www.militaar.net

Rohkem ei jõua ...

Ütlesid üsna parasjagu. Kui kohale ei jõua - ega vägisi ei saa. Ja kas on vajagi?

terv
o

No ei jõua kohale mitte. Kohale aga jõuab järjest rohkem, kust ja millest meie väe segadused alguse saavad.

Tundub, et austatud kirjutaja enda kogemus teenistusest allüksuses on olnud vist minimaalne. Tegelikust elust ja vajadusest kipub vahepeal ikka päris kiiva. Ja elu on kahjuks karm (ning mitte õiglane).

Inimesed on erinevad. Mõni ei peakski allüksusest edasi saama, aga teisest on staabis rohkem kasu, kui kompaniis. Üldiselt olen täheldanud, et kes kompaniis eriti toime ei saa või midagi teha ei viitsi, sellest pole palju rohkem kasu ka kõrgemal.
Kaitsevägi ei vaja staapidesse rivilisi paberiliigutajaid ja bürokraate, vaid ajusid. Staabil on ülioluline roll otseselt allüksusteni ulatuvate mõjudega tegevuste planeerimises ja kui ikka ei ole varasemast teenistuest piisavalt kursis sealsete praktiliste nüanssidega (mis ei avaldu küll kusagil kirjas - vaid kogedes), on toodetavate paberite rakenduslik väärtus sageli võrreldav lotopiletiga.
Siiski on mulle jäänud mulje, et viimastel aastatel on Kaitseväes hakatud staabipersonali kompetentsi olulisust üksuse tegevuse sujuva kulgemise tagajana järjest enam mõistma. Vaadatakse võrreldes varasemaga üsna hoolikalt, keda ja kuhu kinnitatakse ning mis varasem teenistuslik taust tal on. Eks ilmselt on ka kunagi niisama staapi eest ära tiksuma saadetuid hakatud ellimineerima kuhugi kõrvalistele positsioonidele. Kuna allüksustesse tuleb hetkel värsket kaadrit peale napilt, teenistus raske ja voolavus suur, saavad ka uuemad ohvitserid-allohvitserid enne paberiliigutajateks tõstmist üsna hea praktika. Lihtsalt pole kedagi RÜ-ks panna ja kes kord staapi vms lihtsama elu peale maandunud, läheb enne reservi, kui tagasi rühma peale.
Aga eks arenguruumi veel on, sest kõrgematesse staapidesse vastava kompetentsi kerkimiseni läheb veel aastaid.


Sõjakoolist tulnud n-ltn - vaataja/staabiassistent/sekretär...

Seonduvalt tahaks lisada veel midagi personaliteemalist.
EKV-s on kahjuks üsna tavaline, et kaardikilesid joonistab ja koopiaid toodab staabis kpt või v-vbl. Sellest kas
a) kannatab töö efektiivsus (protsessi venivus, tulemuse sisukus),
b) tugevneb surve uute kpt ja v-vbl ametikohtade lisamiseks.

Tegelikkuses ei peaks rivilise kpt/v-vbl ettevalmistusega isik kindlasti nägema vaeva taoliste kästööasjadega. Samuti pole vaja selleks eraldi uut ltn/vbl kohta tekitada ja staabikoosseise suurendada. Tegelik personaliahendus on vastavate juhtimisallüksuste suuremas kaasamises. Koopiate tegemisega, kaardikile joonistamisega ja isegi sinna jooksva taktikalise info pealekandmisega saab edukalt hakkama natuke vastavat ettevalmistust saanud ajateenija-allohvitser või isegi tublim sõdur juhtimispunkti tööd tagama mõeldud jaost-rühmast. Proovitud! Nii peaks käima ka väljamaal. Kaitseväes on minumeelest staabiallüksuste ja staabipersonali koostöö üsna kehv nii maastikul, kui linnakus. Igaüks nokitseb oma asja. Saksalsed õpetasid, et kasarmus ja maastikul toimiv tööjaotus ning struktuur peavad olema sujuvaks teenistuseks maksimaalselt sarnased. Ajateenijate ärakasutamine ja koostöö juhtimisallüksustega annaks eeldatavalt teatava võimaluse staabipersonali arvukust üle vaadata.

Austet Hummel, ma jätan suuremeelselt kõik sellised otsesed solvangu(katsed) tähelepanuta ja üritan veelkord omi seisukohti ohvitseride teenistuskäigu suhtes selgitada. Kuigi, ausalt öeldes, eks see sellest konkreetsest teemast ikka kõrvale kaldub.

Esiteks - ole hea ja loe ikka minu postitused üle enne, kui vastama hakkad. Ära hakka mulle mingit staabisilti külge määrima (mitte, et mul staapide vastu midagi oleks). Minu arvamus nimelt on see, et

mitte miski ohvitseri teenistuses ei saa olla austusväärsem ja ihaldusväärsem, kui teenistus allüksuse juhina

ja teises kohas ütlen, et

Kõige tähtsamaks (kuid mitte sugugi ainsaks) sõjaväelise juhi asukohaks on üksuse juhtimine, olgu selleks siis rühm, kompanii, pataljon, brigaad, või maavägi.

Kus kurat Sa võtad, et ma tahan ohvitseridest teha mingeid müstilisi staapide põrandatel aerutavaid tegelasi? Loe ikka seda minu postitust kah. Tegelikult arvan Su postitusest, et ega Sul vist õiget ettekujutust sellest pole, mida staapides ohvitserid tegema peaksid. Ära nüüd kohe solvu ja vahutama hakka. Aga kui pataljoni staabiülem peab arvestust koopiapaberi üle, siis ega see küll tema töö õigupoolest pole.

Nüüd tahaks Sinu teksti juurde minna. Sina räägid, et

Kaitsevägi ei vaja staapidesse rivilisi paberiliigutajaid ja bürokraate, vaid ajusid

ja

Üldiselt olen täheldanud, et kes kompaniis eriti toime ei saa või midagi teha ei viitsi, sellest pole palju rohkem kasu ka kõrgemal.

Enam paremini ei saa ütelda! Olen Sinuga täiesti nõus. Aga Sinu arusaamisega asjast pole ma ikka üleüldse nõus. Kuidas Sa suudad üleüldse lahutada teenistuse staabis teenistusest allüksuses? Õigemini - kuidas Sa suudad neid vastandada? Veelkord - ohvitseri teenistust tuleb vaadata tervikuna, mitte lahutada seda mingiteks imelikeks osadeks - et enne valmistame mehest rühmaülema ja siis teeme temast kompaniiülema ja siis vaatame, kas õigustab seda, et temast pataljoniülem teha. See on ju jama ja tulen selle teema juurde natukese aja pärast. Aga enne kasutan Sinu ekslikuse näitamiseks viimast näidet ja siin see on

Mõni ei peakski allüksusest edasi saama, aga teisest on staabis rohkem kasu, kui kompaniis.

Enam rohkem valesti ohvitseri olemusest ei saagi aru saada. Kas Sa tead, kuidas nimetada ohvitseri, kes ei peakski allüksusest edasi saama? Õige, selle ohvitseri nimi on allohvitser.

Vaata, ohvitseri ei saa ette valmistada nagu keevitajat, aga allohvitseri saab (ja see ei ole solvang allohvitserile). Et järjest parem ja parem keevitaja ja siis keevitajate brigadir ja siis keevitajate brigadiride brigadir? Ega ikka ei toimi. Ohvitser (kuigi näited on halvad) sarnaneb pigem arhitektile. Sul peab see mingi asi olemas olema. Ja kuidas ohvitsere ette valmistada? Loe ja imesta allpool minu arusaamist asjast.

Kes on meie kõige kõrgem ohvitser? Kaitseväe juhataja. Seega tulebiga ohvitser välja valida ja ette valmistada algusest peale, kui kaitseväe juhatajat! See tähendab, et Sinu jutt on jama ja raha raiskamine. Kui vend ei ole algusest peale valmis kõige tippu minema siis on raha maha visatud ja sellest peaks saama allohvitser. Ära nüüd valesti aru saa, et mul oleks allohvitseride vastu midagi. Vastupidi - tunnen ülimalt sügavat aukartust igasuguse kogenus allohvitseri suhtes ja hoian tavaliselt oma suu kõvasti kinni, kui selline rääkima hakkab. Kuulan, panen tähele ja õpin. Jällegi - ilma igasuguse naljata. Kohe algusest peale on vaja noort ohvitseri suruda kõige kõrgema tasandi juurde, et näeks, milliseid ohverdusi tuleb teha, et üleval olla ja kui üksi inimesed seal end tunnevad. Ülem on see, kes otsustab. Teised võivad nõu anda, kuid ülem otsustab ja see ei ole kunagi kerge. Jällegi - kui näed, mida pead ohverdama ja kui hea olema siis paljud vennad loobuvad kohe ise ja ongi jällegi riigil raha kokku hoitud. Ah et ei taha üksusesse minna peale staabielu nuusutamist? Siis on sitt staap ja siis on sitt mees, kes niimoodi mõtleb ja olemuselt ohvitseriks ei sobi. Jällegi lihtne - riigil raha kokku hoitud. Ah et meil nii praegu ei ole? Sellega olen küll nõus, aga me ju siin foorumis rohkem fantaseerimegi ja elame ideaalmaailmas, või kuidas?

Igal juhul selline süsteem on mitmes kohas olemas ja täitsa toimib. Veelkord - süsteem peab olema üles ehitatud tippude tootmiseks, mitte keskpärase keskmiku jaoks. Siinkohal oleks ehk paslik võrdlus tippsportlasega - ega me ju ka ei tee treeningrühmasid Harju keskmike koolitamiseks, ikka sihime olümpiamedaleid.

Ja kordan veelkord - ideaalis peaks noore mehe jaoks olema väga hariv kõrgemas aukraadis ohvitseri juures ka väiksemate ülesannete täitmine. See oleks nagu meistriklass dirigentidel. Selline mentorluse süsteem. Mina isiklikult olen seda kogenud ja õppinud meeletult.

Ja kustkohast Sa ikka seda välja loed, et ma oleksin selle üksuse juhtimise praktika vastu? Ma olen selle vastu, et Sa üritad ohvitseri teenistuskäiku kuidagi kunstlikult lahutada lahutamatuks mingiks müstiliseks allüksuse rolliks ja siis staabitööliseks. Ütlen veelkord

Allüksuse ülema koht on liiga väärtuslik ja oluline, et seda lihtsalt raisata lootuses, et äkki inimene midagi õpib.

Üritan veelkord täpsustada - see koht tuleb välja teenida, mitte suhtuda sellesse, et vaatame, mis sitast saab - äkki tõepoolest areneb inimeseks. Kas oled nende vaeste alluvate vaenlane või? Näed, ei saa tast sitast head kompaniiülemat - ühe rühmajagu inimesi keeras juba tuksi. Paneme õige teise staapi, et seal teeb vähem kurja! Kas niimoodi? Ja kellel meil siin on lihtsustatud arusaamine?

Aga et mida teha nendega, kes ei saa juhatajateks? Noh selleks on meil lausa ilus termin välja mõeldud - horisontaalne karjäär. Selles liinis on piisavalt isiklikku arenemist ilma auastme ja vastutuse suurenemiseta. Ja lõpuks - kas mul on ideesid, kuidas selline süsteem ellu viia? Ikka on, aga ega seda nii paari sõnaga ei kirjelda. Ja ega ma enam rohkem suurt ei viitsiga vahutada. Sa anna nüüd jälle minna, et ma pole ammu metsas telgis ööbinud (ei ole tõesti) ja ei oska kohe kompaniile midagi tarka ütelda (ega oska tõepoolest - kell on kah juba palju), ja ega rivimäärustik mul kah peas ei ole. Aga Sa ära muretse, neid asju ei ole eriti raske kiirelt meelde tuletada.

hummel kirjutas:No ei jõua kohale mitte. ..... Saksalsed õpetasid, et kasarmus ja maastikul toimiv tööjaotus ning struktuur peavad olema sujuvaks teenistuseks maksimaalselt sarnased.....

Loen ja loen... ja kuidas siinsed sõnavõtud siis pealkirjale vastab?
Mulle meeldib mõte: "Ohvitseri teenistus".
Ohvitseri karjäär peakski standard juhul olema "hüplev" RÜ->PatStaap->KÜA->KRK staap->KÜ->Pat Staabi sektsiooni ülem ->KRK staabi jaoskonna ül -> PÜ jne...
Kuid kui me nüüd kogu selle rotatsiooni möllu kokku lööme ja õpingud vahele surame ei saa me normaalaja jooksul ühtegi ohvitseri üle PÜ... ja sellised isikud on väga head taktika tasemel juhid, kuid ei kõlba operatsiooni või strateegilise tasemetele - seal käib mõtlemine hoopis teistmoodi

Ehk mis välja tuleb - need kellel on ambitsiooni ja julgust standardlahendusi eirata ning sellegi poolest saavad hakkama ka kõrgemal staapides või suuremaid üksusi juhtides, luues väärtusi või paremaid lahendusi - on kulda väärt isikud.
Teisest küljest, peab süsteem võimaldama erandeid aga hindamissüsteem igal ametikohal peab olema paigas vältides sellega n.ö. mugavaid tõuse.
Kui me tuleme nüüd pealkirja juurde tagasi, siis tasustamine peab olema samuti neid väärtusi toetav. Hetkel on asi täitsa paigast ära - rohkem tasustatakse n.ö. füüsilise töö tegijaid (rü, kü, intsruktorid) kuid jäetakse tähelepanuta tasemete vahest tulevad erinevused. Nüüd jah osad diffid seda vahet püüavad eristada, kuid tagant järgi... seega palgasüsteem ei toeta ambitsioone vaid teenistuses oldud aega, kus sa paratamatult saad noortematest rohkem (üldjuhul kõrgem auaste + sama ametikohal staažist tulenev kõrgem tasu).

Kui võtame sama puu, mida eelnevalt kirjeldasin, siis võiks olla taseme dif olenemata auastmest, haridusest, kogemustest vaid kasvav % palga osana, mis tekitaks soovi panna ennast proovile raskemates oludes (üldjuhul mida kõrgemas staabis pead otsustama ja vastutama seda suuremaid mune läheb vaja - suuremad panused, valusamad kukkumised). Käesolev palgasüsteem pärsib seda, sest on tekkinud olukord kus otsustajad saavad vähem tasu, kui töö tegijad ja see läbi luuakse olukord, kus lihtne instruktor on palju tulusam olla, kui staabis süsteemi tööle rakendades, kus on kordades rohkem möllu. Seega kaotaks ära igasugused instruktori, vastutuse, luure, side jms dif ning oleks lihtne ametikohapalk (mis arvestaks karjääriredelit ning väike kõikumine teenistusstaažist) + auaste.
Seega ametikohapalk ei peaks olema üks ja sama erinevatel tasemetel (kapteni ametikoht pataljonis ja peastaabis on hetkel samadel alustel tasustatavad, kuid teenistuse erisus ja kaalukus...)

Hetkel on süsteemitu areng tinginud olukorra, kus meil on "mugavaid" ametikohti... neid ei tohi olla, paraku on kohti muudetud ja loodud lähtuvalt isikutest... mitte ülesannete vajadustest.

Ehk mis välja tuleb - need kellel on ambitsiooni ja julgust standardlahendusi eirata ning sellegi poolest saavad hakkama ka kõrgemal staapides või suuremaid üksusi juhtides, luues väärtusi või paremaid lahendusi - on kulda väärt isikud

Äkki on need liiga palju pastakat tõstvad isikud tänases KV kultuuris "tülikad tüübid", kellest tuleb võimalikult kiiresti lahti saada?

Kapten Trumm kirjutas:

Ehk mis välja tuleb - need kellel on ambitsiooni ja julgust standardlahendusi eirata ning sellegi poolest saavad hakkama ka kõrgemal staapides või suuremaid üksusi juhtides, luues väärtusi või paremaid lahendusi - on kulda väärt isikud

Äkki on need liiga palju pastakat tõstvad isikud tänases KV kultuuris "tülikad tüübid", kellest tuleb võimalikult kiiresti lahti saada?

Aga äkki ei ole "tülikaid tüüpe" palju, vaid täidavad eesmärgipäratuid ülesandied ja on kehv kontrollimeetod?
Lihtsalt pastaka tõsmine koos ambitsioonidega = aktiivne loll, keda on vaja suunata õigele ametikohale läbi vastutustunde. Samas ega lolluse eest pole keegi kaitstud ja lollikindlaid asju pole olemas, sest lollid on äärmiselt leidlikud...
Ehk siis viga ei ole mitte liiga palju pastakaid tõstvates isikutes vaid otsustajatest, kes on suutnud need enda alla korjata ja nüüd pole võimalik lihtsalt (delikaatselt) nendest lahti saada.

Tehke süsteem korda, küll siis jõuab inimesi hinnata. 96% tõenäosust, et süsteem sakib, 4% inimeste viga.

Ega need erialainimesed lahingutega kaitseväkke jõudnud pole. Ega need mugavad ametikohad ka lambist tekkinud pole.

Paraleelsed protsessid haridusministeeriumis endise kaitseministri käe all:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=59689558

Tundub, et ka tervishoius tuleb sama teema peagi päevakorda (kui Soome minevate arstide hulk ühel hetkel tekitab mingi kriitilise seisu).

Lihtsalt paljudes valdkondades on ees lihtsad valikud - kas käia arstil 150 km kaugusel või olla olukorras, kus 20 km kaugusel haiglas pole enam normaalseid arste (või pole haiglatki).

KV on lihtsalt tänu teatud lubadustele mõningases eelisseisus ja nii tapvat rahapuudust pole veel olnud, mis oleks sundinud midagi sulgema.

Mõttearenguid väljaspoolt süsteemi...

Tulemuspalk on läinud moodi isegi seal, kus tulemust on raske, kui mitte võimatu mõõta, näiteks lasteaiakasvatajail. Nagu näitab Fontese verivärske palgauuring, kipub järgmiste aastate palgakasv tulema paljuski boonuspalga toel. Ruulib põhimõte «Teed, siis saad.»

...ameerikalikku, kõrge boonuspalgaga süsteemi on ohtlik pimesi armuda, sest sel on ka rida puudusi. Põhipalgal on nimelt sorteeriv efekt: ettevõtte palgatase määrab, kui head inimest on võimalik turult värvata. Olematu põhipalgaga raketiteadlast firmasse ei too.

Allikas: http://www.e24.ee/592854/tootajaile-kor ... iiski-jah/



terv
o

Uued tuuled, paraku jäisemad: "Eripensione ähvardab vähenemine"
http://www.postimees.ee/598348/eripensi ... ahenemine/

...muudatus puudutaks neid, kelle pension arvutatakse ametikoha palgast (nt politseiametnikud, kaitseväelased, kohtunikud, prokurörid, riigikogu liikmed jt) lähtuvalt, mitte tavalise pensionivalemi alusel.

terv
o

Igasugu palga- ja palgaga seotud kohustusi võttes tuleb enne natuke mõelda, kas neid ka raskel ajal katta jõutakse.
Sealt edasi tuleb juba tõdemus, et kaitse-eelarvest palga saajaid on meile ülejõu käiv arv.
Miks ma seda väitan? Aga sedasi - pange ühele personali "ühikule" selline "hind", et mingeid suuremaid värbamisprobleeme poleks ja lööge uuesti eelarve kokku.
Meil tähendaks see riigikaitse pikemajalist pankrotti, sest palgasaajate arvu poolest ületame me seda karvast piiri, mis jõukohane on. Seepärast on mõnes teises väikeriigis vähe teised proportsioonid kah. Praegu on kastid struktuuris enamvähem mehitatud, sest tulevikuväljavaated erasektoris on tumedad ja kuidagitmoodi saadakse inimesed kokku. Kuni järgmise majandusbuumini.

Täpselt sama loogikaga kõrbesid ja kõrbevad tulevikus ettevõtted, kes panustavad arvukale käsitööjõule. See oleks teema Hiinas või Indias, aga siin hakkab ring juba täis saama. Kreenholm oleks üks ere näide.

Kokkuvõttes jõuame sinna, mida kpt Reinhold juba aastaid tagasi siin teemas mitu korda lingitud artiklis tõdes - me pole piisavalt rikkad, et kanda välja sedavõrd arvukat palgasaajate arvu koos praeguste ja tuleviku kuludega. Tuleb midagi muud välja mõelda. Kui ei mõtle, siis kannatab tugevasti KV tuleviku "konkurentsivõime". Selleks tuleb esmalt lahti saada paradigmast, et relva puhastamisest tähtsama tööga tuleb toime vaid ja ainult kaadrisõjaväelane, KV ametnik, riigiametnik või TL alusel töötaja. Eesmärk pühitseb abinõu, kui sedasi ei saa NATO siirmisvõimelisi brigaade, siis saab midagi muud. Aga et üldse ei saa, ei saa ka nagu väita.

Kas seda hakkab mõni poliitik ellu viima? Võibolla, kuid kahtlane. Küsimus on selles, et selline lõikamine võtab 5-6 aastat enne esimeste viljade noppimist, kuid paraku on valimisperiood meil natuke lühem ning väheste poliitikute mõttemaailm küünib kaugele. Kui küünib, siis neid nimetati vanasti riigimeesteks. Oskate mõne nimetada? Kui on, väga hea...

Kapten Trumm kirjutas:Kokkuvõttes jõuame sinna, mida kpt Reinhold juba aastaid tagasi siin teemas mitu korda lingitud artiklis tõdes - me pole piisavalt rikkad, et kanda välja sedavõrd arvukat palgasaajate arvu koos praeguste ja tuleviku kuludega. Tuleb midagi muud välja mõelda. Kui ei mõtle, siis kannatab tugevasti KV tuleviku "konkurentsivõime". Selleks tuleb esmalt lahti saada paradigmast, et relva puhastamisest tähtsama tööga tuleb toime vaid ja ainult kaadrisõjaväelane, KV ametnik, riigiametnik või TL alusel töötaja. Eesmärk pühitseb abinõu, kui sedasi ei saa NATO siirmisvõimelisi brigaade, siis saab midagi muud. Aga et üldse ei saa, ei saa ka nagu väita.

Kas seda hakkab mõni poliitik ellu viima? Võibolla, kuid kahtlane. Küsimus on selles, et selline lõikamine võtab 5-6 aastat enne esimeste viljade noppimist, kuid paraku on valimisperiood meil natuke lühem ning väheste poliitikute mõttemaailm küünib kaugele. Kui küünib, siis neid nimetati vanasti riigimeesteks. Oskate mõne nimetada? Kui on, väga hea...

Siin on ju selge analoog meie "igavese" haldusreformiga

Niisama nagu poliitikutel pole piisvalt mune // mõistust // tahtmist, et keevitada need jõuetud kaks ja poolsada mõttetut haldusüksust poolesajaks ja toimivaks, nii ei näe ma ka silmapiiril mingeid olulisi muutusi riigikaitses toimivast (ja trummi kirjeldet) paradigmast

Praegu eksisteerib mõningane lootus, et mitmete Euroopa riikide krahhidega koputatakse ka siin mõistus p***** pähe tagasi.
Vahe Kreeeka-taolistega on meil see, et me pole veel jõudnud jooksvaks heaoluks suuri võlgasid tekitada, kuid survet on juba tunda. Varem või hiljem kalduvad sellele libedale teele ka seni asja enamvähem rööpas hoidnud paremerakonnad, sest võitlus läheb lahti peamise truu valijaskonna - pensionäride nimel. Kui jäika kurssi jätkatakse, siis varsti jäävad taas pensionid elule alla ning ees seisavad valikud - kas võtta Hiinast laenu või Savisaar pääseb võimule. Kuna esimene on väiksem pahe, siis ilmselt võetaksegi.

Võib-olla see pauk lükkab ka meil mõistuse pähe tagasi - sh ka KV süsteemis.

Täna on riigi jooksvad kulud (st need, mis on seadustest tulenevad) ca 75% ja see on tasapisi kasvanud. Kui asi samas vaimus jätkub, siis varsti on KV-s ainult palgafond ja rootsi vanaraud. Ja natuke uuemat kraami, mida vahepeal osta jõuti. Saab olema vaid väike lahja tulejõuga maavägi, toimivast mere- ja lennuväest võib ka 25 aasta perspektiivis und näha.

Kirjutasin ministrile kah 2 küsimust antud temaatikas, kui väeosade kokkukorjamise ivast sai vist aru, siis see asendussteenistuse asjast ei saadud üldse aru

Küsimus
Miks ei kasutata kaitseväe süsteemis ajateenijate ja asendusteenistuslaste (ka selline asi on meil vähemalt seaduses olemas) tööjõudu abistavatel tegevustel - nt koristamine, toidu valmistamine, toetavad tööd. See oleks riigile võimalus saada odavat tööjõudu, samas praegu palgatakse sinna inimesi tööjõuturult ja ollakse hädas, et madalate palkade peale keegi ei taha tulla.
Vastus

Eestis on tänaseks üle läinud ajateenistuse n-ö kaasaegsele mudelile, kus ajateenistus on üheselt mõeldud sõjaaja reservüksuste väljaõpetamiseks. Ajateenijate kasutamine ehitus- ja majandustöödeks on täna levinud vaid arengumaades ning ka meie enda kogemus 1990. aastatest näitas, et see on tegelikult kallis ning alandab ajateenijate moraali, kes ootasid kaitseväest sõjalist väljaõpet, kuid said kätte hoopis luua või kartulikoorimisnoa. Ajateenistusse kutsutakse Eesti noorsoo parim ja füüsiliselt tervem osa ning puudub igasugune põhjendus, miks noored terved mehed peaksid ajateenistuses tegelema millegi muu kui sõjalise väljaõppega. Koristamiseks ja toidu valmistamiseks oleks raiskamine kasutada noori ja parima füüsilise seisukorraga noormehi ning koristajate ja kokkade värbamisega pole kaitseväes ka kunagi probleeme olnud.

Mina arvan, et nt pääslas karauulis ei peagi kasutama väljaõppel olevat seltskonda, KL valvekompaniide meeste asemel (kellel on nagunii naeruväärne palk) saab ka edukalt kasutada nt kõlblik piiranguga seltskonda, keda on 1/3 kutsealustest peale mingit max kuuajalist väljaõppekursust. Sest ega KL meeste õpe parem pole. Selleks lihtsalt kutsutakse teenistusse vähe rohkem mehi, "ülejäägist" parimad valvesse, igasugu asjaajamiseks, kehvemad koristama-kokkama. Inimene lihtsalt täidabki 8 kuud oma kodanikukohust ja riik tagab talle selle aja jooksul riide selga, sooja toa ja ninaesise. Isik saab minimaalse väljaõppe ja pärast läheb reservis nt sisekaitsekompanii koosseisu.

Kas minister pole kursis, et 1/3 meestest on kõlblikud, 1/3 kõlblikud piiranguga või saavad pikendust ja 1/3 riviteenistuseks kõlmatud???
Samas vanuses 20+ eluaastat on nende hulgas KV-le vajalike erialadega inimesi - raamatupidajaid, mehhaanikuid, autojuhte, laomehi jne. Mis segab nende kasutamist palgalise kaadri/töölepinguliste asemel, kus see võimalik on? Mis arengumaadest me räägime?

Rahalaevad on juba teel? Laar lubas oma intervjuus palgateema kohe-kohe ette võtta. Samas vihjati, et juhtimisstruktuuri kokku tõmbamisel oodatakse ikkagi kaitseväe enda initsiatiivi. Huvitav kas "järgmise aasta jooksul" on see ajaline perspektiiv, mille jooksul tahetakse mingi lahendus leida.

Vastates küsimusele, kas palkade aastateks külmutamine ei aja lihtsalt inimesi kaitseväest ära, vastas Laar täna järgmist: "Olen Teiega ühel nõul, et palgaküsimus on kaitseväes äärmiselt tõsine. Selle lahendamisele asumisega pole enam võimalik mitmeid aastaid oodata."

Kas meil on tarvis niipalju igasuguseid staape ja kaitseliidu malevaid ning kaitseringkondi, kus hoitakse pisikesel palgal suurel hulgal igatsugu ametnikke, kes tegelevad päevast-päeva ma ei tea millega ja vaid enne õppusi on neil ametnikel ka reaalselt midagi teha?

Staapide ja bürokraatia rohkus kogu kaitsevaldkonnas on üheks teemaks, millele olen tähelepanu juhtinud nii avalikult kui ka uut riigikaitse 10-aastast arengukava koostades. Järgmise aasta jooksul ootan planeerijatelt ja kaitseväelastelt konkreetseid ettepanekuid kaitseväe sellise juhtimisstruktuuri kohta, mis oleks võimalikult väike, paindlik, efektiivne ning võimaldaks maksimaalselt säästa raha reaalse võitlusvõime kasvatamisele.