanklate võrgu pärast).
Mulle sümpatiseerib, et saab valida, tahad ostad gaasi oma Skodale, tahad vanemale autole või murutraktorile solkimata bensiini või genekale solkimata diislit - Alexelas saab kõike.

Peaminister Kaja Kallas ütles, et ei pea õigeks puidu põletamist Narva soojuselektrijaamades ning valitsus püüab leida võimalusi selle lõpetamiseks.

"Ka mina ei pea puidu põletamist nendes kateldes õigeks, see ei ole hea Eesti metsa seisukohalt, Eesti looduse seisukohalt. See põhimõtteliselt ei ole õige, ei kanna seda eesmärki, mida taastuvate energiaallikate kasutamine peaks kandma," rääkis Kallas kolmapäeval riigikogu infotunnis vastuseks sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski küsimusele.

https://www.err.ee/1608088120/kallas-va ... a-kateldes

Lammas.

Peaminister Kaja Kallas ütles, et ei pea õigeks puidu põletamist Narva soojuselektrijaamades ning valitsus püüab leida võimalusi selle lõpetamiseks.

Kurb lugeda. Viimastel aastatel väheväärtuslikku "rämps puitu" ei jäetud metsa vedelema. Narva sej. oli üks põhjus, et sellele "risule" tekkis hind, mis võimaldas metsamaa puhas hoida. Ja põletamise kahjulikkust/kasulikkust palju uuritud ja täna, enda esimesel tööpäeval Peaminister enda arvamusele tuginedes teatab, et VV. püüab seda toimivat protsessi lõpetada. Ja homme vajadusel Narva elektri impordime kui impordime.
T.

Turist 47 kirjutas:...
Kurb lugeda. Viimastel aastatel väheväärtuslikku "rämps puitu" ei jäetud metsa vedelema. ...
T.

Tead või arvad? Kui mina metsameestega teemal rääkisin, siis nende jutt oli selline, et tegelikult läheb katlasse ikka korralik küttepuu, mitte oksapuru. Viimase vedamine ei tasuvat ennast ära.

Servast teemasse: Jaanuaris oli Euroopa elektrisüsteem 2 korda kokkukukkumise äärel, kuna Rumeenias ületas tarbimine tugevalt tootmist

https://www.uusisuomi.fi/uutiset/euroop ... A72b7&s=03

Minule jäi sealt selline lause silma: Wien Energie -yhtiön mukaan Euroopan sähköverkossa hätätilanteiden määrä on kasvanut noin 15:sta 240:een tapahtumaan vuosittain 15 viime vuoden aikana. Sen mukaan syynä on se, että vaihtelevan tuuli- ja aurinkosähkön tuotanto on kasvanut rajusti.

Kilo Tango kirjutas:

Turist 47 kirjutas:...
Kurb lugeda. Viimastel aastatel väheväärtuslikku "rämps puitu" ei jäetud metsa vedelema. ...
T.

Tead või arvad? Kui mina metsameestega teemal rääkisin, siis nende jutt oli selline, et tegelikult läheb katlasse ikka korralik küttepuu, mitte oksapuru. Viimase vedamine ei tasuvat ennast ära.

Kuhu siis kogu see hakkepuit läheb, mida praegu igal pool tehakse?

Teiseks, kuna puudega kütmine on nagunii languses, pole sest IMHO põhimõtteliselt katki midagi, kui asemele tulevad Narva katlad.

Kuhu siis kogu see hakkepuit läheb, mida praegu igal pool tehakse?

Ekspordiks tselluloositööstusele ja pelletiteks näiteks.

Kriku kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:

Turist 47 kirjutas:...
Kurb lugeda. Viimastel aastatel väheväärtuslikku "rämps puitu" ei jäetud metsa vedelema. ...
T.

Tead või arvad? Kui mina metsameestega teemal rääkisin, siis nende jutt oli selline, et tegelikult läheb katlasse ikka korralik küttepuu, mitte oksapuru. Viimase vedamine ei tasuvat ennast ära.

Kuhu siis kogu see hakkepuit läheb, mida praegu igal pool tehakse?

Teiseks, kuna puudega kütmine on nagunii languses, pole sest IMHO põhimõtteliselt katki midagi, kui asemele tulevad Narva katlad.

Statistikaametist 2019 aasta tarbitud hakkepuidu kogused maakonniti.

Osooni saatest on kõrvu jäänud, et oksad tuleks pärast lageraiet maha jätta
kuigi on kole. Saab seal varjus mingigi elu toimuda, on mädanemiseks miskit jne.

Ise kütan ka talvel puugaasikatlaga maja. Mitte sihilikult kuid siiski on viimaste aastate
puud tulnud kõik linnadest, kus on vanad haiged saared maha võetud või ohtlikud puud
majade lähedalt. Mädaneb maas või lükkan katlasse - sama palju süsihappegaasi
eraldub nii ehk naa. Loomulikult on peamine puugaasikatla olemasolu põhjuseks
turvatunne : kui ikka 40m3 kuiva küttehalgu on olemas - ööuni on hea.
Muidu vurrab õhk-vesisoojuspump+päikesepaneelid aga elektrikatkestuste korral pole
isegi proovinud seda oma 7kw 3f Honda generaatori pealt jooksutada.

Miks mitte ei võiks Narvas varuda kuivama korralikumat palki - kütteefektiivsus suurem.
Kui päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite osatähtsus suureneb võiks meie oma
elektrijaamad mõelda kuidas olla suhteliselt kiires valmisolekus. Jah see maksab
aga julgeoleku eest tulebki maksta. On mingi hulk inimesi valmisolekus nagu tuletõrjujad,
samas kui päike sirab ja meil paneele on piisavalt pole ju mõtet kuuma ilmaga haket ahju ajada .