Uh, mul on jälle paar nädalat tõsist vaidlust vahele jäänud
Soome Iltalehti kirjutab, milline võiks olla 1 inimese toidukomplekt 72 tunniks, vist ei ole vaja tõlkida? Panen siia ja lisaks tsiviilkaitseteemale, sest sobib mõlemasse
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/a741 ... d619394745
Marttaliiton ehdotus yhden aikuisen 72 tunnin kotivaraksi
Vettä, juomia kuusi litraa
Vihanneksia ja juureksia 600 g
Hedelmiä ja marjoja 400 g
Perunaa 200 g
Pastaa tai viljalisäkettä 200 g
Leipää ja viljatuotteita 550 g
Maitoa, piimää, jogurttia ja viiliä tai vastaavia kasvivalmisteita yksi litra
Juustoa 60 g
Kalaa, munaa, lihaa, kasviproteiinia 400 g
Öljyä/rasvoja 150 g
Kuivattuja hedelmiä 100 g
Pähkinöitä/siemeniä 90 g
Makeisia/suklaata 100 g
Sokeria, hunajaa 100 g
Siis veel sellest laktoosi-intolerantsist. Kohalike % on püsinud sisuliselt samana, väljamaalt on juurde toodud neid hädalisi ja kui selliste toodete müük on hea äri, muidugi tehakse. Muide, hiljuti loobusin kohalikus eksootikapoes müüdavatest Eesti Laktoosivaba kohupiima kilevorstidest, lapsed said aru, et maitse imelik. Tavaline Prisma 150 gr Eesti kohupiim ehk maitorahka ja smetana ehk hapukoor kõlbavad. Tegelikult kui normaalse seedimisega inimene vahel eilat sööb, ei juhtu midagi, pika-ajaliste inimkatsetega pole kursis. Teadlased väidavad, et 17% soomlasi kannatavad sellepärast, samas eestlasi on vähemalt poole rohkem, kui mitte topelt, kogu maailma täiskasvanutest 75%. Vanad naised räägivad, et probleem on suuresti pärilik ja peamiselt nendel tittedel, kellel vanematel see häda ja titt ise tissi pealt liiga vara maha võetakse ja igasugu poekraami täis topitakse. Selline jama soodustab ka muid terviseprobleeme. Tegelt on talumatusel ja talumatusel vahe, osal hakkab jämesool päramootori häält tegema juba lehma pildi nägemisest, teised kannatavad edukalt koort piima peale, vahel vaniljejäätist jne, see on individiaalne ja inimene ise teab. Vanasti lihtsalt intolerantsi põdeja hoidus piimatoodetest ja sai oma toitained mujalt, siis hakkas neid laktoosivabasid tulema ja samal ajal kõva reklaam kõrvale piimatoodete kasulikkusest. Tegelikult on see kasulikkus ja vajalikkus vägagi vaieldavad, enamik 7 miljardist saab ilma hakkama enamik elust. Siis hakkasid tekkima igasugu moesöödikud ja inimkatsete tegijad, kes mingi tunde põhjal ei tahtinud midagi süüa. Koolikokad teavad rääkida, et seina peal on pikk nimekiri erimenüüdest, neist mõni üksik on eluohtliku allergiaga või mingi uuringute ja diagnoosiga tõestatud talumatus. Lihtsalt laps ei suvatse midagi süüa ja kooli juhtkond ei viitsi vanematega maadelda, toit tuleb nagunii suurköögist ja seal pole probleem mingi osa eraldi vaaritada ühes suuremas potis, portsjoni hinda see eriti ei kõiguta.
Algkoolis ja põhikoolis loetakse lastele tervislikke eluviise k.a. toitumist ja põhikoolis on valikuline aine köksä, ehk mingi kokandus, kus ise teevad ja söövad, ei ole oksendamas näinud
Koolitoit ei meeldi kellelegi, sest see ei maitse ja näeb välja mingi pudru, kui lapsed ei märka menüüd lugeda, siis ei oska kodus mälu ja maitse järgi öeldagi, mis lõunaks oli
Ametlikult on seal piisavalt vajalikke toiduaineid, mis peaks siis moodustama veerandi või isegi kolmandiku päeva toidunormist. Probleem on selles, et paljud kermapersed nokivad toitu nii koolis kui kodus ja siis kompenseerivad energiapuudust limpsi, krõpsu ja kommiga, mõned eriti tublid saavad ööpäeva vedelikunormist enamiku energiajoogist, mul on selliseid tulevikulootuseid vastuvõtul käinud, et kuulad nagu ständuppi ja ei tea kas nutta või naerda nende toidupäevikute peale.
Palun vabandust, aga kohalikud ei osta nädala toitusid peamiselt sörkjooksuga ABC 24/7 bensujaama poest, sest seal on valik väike ja kilo hind kõrge, vaid käivad kord-paar nädalas autoga Citymarketis, Prismas või Lidlis ning siis vahel harva sörkjooksuga K või S-marketis kui leib kodus kõvaks läheb. Toidupoes tasub natuke aega võtta ja endale selgeks teha, mis maitseb ja koosneb normaalsetest algainetest, tihti need kõige odavamad toidud ongi kõige paremad. Soolasega liialdamine tähendab, et inimene ajab endale ülemäära vett sisse ja siis kui ei liiguta ka, ongi paistes, süda ja neerud püüavad seda vaala käimas hoida ja vererõhk on kõrge. Kui nüüd muudatusi teha ja paremini süüa ning lihaseid pingutada, läheb kõigepealt vesi välja ja siis hakkab lihas kasvama. Kogenumad arstid räägivad väikeste rõhuvahedega, et mõõdukus on tähtis. Esiteks peab olema normaalne päevarütm, mis sisaldab söömist, liigutamist ja puhkamist ning negatiivne stress tuleb ka alla saada sedamoodi elades ja kui midagi sellest pühast kolmainsusest ei ole paigas, siis lühikest aega ei tee midagi, kuid pikemalt on voivoi.
Paljud täiskasvanud ja tihti ka nende lapsed on ennast lihtsalt haigeks söönud, joonud ja logelenud ning muidugi on kergem terkkarist diagnoosi ja retsepti paluda kui ise väiksem taldrik võtta ja diivanil elamise asemel natukene võdistada seda pekki või lahjat keret. Uue aja ilming on kõhnad paksud vms, sisuliselt normkaalus või isegi alakaalus siskonmakkarad, kelle toonus on nagu süldil ja lahkamisel ei leita lihaseid üles. Kusjuures ei tohi kritiseerida pakse või kõhnu, sest lödidel läheb meel pahaks ja nad on nii kehapositiivsed
