www.militaar.net

pagan kirjutas:Ja seda poole jahedamat suitsu peaks siis omakorda kuidagi hajutama.

Poole jahedam suits on ikka väga kuum ja suurepäraselt näha termokaameraga. Selle kuubiku väiksed avad minu arvates lähevad tahmaga kiiresti umbe. Alumiiniumist kuubik tahab ka kuuma käes sulada.

pagan kirjutas:Huvitav mis oleks kui antennina kasutada raudtee rööbast?

Raudtee rööbas on väga hästi maandatud, seega antenniks ei sobi.

Aga näiteks okastraati võiks põhimõtteliselt kuidagi antenniks kasutada. Mina ei näe selleks vajadust, sest vasktraat (juhe, kaabel) on leiutatud. Sellest vasktraadist saa teha õigeid kasutatavale sagedusele sobivaid efektiivseid antenne.

Mis puutub vähegi suurema leviulatusega raadiosaatjatesse, siis iga pisemagi piuksu asukoha saab peilingaatorite abil väga lihtsalt kindlaks teha. Selleks on vaja vähemalt kahte peilingaatorjaama. N.ö. legaalsed saatjad, nende tööajad ja -sagedused on peilijatel juba niigi teada. Aga kui nüüd tuleb kusagilt üksainus kahtlane signaal, mille võtavad vastu vähemalt 2 peilingaatorjaama (mis võivad väga vabalt olla ka liikuvad, st. paiknevad autodel ja neid saab hõlpsasti viia kuhu iganes vaja), siis, piltlikult öeldes, ühest jaamast öeldakse, et signaal tuli vot sellest suunast. Teisest, et tuli sealt suunast. Nüüd märgime jaamade asukohad kaardile ja tõmbame jooned selles suunas, kust signaal tuli. Seal, kus jooned ristuvad, ongi saatja. Edasine on juba puhtalt delo tehniki. Loe läbi Ivan Papulovski "Sinine kolmnurk". See on ilmunud ka eesti keeles, samas raamatus (õigem oleks pigem öelda brošüüris) on ka teine jutustus "Öised külalised". "Sinises kolmnurgas" on juttu sellest, kuidas 1954. aastal langevarjudega Eestisse visatud Ameerika spioonid jäävad lõpuks vahele just tänu raadiosaatjale, mille asukoha "organid" välja peilivad.

Teie ettenägelikkusel ja nutikusel pole piire ... aga kas te vahel üle ei mõtle?
Väga suur energia läheb erinevat sorti varjamisele. Palju selle kõrvalt jätkub vaenlase kottimiseks? See varjamise tase muutub juba niivõrd vingeks, et lihtsam oleks vist ära surra - pole vaja süüa, juua, sooja.
Ärge laske end segada sellest kriitikast, sest seda kõike on huvitav lugeda. Ja ega mina tea kas äkki peakski kõik "nii surnud" olema.

Manurhin kirjutas:Mis puutub vähegi suurema leviulatusega raadiosaatjatesse, siis iga pisemagi piuksu asukoha saab peilingaatorite abil väga lihtsalt kindlaks teha.

Kõnerezhiimis töötavate saatjate asukoha peilimine pole tõesti väga raske.

Ma olen kaasanud oma üleriigilistele õppustele Sideameti ülesandega peilida õppusel osalevaiid saatjaid. Kõnerezhiimis töötavate saatjate asukohti nad tegid küll selgeks, aga lühikesi andmesidepiiksusid nad ei jõudnud peilida - neid tuli ka suures ulatuses üle riigi.

Ma jah ei mõelnud, et rööbas on maandatud.
Mul ei ole tõesti soovi rööbast kaasas tassida.
Mu eesmärk oli välja mõelda naturaalne lahendus, kuidas saata signaali oluliselt eemal sellest kohast kus ise ollakse.

Mis puutub korstnasse siis see kuubik ei pea olema sama alumiiniumkuubik. Ma lihtsalt esitlesin üht põhimõtet. Ilmselt peab see kuubik olema siis välja võetav ja tahmast puhastatav. Ventilatsioonis ju tahma ei ole ja tolm filtreeritakse.
Edaspidiseks jahutamiseks võiks kasutada sellist korstnaotsa nagu sel tünnisaunal on.
Iga ava pind tekitab tuuletõmmet - seepärast ongi neid kaks. Topelt tõmme. Pealegi alt sisenev jahe õhk seguneb soojema õhuga. Meie võiks sama korstna otsa kasutada, aga mitte kahe harulist vaid ütleme nelja või rohkema harulist. Harud tuleks treineteisest kaugemale viia. Korsten ise aga sisuliselt terves ulatuses ära soojustada.

pagan kirjutas:Mu eesmärk oli välja mõelda naturaalne lahendus, kuidas saata signaali oluliselt eemal sellest kohast kus ise ollakse.

Sissid lihtsalt lasevad harpuunpüssiga sissiantenni üles kokkulepitud ajal suvalises kohas - saadavad oma ettekande ühe lühikese andmesidepiiksuga edasi ja võtavad ühe lühikese piiksuga oma info kätte. Antenn maha ja putku panna. Mitte keegi ei leia sisse üles kui järgmine sideseans toimub täiesti eri kohast.

soesilm kirjutas: Väga suur energia läheb erinevat sorti varjamisele.

Samuti õige tähelepanek. Tänapäevases ühiskonnas on olud tunduvad teised kui 2. Ms. perioodil. Seega, tõepoolest, kas peaks ennast varjama n.ö. täiesti salaja või hoopis äkki poolavalikult? Ehitaks metsa punkri asemele suvalisest materjalist onni, suvaline küttekolle sisse, onni kõrvale veel "maskeeringuks" hunnik kohalikult prügimäelt toodud suvalist kraami, tühje õlle-, viina- ja odekolonnipudeleid kah... Ja kui just liiga agaralt juukseid ei lõika ja habet ei aja ja relvi nähtaval ei hoia, ei oska keegi midagi kahtlustadagi. Suvaline prükkarist parmaat, käib vahepeal mõneks päevaks ära prügimäel nänni otsimas või kes teab kus lakkumas, suva temaga. Läheb ilmselt väga kaua aega, enne kui keegi lõpuks leiab seose, et ajal, kui va asotsiaal näikse olevat kusagil taarat korjamas, leiavad aset igasugu imelikud sündmused: kord sõidab rong kraavi, kord plahvatab sõjaväeauto all miin, kord saab mõni tegelane põõsast tina.

pagan kirjutas:Meie võiks sama korstna otsa kasutada, aga mitte kahe harulist vaid ütleme nelja või rohkema harulist. Harud tuleks treineteisest kaugemale viia.

Kui punkri kõrval oleks "juhuslikult" suured kuusked, nii nede võra sisse tasub soe õhk juhtida. Kuusk jahutab ise. Aga ikka seda kuuma "suitsu" on vaja jahutada eelnevalt.

Minu arvates see ahju punkris on väga ohtlik värk - sellega on eriti lihtne reeta punkri asukoht välja. Parem oleks kas või gaasiballoon ja väike gaasipliit.

Manurhin kirjutas:

soesilm kirjutas: Väga suur energia läheb erinevat sorti varjamisele.

Samuti õige tähelepanek. Tänapäevases ühiskonnas on olud tunduvad teised kui 2. Ms. perioodil. Seega, tõepoolest, kas peaks ennast varjama n.ö. täiesti salaja või hoopis äkki poolavalikult? Ehitaks metsa punkri asemele suvalisest materjalist onni, suvaline küttekolle sisse, onni kõrvale veel "maskeeringuks" hunnik kohalikult prügimäelt toodud suvalist kraami, tühje õlle-, viina- ja odekolonnipudeleid kah... Ja kui just liiga agaralt juukseid ei lõika ja habet ei aja ja relvi nähtaval ei hoia, ei oska keegi midagi kahtlustadagi. Suvaline prükkarist parmaat, käib vahepeal mõneks päevaks ära prügimäel nänni otsimas või kes teab kus lakkumas, suva temaga. Läheb ilmselt väga kaua aega, enne kui keegi lõpuks leiab seose, et ajal, kui va asotsiaal näikse olevat kusagil taarat korjamas, leiavad aset igasugu imelikud sündmused: kord sõidab rong kraavi, kord plahvatab sõjaväeauto all miin, kord saab mõni tegelane põõsast tina.

Väga hea!

Te kipute siin sissisõda ja metsavendlust segi ajama. Metsavendadel oli terve Eesti peale mõni üksik raadiosaatja ja omavaheline side puudus. Neid oli võimalik välja peilida ja ootamatult üllatada. Korralikult sidevahenditega varustatud sissidel on Eesti alal sadu, kui mitte tuhandeid raadiosaatjaid, millega nad on võimelised omavahel suhtlema. Vähegi mõistliku tegevuse korral on pidev vaatlus enamusel olulistel liiklussõlmedel, iga vaenlase liikumine ammu teada ja "üllatajad" leiavad end enne sihtmärgini jõudmist lõhkevate miinide vahelt. Kui vaenlane kavatseb hakata rakettide või kaudtulega üksikuid sissijagusid või kolmemehelisi gruppe jahtima, siis andku minna. Selline moonaraiskamine lõpetab sõja tema jaoks kiiremini, kui meie aktiivsed rünnakud. Punkris või kasvõi telkmantliga kaetud varjepilus oleva sissi kaudtulega hävitamine nõuab moona mitte paar raketti/mürsku, vaid tonne.

Madis22 kirjutas:Te kipute siin sissisõda ja metsavendlust segi ajama. Metsavendadel oli terve Eesti peale mõni üksik raadiosaatja ja omavaheline side puudus. Neid oli võimalik välja peilida ja ootamatult üllatada. Korralikult sidevahenditega varustatud sissidel on Eesti alal sadu, kui mitte tuhandeid raadiosaatjaid, millega nad on võimelised omavahel suhtlema. Vähegi mõistliku tegevuse korral on pidev vaatlus enamusel olulistel liiklussõlmedel, iga vaenlase liikumine ammu teada ja "üllatajad" leiavad end enne sihtmärgini jõudmist lõhkevate miinide vahelt. Kui vaenlane kavatseb hakata rakettide või kaudtulega üksikuid sissijagusid või kolmemehelisi gruppe jahtima, siis andku minna. Selline moonaraiskamine lõpetab sõja tema jaoks kiiremini, kui meie aktiivsed rünnakud. Punkris või kasvõi telkmantliga kaetud varjepilus oleva sissi kaudtulega hävitamine nõuab moona mitte paar raketti/mürsku, vaid tonne.

Paberil ju täitsa ilus ja tore. Kuidas see aga reaalsuses välja peaks nägema? Minu kogemus näitab, et Kaitseliitlaste (k.a VGr) kokkupuude miinidega on peaaegu olematu. Inimesed pole õiget miini näinudki, räägimata siis nt. miinivaritsuse paigaldamisest. Iseasi, kust need miinid tulema peaks, kuna neid reaalselt olemas ei olegi. Kaitseliidu väliõppustel ei kanta isegi TT-d kaasas. Mis kasu on 3-liikmelisest grupist, kelle võimsaim relv on KSP-58? Sellistest varitsustest sõidetakse lihtsalt üle. Vastasel ei olegi vaja mingeid punkris istuvaid sisse hävitada. See kõik soodustab nende tegevust. Hea on ju mööda peamagistraale pealinna sisse vurada. Need üksikud paugu siit-sealt on nagu hane selga vesi. VF lahingmäärus näeb ette, et kui kolonn satub varitsuse alla, siis antakse kõikidest torudest tuld. Ega kolonn sellepärast seisma ei jää, kui paar masinat ära lastakse. Kui üldse lastakse.

Reality Check - tundub, et vaatamata pretensioonikale kasutajanimele vajaksid sa teadmiste värskendamist miinide kasutamises kaitseliitlaste poolt ja sissitaktika alustes. Metallist suundmiinide mulaazid on reaalselt olemas ja neid ka kasutatakse väljaõppes, vähemasti need, kes sissitegevust harjutavad. Mulaaze kantakse reaalselt kaasas, neid pannakse reaalselt üles koos kogu selle juurde käiva varitsusrutiiniga. TT- relvi vähemasti sissitegevuses ei kantagi "igaks juhuks" alati kaasas, vaid vajaduse tekkides (näiteks suurem varitsus maksimaalse tulejõuga) võetakse need peidikutest. Sissi põhirelvaks on ikkagi miinid. Mis puutub vaenlase ründamist seoses "üksikute paukude tegemisega siit- sealt" ja "võib- olla paari masina ära laskmisega", siis siin lähed sa omadega täiesti rappa. Jah, paari lahingumasina äralaskmisest ei ole tõesti erilist tolku. Just seepärast pole ka mõtet rünnata lahinguüksusi. Rünnata on mõtet tagalaüksusi, kes nendele lahinguüksustele moona veavad. Kui ma tagalakolonnist "paar masinat", näiteks kütuseveokid ära lasen, siis see mõjutab oluliselt lahinguüksuse tegevust. Kütuseta soomukid lihtsalt ei liigu. Parema puudumisel võib isegi nii tühise masina, nagu väliköögi äralaskmine oluliselt mõjutada lahinguüksust, kuna mehed ei saa enam sooja toitu või saavad seda ainult siis, kui ise lõkke peal sussutavad. Milleks aga tõenäoliselt pole aega. Moraal hakkab langema. Võid ka ise valida sobiva masina ja selle "võrrandisse" paigutada, kui soovid. Sidemasin, õhutõrjemasin, radarimasin jne.

Kas nüüd soomustehnikaga neisse padrikuisse tungima hakatakse, kus sissid redutavad. Afgaani sõjas osutus venelaste edukaimaks sissivastaseks taktikaks jao kuni rühmasuurused kopteridessandid. Koptereid meil tõrjuda suurt millegiga ei ole, küll on võimalik hoiatada ümberkaudseid nende liikumisest. Dessandid aga on kord maha panduna soomustamata ning nende vastu on KSP väga hea relv. Mingi hetk liikus siin video soomlaste eemaldumisharjutusest, mis muidu küll ehk mannetu näis, kuid kust näha oli, et sissid küdevate telgiahjudega laagri kahe-kolme minutiga kokku võivad pakkida. Ei ole eriti pikka ettehoiatust vaja, et sissid "üllatajatelt" peost võiks lipsata ning neid ise omakorda üllatada. Eelduseks piisavalt tihe vaatlus- ja sidevõrk.

Larry kirjutas:Rünnata on mõtet tagalaüksusi, kes nendele lahinguüksustele moona veavad.

Täpselt nii.

On vaja hoida enda käes platsdarm - ja ülejäänud riigi alal pidada tõhusat sissisõda vaenlase logistika vastu.