www.militaar.net

Svejk kirjutas:Tõendamiskohustus lasub praegu konkraatselt sinul, kes sa kindlas kõnepruugis väidad, et ei ole

Ühendriikides on Trump oma lähemate nõuandjatega arutanud valimisöö strateegiat. Väidetavalt kavatseb ta kuulutada end võitjaks juba valimiste õhtul.

Soome Iltalehti vahendatud veebiajakirja Axios andmeil võib vabariiklane Donald Trump oma võidu ennetähtaegselt välja kuulutada, kui edestab demokraat Joe Bidenit peamistes valimisringkondades.
Axiose kolme anonüümse allika andmetel eeldaks see, et Trump juhiks valimisööl häälte lugemisel vähemalt Ohios, Floridas, Põhja-Carolinas, Texases, Iowas, Arizonas ja Georgias. Eksperdid usuvad, et valimisööl edestab Trump Bidenit näiteks Pennsylvanias, mis on üks olulisemaid osariike. Sealne võitja saab valimiskogus 20 häält. Pennsylvania tulemus võib aga radikaalselt muutuda, kui lisada kõik posti teel antud hääled. Axiose teatel on Trumpi kampaania eesmärk oletada, et pärast 3. novembrit saabuvad posti teel antud hääled on tõendid valimispettusest ja need tuleb tagasi lükata. Hinnanguliselt eelistavad posti teel hääletajad Joe Bidenit.

Pühapäeval küsiti Trumpilt, kas ta kavatseb end valimisööl ennetähtaegselt võitjaks kuulutada. Ta eitas Axiose levitatud infot, ent hakkas seejärel häälte lugemist kommenteerima. "Minu arvates on kohutav, et pärast valimisi kogutakse hääli. Minu arvates on kohutav, et osariikidel lubatakse hääli lugeda ammu pärast valimiste lõppu," märkis Trump. Ta lisas, et saadab oma advokaadi häälte lugemist jälgima kohe, kui valimised on läbi. Pühapäeval Iowas peetud kampaaniaüritusel ütles Trump, et valimistulemus peaks valimiste õhtul olema selge. "Pole aus, et peame pärast valimisi kaua ootama," lisas president NBC Newsi teatel.

Kriku kirjutas:

Svejk kirjutas:Tõendamiskohustus lasub praegu konkraatselt sinul, kes sa kindlas kõnepruugis väidad, et ei ole

Ei väitnud. Ma väitsin, et omanik on tundmatu.

Svejk kirjutas:

Kriku kirjutas:

Svejk kirjutas:Tõendamiskohustus lasub praegu konkraatselt sinul, kes sa kindlas kõnepruugis väidad, et ei ole

Ei väitnud. Ma väitsin, et omanik on tundmatu.

Hunter Bidenit me tunneme, sina aga väidad, et omanik on tundmatu ehk ei ole H.Biden.

Kriku kirjutas: Ei, ma väitsin, et omanik ei ole teada. Ma ei välista, et see võiks olla ka Hunter Biden.

Svejk kirjutas:

Kriku kirjutas: Ei, ma väitsin, et omanik ei ole teada. Ma ei välista, et see võiks olla ka Hunter Biden.

Ei, sa seadsid kuulujuttude põhjal läpaka kuulumise H.Bidenile kahtluse alla, tehes seda kindlas kõnepruugis.

Svejk kirjutas:Mina tänan.

Päev enne USA presidendivalimisi valmistutakse pealinnas Washingtonis vägivaldseteks meeleavaldusteks, mis võivad kesta lausa mitu nädalat. Washingtoni politsei üritab kindlustada, et võimalikult paljud julgeolekuametnikud oleks tööl. Samuti on täiendatud rahutuste ohjeldamiseks vajalikku varustust.

Washingtoni kesklinnas Valge Maja läheduses on enamiku äride akendele ette löödud vineerid. Valmistutakse tõenäolisteks meeleavaldusteks, vahendas "Aktuaalne kaamera". EDIT: kas tõesti keegi igatseb Eestisse situatsiooni kus enne valimisi Tallinna kesklinn samamoodi kaitsesse tõmbub? (peale punapoliitikute)

Kohalikud ametnikud soovitavad äride omanikel jälgida kuritegude hoiatussõnumeid ja hoida kindlustuspoliisid läheduses. EDIT ... jah, paberid, mitte relvad... tüüpiline Euroopas, nüüd ka Ameerikas. Kardetakse, et inimesed võvad olla tänavatel veel mitu nädalat pärast valimisi, sõltumata sellest kumb kandidaat võidab.

Üks Donald Trumpi toetaja Preston ütles, et meeleavaldused on juba igal pool ja protestijad ei austa julgeolekuametnikke. "Nad ei austa midagi. Nii et, praegu valmistutakse selleks, mis saama hakkab," ütles Preston.

"Me mõistame, et need valimised on ühed olulisemad ajaloos,
ja samuti usume, et vasakpoolsed ei tunnusta valimistulemust," lisas ta.

Joe Bideni toetaja Nadine kardab Trumpi toetajate lubadusi mitte tunnistada posti teel saadetud valimissedeleid ja lausa üleskutseid kodusõjaks. "Nii et, ma eeldan, et nad tulevad välja, kui Biden võidab. Kui Trump jääb ametisse, siis ma eeldan, et liikumise Black Lives Matter inimesed hakkavad tegutsema. Ükskõik kumb võidab, ma eeldan, et näeme pahandust ja vägivalda," arvas Nadine.

Olukorra muudab veel keerulisemaks see, et kuna tänavu hääletab rekordarv inimesi posti teel, siis võib tulemuste selgumine võtta tavapärasest rohkem aega.

USA sisejulgeolekuminister Chad Wolf ütles, et ministeerium teeb plaane igasugusteks kodanikurahutusteks. "Me mõtleme võimalikest suurtest rahutustest, mis tõukuvad kas valimistulemusest või tulemuste mitteselgumisest," sõnas Wolf.

Washingtoni politsei on vähendanud puhkusele minejate arvu, sest nad soovivad kindlustada, et järgnevate nädalate jooksul oleks tööl piisavalt julgeolekuametnikke.

Samuti on pealinn kulutanud 100 000 dollarit, et täiendada suvel ära kasutatud varusid, mis on vajalikud meeleavalduste kontrollimiseks. Võimalikeks rahutusteks valmistuvad ka rahvuskaardi liikmed.

"Jälgin neid libaküsitlusi," lausus Trump rahvahulgale Fayetteville'ies, Põhja-Carolina osariigis. "Me võidame igal juhul."

Kui esialgsed tulemused ei näita homme ühele kandidaadile väga selget ülekaalu, ähvardavad puhkeda vaidlused, mis varjutavad isegi 2000. aasta valimistulemuse vaidlustamise. Demokraatidele teeb muret president Donald Trumpi käitumine, kes on mingite tõenditeta süüdistanud vastaspoolt miljonite häälte võltsimise katses ja keeldunud lubadusest kaotuse korral tulemust tunnustada. Pühapäeval peetud kõnes teatas Trump veel, et nõuab lõpptulemuste kinnitamist juba valimispäeval. Valimiskomisjonid tõttasid teatama, et seda pole ükski osariik kunagi teinud, sest valimisseadused jätavad häältelugemiseks mitme nädala pikkuse puhvri. Mõnel pool suletakse jaoskonnad alles öösel ja paarikümnes osariigis tuleb ära oodata ka pärast valimispäeva posti teel laekuvad hääled. Veel mitmel pool, sealhulgas Floridas, tehakse erand välismaal teenivate sõdurite häälte laekumistähtajale.

Wisconsinis jõustus mõni päev enne valimisi kohtuotsus, mille järgi jäävad valimispäevaks posti pandud, kuid liiga hilja kohale jõudnud hääled lugemata. Osariigis võib seetõttu arvestamata jääda kümneid tuhandeid hääli, mis valijate käitumist arvestades kahjustab pigem demokraate.

Suur eelvalimisaktiivsus aitab mitmel pool häältelugemist kiirendada. Paraku lubab seadus võtmetähtsusega Michigani, Wisconsini ja Pennsylvania osariigis ka eelhäälte lugemist alustada alles valimispäeval. Osariigid peavad oma lõpptulemuse kongressile teatama hiljemalt 8. detsembriks. Pretsedent näitab, et seda tähtaega ei saa ületada. 2000. aastal loeti Floridas hääli nii kaua, et USA ülemkohus sekkus ja käskis häältelugemise lõpetada.

Keeruline küsimus

Keeruline on küsimus, kuidas käituvad kaalukeeleosariigid juhul, kui parteid ei jõua seal võitja asjus üksmeelele. Hääli loevad küll valimiskomisjonid, ent presidendivalimistele delegaatide saatmise otsuse langetab osariigi kohalik esinduskogu ja kinnitab kuberner. 2000. aastal olid Florida kongressi kontrollivad vabariiklased valmis oma delegaadid tähtajaks valimistele saatma ka juhul, kui hääli alles loetakse. Kohalik kuberner oli võitjakandidaadi vend Jeb Bush, kes oleks selle otsuse kinnitanud.

Mitmes kaalukeeleks peetud osariigis on aga praegu võimul kuberner, kelle partei on kohalikus kongressis opositsioonis. See puudutab eriti Põhja-Carolinat, Michigani, Wisconsinit ja Pennsylvaniat, kus kõigis on kuberner demokraat ja kongressi kontrollivad vabariiklased. Vaidlustatud tulemuse korral on võimalik, et nii kuberner kui ka osariigi kongress saadavad valimistele konkureerivad delegaadid. 1876. aasta valimistel juhtus see koguni kolmes osariigis. Lõppotsuse pidi langetama föderaalkongress, kus ka tollal kontrollisid demokraadid esindajatekoda ja vabariiklased senatit. Praegu kujutlematu kompromissiga aitasid demokraadid presidendiks saada vabariiklasel Rutherford Hayesil.

Kui senat ja esindajatekoda jääksid eri parteide kätte ja hakkaksid tunnustama erinevaid valijamehi, tekiks enneolematu segadus, mille lahendamiseks ei pruugi volitusi olla isegi USA ülemkohtul. Igal juhul pole sellist olukorda varem lahendada tulnud. „Ühtegi neist valimisseadustest pole kunagi tegelikult tõsiselt proovile pandud,” on tänavu öelnud advokaat Benjamin Ginsberg, kes esindas 2000. aasta vaidluses vabariiklasi. 2000. aasta kohtuvaidlustes osalesid vabariiklaste advokaatidena muide ka praegused ülemkohtunikud Amy Coney Barrett ja Brett Kavanaugh. Praegune ülemkohtunik John Roberts oli Florida kuberneri Jeb Bushi juriidiline nõustaja.

Trump ennustas septembris avalikult, et valimiste lõpptulemuse otsustabki tõenäoliselt ülemkohus, kus praeguseks on 5 : 3 ülekaal vabariiklaste nimetatud kohtunikel. Kuidas asi ka ei laheneks, igal juhul ajaks valimistulemuse vaidlustamine riigi rahutu õhkkonna veelgi rahutumaks. Vabariiklaste sõnul võib kahelda ka Bideni valmisolekus seadusliku lõpplahendusega leppida. „Muretseda tasub sellepärast, et Joe Biden kuulab Hillary Clintoni üleskutset ja keeldub president Trumpi võiduga mistahes tingimustel leppimast,” ütles Trumpi kampaania pressiesindaja Thea McDonald ajakirjale Politico.

What Mac Isaac claims to know for certain:

1. "We know it is Hunter Biden's laptop because we have his signature on the Repair Authorization and Hunter Biden's attorney has reached out to John Paul about the computer."

2. "Hunter Biden never returned to retrieve the information rendering it abandoned property or, in other words, junk. We know that once you throw something into the trash, you relinquish your privacy rights to it, which is why so many investigations include a search of a person's trash."

3. "The FBI confiscated the computer and the external hard drive and left John Paul with a receipt."

4. "The information on the drive was leaked by someone prior to the New York Post exposé. John Paul has not released any information as he is cooperating with law enforcement and to do so could hurt the investigation."