EV energia ja julgeolek

[Some]

Amööb siinpool: kas nimetatud 4 kuud on piisav põhjus tuumajaama rajamiseks?

Ehk siis soovitad neli külmemat kuud elektrita kükitada? Ma eelistaks pigem suve...

[gooligan]

ajal kui meie diskuteerime ja planeerime "tõsiste" nägudega uut põlevkivijaama, hakkavad juba lähitulevikus meie hinda otsustama hoopis Estlink III ja Harmony Link.
Meie universaalteenus on arvutatud ca 150EURise MW/h pealt (kalkuleeritakse põlevkivijaama sisendhindade alusel). EE väidab, et nad on selle kehtiva hinnaga miinuses. CO2 ühikuid jääb vähemaks ja me oleme endale võtnud kohustuse CO2 jalajälge vähendada, mitte suurendada ( https://www.err.ee/1608434063/eesti-pea ... kaks-korda )
EE on suuteline mujal toodetud börsielektrit juba täna soodsamalt müüma. Kui Olkiluoto ja uued rohevõimsused turule jõuavad, pole põlevkivielektril turule igapäevaselt asja (ka pre-sõda oli pikki perioode, kus Ida-Virumaa põlevkivist toodeti 0MW jagu elektrit, sest hind on liiga kallis)

Soomlased loodavad, et juba lähiajal kukub nende energiahind tagasi "normaalsesse" 5-10senti kw/h. Langev gaasihind toob ka Läti-Leedu gaasijaamad turule tagasi. Kui ka meie ambitsioon on pakkuda eestlastele odavamat energiat, siis tuleb põlevkivisõltuvusest kiiremas korras lahti saada. Kui soovime aga jätkata, siis tuleb meil EList välja astuda - kehtiv kliimapoliitika on üks ELi põhialustest ning päris kindlasti ei lubataks avatud turule energiat, mille hind on riiklikult subsideeritud/moonutatud.

Ja ringiga algusesse - leedukad on kohe-kohe oma mereparkide ehitamist alustamas, soomlased lisavad rohevõimsusi samuti seninägematus koguses.
Mereparke on nad planeeritud 13 000MW (kokku 12 projekti) ja 333 tavalist tuuleparki (53 000 MW, 6800 turbiiniga). Kavandatavad võimsused ületavad suurelt Soome enda vajadused. https://tuulivoimayhdistys.fi/media/tuu ... 11_eng.pdf

Meil on täna suur oht "teiseks jääda" oma põlevkivi jutuga - pangad üks hetk enam ei finantseeri meie mereparkide (räägime mitmest miljardist) jm suurte tuulevõimsuste ehitusi, sest meie hinnapiirkonnas on neid juba piisavalt.
Õnneks on jäävad meie lindude rännuteed puutumata (kustkohast nad muidu rändavad, kui Läti-Leedu-Poola-Taani-Soome rannik meretuuleparke täis ehitatud on?), sõrukate vaated rikkumata ning meie inimesed (jällegi eestased on kuidagi unikaalselt ehitatud) tuulelabade salapärastest võngetest puutumata.
Impordime endale vajamineva sisse ja kõik on rahul.

Tuules toimub täna võidujooks - kui tahame seal äri teha, siis peame hakkama täiel kiirusel jooksma. Fermiga peame kahjuks ootama senikaua, kuni on millest rääkida - tootjatel on olemas stabiilselt toimivad väikereaktorid, mida ollakse võimelised tööstuslikult ehitama ja hooldama. Senini on kõik puhas pelletristika. Jah riik saab ettevalmistada seadusandlust ning aidata välja valida sobivad kohad jms. Kuid alati on selliste uute tehnoloogiatega oht, et nende töösse andmine venib 10..15..20 aastat.

PS! Siiani on see energeetika-foorum olnud suurepärane erinevate vaadete arutuskoht, kus kasutatakse allikaviiteid, tsiteeritakse autoriteete jne. Jätkaks samamoodi teatud kvaliteedistandarditega.

[Kriku]

PS! Siiani on see energeetika-foorum olnud suurepärane erinevate vaadete arutuskoht, kus kasutatakse allikaviiteid, tsiteeritakse autoriteete jne. Jätkaks samamoodi teatud kvaliteedistandarditega.

Ühinen.

[Kilo Tango]

... Aga elektri raiskamist peab ikkagi vähendama...

Selle vastu keegi ei vaidlegi ja mida kõrgemad on elektri hinnad, seda rohkem sellega tegeletakse.

Majanduskasvu "tagasi keeramine" ei too kaasa misiganes krdi mässu, vaid rahu, kui meil vähegi mõistust alles on.
Lõppkokkuvõttes peame ju arvestama sellega, et elame piiratud ressurssidega planeedil.

Oi, milline kogus naiivsust selles lõigus on. See on ikka lausa lapsik lora, mis siin on kokku kirjutatud. Selgitan:
1. Pole olemas sellist asja, kui majanduskasvu "tagasi keeramine". On olemas majanduslangus.
2. On olemas ka selline asi nagu riikide vaheline geopoliitiline konkurents
3. Kui meil vähegi mõistust on, ei kutsu me majanduslangust esile administratiivsete meetoditega

Majanduslangus tähendab seda, et inimesed ei jaksa maksta oma pangalaene. Nad jäetakse ilma varast, mille nad on elu jooksul kogunud. Väärtpaberite hinnad (millele toetub suur osa Läänemaailma pensioniootusest) langevad, inimesed jäävad ilma kodudest, autodest jms. Ei jaksa osta lastele uusi iPhone vms., mida iganes neil "heaoluks" vaja on. Sõltumata sellest, kui illusoorne see heaolu on.

Nüüd kui majanduskasv roheliselt mõtlevates riikides "tagasi keerata", jäävad need riigid vaesemaks ja langevad riikidevahelises geopoliitilises konkurentsis tahapoole. See tähendab, et tulevad Hiina, Venemaa ja nende satelliidid ning saavutavad maailma asjades oluliselt suurema otsustusõiguse. Selle protsessi "õied" on juba Ukrainas näha. Viljad saaksid olema veelgi kohutavamad. Seda tahadki? Roheunistused ei kaota geopoliitilisi realiteete.

Kui sa tahad konkreetse ressursi kasutust piirata, siis tulebki maksustada konkreetset ressurssi. Mitte "majanduskasvu tagasi pöörata".

[Kriku]

Kordan: majanduskasvu jäik sidumine ressursikasutusega on põhimõtteliselt jama. Seos võib olla, aga ei pruugi olla. Praeguste telefonide arvutusvõimsus on hulk suurusjärke kõrgem kui 1980-ndate personaalarvutite oma, igasugustest "Craydest" jms. aparaatidest rääkimata. Mis loodusressurssi selleks on hakatud intensiivsemalt kasutama?

[isakene]

Palun veelkord viisakalt, ole nii hea ja vasta küsimusele?

....bla-bla-bla...

Lootusetu juhtum.

[MadMan]

PS! Siiani on see energeetika-foorum olnud suurepärane erinevate vaadete arutuskoht, kus kasutatakse allikaviiteid, tsiteeritakse autoriteete jne. Jätkaks samamoodi teatud kvaliteedistandarditega.

Ühinen.

Nimetet akf demagoogia ja katteta väidete esitamisega mina küll ei ühine. Ootan seni tõestust konkreetsele väitele.

(ka pre-sõda oli pikki perioode, kus Ida-Virumaa põlevkivist toodeti 0MW jagu elektrit, sest hind on liiga kallis)

soomlased lisavad rohevõimsusi samuti seninägematus koguses.
Mereparke on nad planeeritud 13 000MW (kokku 12 projekti) ja 333 tavalist tuuleparki (53 000 MW, 6800 turbiiniga). Kavandatavad võimsused ületavad suurelt Soome enda vajadused.

Sai juba viidatud, et Soome kaitsevägi ei anna uutele tuuleparkidele ehitusluba.

Kui soovime aga jätkata, siis tuleb meil EList välja astuda - kehtiv kliimapoliitika on üks ELi põhialustest ning päris kindlasti ei lubataks avatud turule energiat, mille hind on riiklikult subsideeritud/moonutatud.

Jällegi - moonutatud on "roheenergia" hind. Viide eespool olemas. Euroopa liidu lagunemine kiirendaks oluliselt Euroopa majanduse arengut (minu arvamus).

akf Kilo Tango räägib jälle asjade olemuse õigesti lahti. Ühinen.

[Taaniel Tina]

Mereparke on nad planeeritud 13 000MW (kokku 12 projekti) ja 333 tavalist tuuleparki (53 000 MW, 6800 turbiiniga). Kavandatavad võimsused ületavad suurelt Soome enda vajadused.

Aga ikkagi, kuidas sa sunnid tuule puhuma vastavalt inimeste vajadustele. See, et kuskil suvel on imeodav elekter ei aita mind külmal talveööl.

Lisaks:

This year, most wind farm applications have been rejected as reconciling Finland’s move towards self-sufficiency in electricity and enhancing green transition while taking security concerns into account has complicated the situation.

See, et planeeritakse, ei tähenda veel, et ehitatakse.

[trs]

Enne sõda ei toodetud põlevkivist mingi periood elektrit, sest Euroopa oli üle uputatud odavast tiblastani gaasist ja co2 kvoodi hind oli laes. Hetkel on gaas kallim ning co2 kvootide hinnad alla läinud, seega põlevkivist on igati rentaabel toota. Meie jaamad on maailma mõistes täitsa ökod ja peamine ongi co2 emissioon nende puhul.
Natuke laiemat pilti tuleb näha. CO2 on moesõna, aga tegelikult oluline pigem globaalses mõõtmes ja ei mõjuta nii otseselt meie kohapealset olukorda. Me siin aga ei suuda kuidagi mõjuta globaaset co2 emissiooni. Pigem on käegakatsutavam mõju energiatootmise puhul näiteks sõjal, tööstusmaastike tekkel, heli- ja vibratsioonireostusel, tuumajäätmete transpordil ja ladustamisel, ohupiirkondade loomisel, veekogude paisutamisel jne. Ideaalset tehnoloogiat pole olemas, aga jätkusuutlik ideoloogia on hoida oma loodust ja riiki. Me ei muuda oma riiki tööstuspiirkonnaks ega energiatootjaks kellelegi teisele. Seega toodame mõistliku varuga riiklikul tasemel endale vajamineva ning röövkapitalistid saadame riigist välja. Tuuliku- ja päikeseparkide jaoks eelistame juba eelnevalt tööstusmaastikuks muutunud alasid.
Tore on mõtelda, et kohalik tuumajaam või põlevkivijaam või päikesepark on turvalisem kui kaablid naabrite juurde, aga paraku on need kõik tiblastani poolt sõjaolukorras sama haavatavad. Seega ma ei ületähtsustaks seda, et siseriiklikult midagi ehitades oleks julgeolek tagatud ja välisühenduste puhul ei oleks. Kuigi ma pooldan kindlasti seda, et meil peab olema siseriiklik võimekus elektrit toota, sest stsenaariumeid on erinevaid.
Pikas plaanis jätkusuutlik on nagunii globaalne tootmise piiramine läbi tarbimise vähendamise. Igasuguse tarbimise, mitte ainult otsese energiatarbimise, sest need on omavahel seotud. Heaks vahendiks ongi tootmiskulude kasv(näiteks kallis elekter), mis soosib taaskasutust, pikaealisi tooteid jne. Probleemi arengumaades toimuva tootmise konkurentsieelisega lahendavad maksud ja impordi piiramine (hetkel selle puudumine on tõesti poliitiline otsus kannustatud mingist nägemusest globaalsest turust ja igavesest majanduskasvust=rumal nägemus, et tarbimine võib lõputult suureneda). Kui valge maailm ei osta kogu seda rämpsu, siis lõpeb paratamatult ka arengumaades(kus on tootmiskulud madalamad) selle tootmine või kvantiteedilt minnakse üle kvaliteedile, et konkurentsis püsida. Samal ajal muidugi jääb töötuks miljard pilusilma ja nälga sureb pool miljardit, aga see on paratamatus.
Et jõuda 1980 aasta arvutist tänapäevase nutitelefonini on olnud vaja toota(tarbida) vahepeal lõpmata suur arv tehnoloogilisi seadmeid(telefone, arvuteid, andmesideseadmeid jnejnejne), tarkvara, ehitada tootmisseadmeid, kontoreid ja tehaseid = tarbitud on tohutult ressursse. Kuigi otseselt toote võrdluses ehk tootmiseks ei kulugi rohkem materjale(mingi osa on ka taaskasutusest), siis tehnoloogia sellise tempoga arendamiseks on tarbimine hädavajalik(seega ei ole tarbimine ainult negatiivne, kui me lähtume sellest, et tehnoloogia areng on positiivne). Seoses selle teadmisega ka tootjate poolt on toodete eluiga langenud(spetsiaalselt langetatud/sellele pole rõhku pandud). Taaskasutus on ka järjekordne tore mõiste, aga sama moodi ei saada aru, et ka selle jaoks kulutatakse ressursse (kogumine, transport, ümbertöötlemine jne) ning ilmselt piisaval määral, et seda peab seaduste abil suunama. Igatahes on kogu arvutiteema arengu juures oluline mõiste PC ehk personaalarvuti ehk tehnoloogia massidesse viimisel ja tarbimise algatamisel. Muidu istuks endiselt ilmselt kamp nohikuid klaviatuuriga kineskoopteleka ees ja oleks see asi mingis muus suunas arenenud või poleks üldse arenenud.

[2korda2]

Kui soovid, et Eesti Vabariigi energeetikat otsustavad taadid, kes juba varem on Eesti riigile kahjumit tekitanud.

Palun nüüd täpselt ja koos viidetega - milline taat ja millist kahju on Eesti riigile tekitanud?

Fermiga peame kahjuks ootama senikaua, kuni on millest rääkida - tootjatel on olemas stabiilselt toimivad väikereaktorid, mida ollakse võimelised tööstuslikult ehitama ja hooldama. Senini on kõik puhas pelletristika.

Esimesed moodulreaktorite lahendused on sertifitseeritud ja valmis ehitamiseks TÄNA, mitte 10-20 aasta pärast. Tehnoloogia on olemas. Fermi enda kodukal on olemas muuhulgas ka Timeline jaotis, millelt näeb, kes, mida ja millal peaks tegema, et MEIL SIIN saaks tuumaenergiat toota. Meie jaoks ei ole asi tehnoloogia puudumise taga.

MadMan,
põlevkivist tootsime 2020 aastal oluliselt vähem energiat, kui võimsused lubasid. Hind oli peamine põhjus jaamade seismisele. Alus on siin. Võtad CSV, paned "Tootmine" veeru alla AVERAGE() ja näed tulemust.
2020: 500,67MW
2021: 673,46MW
2022: 838,39MW
Nii suur kasv ei ole tulnud lisandunud päikeseparkide pealt (viimased ei tooda aastaringselt ja ka mitte ööpäevaringselt).

...
Paar huvitavat projekti on kuidagi radari alla jäänud seni(1, 2 ). Mul pole halli aimugi, kui tõsiseltvõetavate asjadega tegemist on.

[Runkel]

Soomet tasub eeskujuks võtta mitmes aspektis: nt tuumaenergia arendus, nt tuuleenergia arendus.

SOOME ELEKTROENERGEETIKA
2022 tootmismaht oli 82 TWh ja see jaotus:

Biomass, jäätmed, turvas – 18%
Hüdroenergia – 16%
Tuumaenergia – 30%
Tuuleenergia – 14%
Maagaas, kivisüsi ja muud fossiilsed kütused – 7%
Import – 15%

2030. aastaks ennustatud tootmismahuks prognoositakse 140 TWh ja see jaotuks:

Vesi, biomass ja vahetu päikesevalgus – 25%
Tuumaenergia – 25%
​Tuuleneenergia – 50%

2013. aastal oli Soomes 211 tuulikut koguvõimsusega 477 MW
2022. aasta lõpuks on Soomes 1393 tuulikut koguvõimsusega 5677 MW

Tuulikuid tuleb hulga kaupa suurtel kiirustel juurde. Pool elektritootmisest kavandatakse saada tuuleparkidest. Botnia laht on perspektiivikas. Kavandamisel on Pori, Merikarvia, aga ka Ahvenamaa ja Korsinäsi suured tuulepargid. Kui kaitsevägi või keskkonnaamet luba ei anna osadele planeeringutele siis nii on ja möla maas. Siis tuleb sobivamaid paiku otsida.
https://tehnika.postimees.ee/7691488/so ... soodsateks

[MadMan]

akf gooligan väitis kaks korda, et toodeti täpselt 0 Mwh.

põlevkivist tootsime 2020 aastal oluliselt vähem energiat, kui võimsused lubasid

Ole nüüd hea mees ja pane juurde ka periood, millal ja kui pikalt see niimoodi oli.

[davidsoniharald]

Meie jaamad on maailma mõistes täitsa ökod ja peamine ongi co2 emissioon nende puhul.

Minu teada on meie põlevkivijaamad ühed saastavamad maailmas. Kivisöe jaamad on oluliselt puhtamad, rääkimata siis gaasist.

[2korda2]

akf gooligan väitis kaks korda, et toodeti täpselt 0 Mwh.

põlevkivist tootsime 2020 aastal oluliselt vähem energiat, kui võimsused lubasid

Ole nüüd hea mees ja pane juurde ka periood, millal ja kui pikalt see niimoodi oli.

Ma pole sinu isiklik sekretär ja pole minu asi teiste väiteid tõendada.
Siit artiklist selgub, et 2020 toodeti põlevkivist kokku 2225GWh. Jagades selle aasta peale ära, saame keskmiseks võimsuseks ~250MW. Ehk näiteks Auvere töötas terve aasta 80% koormusega ja kõik teised seisid terve aasta. Tõenäolisem on siiski, et aeg-ajalt seisid kõik jaamad.

[MadMan]

akf gooligan väitis kaks korda, et toodeti täpselt 0 Mwh.

põlevkivist tootsime 2020 aastal oluliselt vähem energiat, kui võimsused lubasid

Ole nüüd hea mees ja pane juurde ka periood, millal ja kui pikalt see niimoodi oli.

Ma pole sinu isiklik sekretär ja pole minu asi teiste väiteid tõendada.
Siit artiklist selgub, et 2020 toodeti põlevkivist kokku 2225GWh. Jagades selle aasta peale ära, saame keskmiseks võimsuseks ~250MW. Ehk näiteks Auvere töötas terve aasta 80% koormusega ja kõik teised seisid terve aasta. Tõenäolisem on siiski, et aeg-ajalt seisid kõik jaamad.

akf gooligan on iseenda sekretär ja temal on kohustus oma väited ise tõestada.

Näiteks 2019 oli energiatootmine väiksem justnimelt Auvere rikete tõttu.

"Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ülevaade novembris 2020"
- CO2 kvoodihinna kasvu, madala elektrihinna ja mh Auvere elektrijaama soojusvaheti lekke
tõttu vähenes oluliselt põlevkivist elektritootmine ja alates aastast 1999 teist korda
(esimest korda aastal 2009) ületas elektrienergia import (4,8 TWh) ekspordi (2,7 TWh)
aasta lõikes, mille tõttu võrreldes 2018. aastaga vähenes 25% võrra KHG heide (2019. a
heide 17,3 mln tCO2eq oli võrreldes 1990. aastaga 57% väiksem)

Samast dokumendist veel:

Aastail 2015-2019 maksid Elering ja KIK taastuvenergiasse toetusi kokku üle 400 miljoni euro, millest suur enamus
kulus taastuvenergiaallikatest elektrienergia tootmisele.