Soome kaitsevõime

[Kapten Trumm]

Ilkka Kanerva pole mingi pehmosots

Saamaks ülevaadet, mis looom see Kanerva on, kulub 20 sekundit. Peale seda 20 sekki maksis see Kanerva jutt samapalju kui farmigaabrieli või villuparveti oma. Sama hea oleks kui mõni kohalik vändagängster hakkaks Eesti kohta mingeid kaugeleulatuvaid etteasteid tegema.
Pehmosots on mitte tähenduses sotsialist või sotsdemokraat, vaid mina nimetan selleks kogu sellist "poeme VF-le" tüüpi seltskonda Euroopas.

Umbes samasugune kamarajura on võimalik ka täna Eestis erilise vaevaga kokku koguda, Kanervat asendaks näiteks Savisaar (mitte vähem tuntum), Stalnuhhin, Lobjakas, natuke idavidu venelasi - ja saamegi kaugeleulatuva järelduse.

Mina õnneks olen pidanud läbi käima soomlaste selle positiivsema poolega ja mingit kapitulantlust neile kaela riputada oleks selge liialdus, eksisteerib väga selge venevastasus, ei maksa selle najal ennast upitama asuda.

Soome on Euroopas (pean silmas lääne poolt) kõige viimane mohikaanlane, kes on asunud (õigemini alles) plaanib oma külma sõja relvajõude kärpima asuda (huvitav, mis saab neist plaanidest peale viimaseid sündmusi - kärpeid plaaniti enne neid) ja keegi hakkab siin soiguma soomlaste mingist kapitulandimeelsusest ja suurest tahtest venelastele pugeda

[ivanorav]

ikka suht masendav mulje jäi kogu sellest seltskonnast. Soome tuntumatest poliitikutest oli saates Ilkka Kanerva ja selle seisukohad olid ikka parima soometumise stiilis vene karu kintsukraapimised.

Niipalju kui minul tutvusringkonda seal on, olen tähele pannud, et vähemalt tavainimeste hulgas on pehmode ohkimist vähem kui meil (kuigi me siin peame end hirrrrmus kõvadeks sõjameesteks ja võitlusvaimu omajateks). Seega - ei maksa mingi keskeakriisis soome pehmosotsi ohkimist veel kõigile laiendada. Ei oska seda muuga seletada, kui sellesama väheste eranditega sõjaväeteenistusega. Näiteks Ukraina kriisi alguses torkas kohe silma, et igasugu militaariast eemale jäänud 30ndates-40ndates eestlastest mehed halisesid ikka jubedasti "oleme nüüd NATOta lootusetus seisus":

Türi, sa Trumm paned ikka iga asja kohta nagu mingi rikki läinud maksim lihtsalt lambist. Vahest jääb mulje, et sa saad mil foorumisse trükitud tähemärkide eest palka. Pole saadet näinud, aga juba on 100% pädev arvamus olemas.

Ilkka Kanerva pole mingi pehmosots, vaid Kokomuse liige. Kokomus liigitab ennast paremtsentristlikuks parteiks, seega sotsidest ikka suht kaugele. Rsk.

Ivan käib ka vahel pealinnas "Bunkris" airsofti mängimas ja vahel esinen "tegelaskujuna" vene autoroodu prapori vormis. Könetajad ja ölale patsutajad on just körval paintballi harrastavad venelased ja möni "oma" on ka juttu ajama tulnud (tavaliselt omad pysivad kapis ja esitlevad ennast mingi mil-tech-i NATO-lasena) Kahjuks yle poole paintballi ja airsofti harrastajatest on venelased! Peaks olema mötteainet ka meie Noorkotkastele ja Kaitseliitlastele!
Korra lahtis kymneaastane poisike kiitles (vene keeles! ), et tema vanaisa oli suures söjas sapöör

[ivanorav]

Ja pealegi venelased jagunevad, kahte leeri lagunevad, yhed on vene uusrikkad, kellede Datsad on Soomes ja nemad käivad sinna puhkamas.
Teine ryhm on need "önne otsima tulnud" vene naised, kellele on Soome mees titekarja taha treinud, preemiaks saab mehe käest löuga, boonuseks veel Lastekaitse ka kaela peal, kes lapsed minema viib! Selge on see, et see emade frustratsioon kandub ka lastesse.
Edasi teate juba ise!

[HeiniR]

Kohtusin just üle-eelmisel nädalal oma hea Soome kolleegiga (40-ndates Soome pereisa, reservohvitser). Kuna meil on üksteisega väga hea mõistmine ja usaldav sõprussuhe, siis on meil alati palju kõneainet just militaarteemadel ja nii Eesti kui Soome julgeoleku teemadel. Ühtlasi arutasime ka Vene-Ukraina kriisi ja tundus, et Venemaa sellekohased väljaütlemised ei ole kindlasti soomlasi külmaks jätnud, kuid teisalt ütles otse välja, et tema ei toeta NATO'ga liitumist ja seda lihtsal põhjusel - loota saab vaid iseendale.
Naljaga pooleks ütles, et soomlased "helistavad" NATO'le liitumise osas viimases hädas, s.t. kui enam oma jõududest ei piisa ja paluvad end siis liikmeks võtta. Põhjus, miks ma tema seisukoha siin välja tõin, ongi selles, et peegeldada ühe indiviidi, kuid samas Soome riigikaitsest väga lugupidava, arvamust selles osas. Küll vaid ühe isiku arvamus, aga võib-olla peegeldab olukorda laiemalt...
Küll aga ei arva soomlased ryssast rohkemat kui siinne keskmine foorumlane, s.t. "soomestumise" ilmed on vaid peale kasvatatud paks nahk.

[Actual]

"Küsitlus: iga kolmas soomlane toetab NATOga liitumist.
Iltalehti tellitud ja uuringufirma Taloustutkimus läbi viidud arvamusuuringu järgi toetab Soome astumist NATOsse 34 protsenti küsitletutest, selle vastu on 45 protsenti vastanuist."
http://www.postimees.ee/2767018/kusitlu ... -liitumist

Vot sellise propagandistliku pealkirjaga uudis, samahästi võinuks pealkirjaks olla ka - "Pea iga teine soomlane on NATO-ga liitumise vastu"

[EOD]

"Küsitlus: iga kolmas soomlane toetab NATOga liitumist.
Iltalehti tellitud ja uuringufirma Taloustutkimus läbi viidud arvamusuuringu järgi toetab Soome astumist NATOsse 34 protsenti küsitletutest, selle vastu on 45 protsenti vastanuist."
http://www.postimees.ee/2767018/kusitlu ... -liitumist

Vot sellise propagandistliku pealkirjaga uudis, samahästi võinuks pealkirjaks olla ka - "Pea iga teine soomlane on NATO-ga liitumise vastu"

See küsitlus on teostatud (suhtelisel) rahuajal.
Kui "praetud kukk nokib", on ilmselt tulemus vastupidine. Praegu tunneb enamik küsitletuist ilmselt end "turvalises Lääne heaoluühiskonnas" olevaiks.

[Lemet]

Lisaks jätab Actual kas meelega või heameelega märkamata arengusuuna...

Möödunud suvel läbi viidud sarnases YLE uuringus toetas Soome liitumist NATOga 29 protsenti küsitletutest, selle vastu oli aga 52 protsenti vastanuist.

aastaga on pooldajate protsent tõusnud viie ja vastuolijate oma vähenenud 7 %. Kui areng sama tempoga jätkub, muutub vastu olijate arv marginaalseks kuskil viie aastaga.

[mx77]

Lisaks jätab Actual kas meelega või heameelega märkamata arengusuuna...

Möödunud suvel läbi viidud sarnases YLE uuringus toetas Soome liitumist NATOga 29 protsenti küsitletutest, selle vastu oli aga 52 protsenti vastanuist.

aastaga on pooldajate protsent tõusnud viie ja vastuolijate oma vähenenud 7 %. Kui areng sama tempoga jätkub, muutub vastu olijate arv marginaalseks kuskil viie aastaga.

Üldiselt sellised arvamustrendid nii lineaarselt ei muutu, et läheb aga 7% aastats, nagu viisaastaku plaan. Reegline on inimesi kellel on üks arvamus, siise need kellel on vastupidine arvamus ja siis on see soo. See soo muudab oma arvamust suht kiiresti sõltuvalt valitsevast tuulesuunast, nende veendunute arvamust on oluliselt raskem muuta. Aga Soome NATO liikmeks saamise tõenäosust peavad ka soomlased ise hetkel väga madalaks, isegi kui nad vastava sooviga esineksid. Lihtsalt vanad liikmseriigid ei oleks väga huvitataud järjekordsest vene piiririigist.

[ivanorav]

Lisaks jätab Actual kas meelega või heameelega märkamata arengusuuna...

Möödunud suvel läbi viidud sarnases YLE uuringus toetas Soome liitumist NATOga 29 protsenti küsitletutest, selle vastu oli aga 52 protsenti vastanuist.

aastaga on pooldajate protsent tõusnud viie ja vastuolijate oma vähenenud 7 %. Kui areng sama tempoga jätkub, muutub vastu olijate arv marginaalseks kuskil viie aastaga.

Üldiselt sellised arvamustrendid nii lineaarselt ei muutu, et läheb aga 7% aastats, nagu viisaastaku plaan. Reegline on inimesi kellel on üks arvamus, siise need kellel on vastupidine arvamus ja siis on see soo. See soo muudab oma arvamust suht kiiresti sõltuvalt valitsevast tuulesuunast, nende veendunute arvamust on oluliselt raskem muuta. Aga Soome NATO liikmeks saamise tõenäosust peavad ka soomlased ise hetkel väga madalaks, isegi kui nad vastava sooviga esineksid. Lihtsalt vanad liikmseriigid ei oleks väga huvitataud järjekordsest vene piiririigist.

Lihtsalt ei saada seda SDP (sotsiaaldemokraatide) liin i peast välja! Tuomioja raporteerib siiamaani, et ohtu pole. Ega ENNE PÖÖRET EI TULE, kui rahvale jöuab kohale, et kohaliku "Goebbelsi" propaganda ei pea paikka! Kahjuks propagandamasin töötab viivega ja rahva mälu on lyhike!

[Leo]

Ma rääkisin oma soome sõpradega sellest legendaarsest A2 Venemaa teemasaatest ja sisuliselt oli tegemist palaganiga, mida ükski tõsine inimene tõsiselt ei võtnud. Vaatame siis saates esinenud asjatundjaid ja "asjatundjaid" lähemalt:

Johan Bäckman - Soome üks tuntumaid moskoviite, kes igal võimalikul ja võimatul juhul figarona välja ilmub ja kõike Venemaal toimuvat taevani kiidab ja kõike Soomes toimuvat materdab. Mõjuagent kindlasti, miks ta nii käitub, ei ole teada. Taustaks vaidlus vanemlike õiguste üle oma lapse slaavlasest emaga ja lugematu arv kaebusi igasuguste inimeste peale, kes tema ees kohe maani ei kummarda. Tulud on ebaselged, sest ta on küll ametilt ülikooli dotsent, kuid loenguid peab vähe, sest üliõpilased ei soovi tema loenguid kuulata või ülikoolid ei soovi teda palgata.

Ilkka Kanerva - Koonderakonna veteranpoliitik, olnud ka minister, kelle viimaste aastate tegemistest on pigem pinnale jäänud naisseiklused ja korruptsioonisüüdistused, kus mehe juubeli maksid suures osas kinni ärimehed. Koonderakond on Soome valitsuspartei ja sealt on ka peaminister. Esimese liini poliitikud särasid oma puudumisega, sellega näidati ka hästi, kui tähtsaks teemat peetakse, kuid kohale saadetakse oma värskuse ja teravuse kaotanud veteran.

Antti Kurhinen - Petroskois sündinud ja Vene-Soome topeltkodakondsusega meesmodell, kelle pere-elu tõusud ja langused on Soome kõmulehdede põhiteemade hulgas ja ilmselt makstakse mehele selle eest ka raha.

Sami Hyrskylahti - Peterburis elav soome päritolu kunstnik, kes sai endale 5,3 miljonit vihavaenlast sellega, et solvas saate lõpuks Soome sõjaveterane, nimetades publikuks olnud veterane mõrtsukateks. Diagnoos ja motivatsioon saates osaleda ei ole avalikult teada.

Need olid siis saate meeldejäävamad osad ja peamiselt eetriaega kasutanud inimesed. Eks iga inimene peabise mõtlema, keda uskuda ja kelle poolt olla.

Nüüd aga tagasi teemasse ja mõned Soome kaitsevõime teemad, mis minu teada ei ole siit veel läbi jooksnud:

16. märtsi Helsingin Sanomat lk A14 http://www.hs.fi/paivanlehti/kotimaa/Ko ... arkisto%2F

Kolmostiellä tulee kohta vastaan taistelupanssarivaunu
Puolustusvoimat hankki vaunun Saksasta alun perin varaosiksi. Nyt se pääsee esille Hattulassa.

Sy­väl­lä Il­ves­kal­lion si­säl­lä Hat­tu­las­sa val­mis­tuu näyt­tä­vä maa­merk­ki, jo­ka tul­laan huo­maa­maan, kun se pian ase­tel­laan pai­kal­leen. Va­pus­ta läh­tien kol­mos­tien var­rel­la Hat­tu­lan koh­dal­la si­jait­se­vas­sa liit­ty­mäs­sä sei­soo ja­lus­tal­la ras­kas tais­te­lu­pans­sa­ri­vau­nu Leo­pard 2A4. Tois­tai­sek­si vau­nu ma­kaa pu­keil­la kal­lio­luo­las­sa pans­sa­ri­vau­nu­jen huol­to­ti­las­sa.

Al­ta puut­tu­vat te­la­ket­jut ja pääl­tä ty­kin put­ki. Suo­mes­sa pans­sa­ri­vau­nul­la ei ole kos­kaan ajet­tu, vaan se on vuon­na 2003 Sak­sas­ta Suo­meen tuo­tu van­ha vau­nu, jo­ka oli tar­koi­tet­tu va­rao­sa­vau­nuk­si. Sii­nä on vie­lä Sak­san puo­lus­tus­voi­mien vä­rit ja sak­sa­lai­set re­kis­te­ri­kil­vet. "Ul­koi­ses­ti se on nor­maa­lia vau­nua muis­tut­ta­va, mut­ta osat ovat sel­lai­sia, jot­ka ei­vät enää so­vi nor­maa­liin käyt­töön", sa­noo osas­to­pääl­lik­kö Jukka Pesonen Mil­lo­gin Hat­tu­lan yk­si­kös­tä. Mil­log tar­joaa Puo­lus­tus­voi­mil­le kun­nos­sa­pi­to­pal­ve­lu­ja. Sy­väl­lä Il­ves­kal­lion si­säl­lä Hat­tu­las­sa val­mis­tuu näyt­tä­vä maa­merk­ki, jo­ka tul­laan huo­maa­maan, kun se pian ase­tel­laan pai­kal­leen. Va­pus­ta läh­tien kol­mos­tien var­rel­la Hat­tu­lan koh­dal­la si­jait­se­vas­sa liit­ty­mäs­sä sei­soo ja­lus­tal­la ras­kas tais­te­lu­pans­sa­ri­vau­nu Leo­pard 2A4.

Tois­tai­sek­si vau­nu ma­kaa pu­keil­la kal­lio­luo­las­sa pans­sa­ri­vau­nu­jen huol­to­ti­las­sa.

Al­ta puut­tu­vat te­la­ket­jut ja pääl­tä ty­kin put­ki. Suo­mes­sa pans­sa­ri­vau­nul­la ei ole kos­kaan ajet­tu, vaan se on vuon­na 2003 Sak­sas­ta Suo­meen tuo­tu van­ha vau­nu, jo­ka oli tar­koi­tet­tu va­rao­sa­vau­nuk­si. Sii­nä on vie­lä Sak­san puo­lus­tus­voi­mien vä­rit ja sak­sa­lai­set re­kis­te­ri­kil­vet. "Ul­koi­ses­ti se on nor­maa­lia vau­nua muis­tut­ta­va, mut­ta osat ovat sel­lai­sia, jot­ka ei­vät enää so­vi nor­maa­liin käyt­töön", sa­noo osas­to­pääl­lik­kö Jukka Pesonen Mil­lo­gin Hat­tu­lan yk­si­kös­tä. Mil­log tar­joaa Puo­lus­tus­voi­mil­le kun­nos­sa­pi­to­pal­ve­lu­ja. Pans­sa­ri­vau­nun kan­nen al­la moot­to­ri­ti­las­sa on jo tyh­jää, ja pois­sa on myös vaih­teis­to. Tais­te­lu­va­rus­tuk­ses­sa lai­te pai­naa 55 ton­nia, mut­ta mo­nu­ment­ti­kun­nos­sa enää run­saat 40. "Vii­mei­nen urak­ka on se, et­tä vau­nu maa­la­taan Suo­men maas­to­vä­rei­hin ja lai­te­taan tun­nuk­set pai­kal­leen, jot­ta ei tu­le mi­tään vää­rin­kä­si­tyk­siä." Kan­nen ir­to­nai­set va­rus­teet jo­ko pois­te­taan tai hit­sa­taan kiin­ni. Myös luu­kut hit­sa­taan, jo­ten si­sään ei ai­na­kaan hel­pol­la pää­se.

Mik­si van­ha vau­nu nos­te­taan ja­lus­tal­le moot­to­ri­tien var­teen?

"Pa­ro­la on tun­net­tu Pans­sa­rip­ri­kaa­tis­ta. Se on maa­merk­ki, jo­ka muis­tut­taa ohi­kul­ki­jaa, et­tä alueel­la on iso jouk­ko-osas­to, Pans­sa­rip­ri­kaa­ti. Toi­saal­ta se ker­too, et­tä Hat­tu­la on se kun­ta, jon­ka alueel­la pri­kaa­ti toi­mii", sa­noo esi­kun­ta­pääl­lik­kö Jari Vuorela pri­kaa­tis­ta. Maa­mer­kin han­kin­ta on Puo­lus­tus­voi­mien, Mil­lo­gin, Hat­tu­lan kun­nan ja suo­ma­lais­ten pans­sa­ri­jouk­ko­jen pe­rin­tei­tä vaa­li­van Pans­sa­ri­kil­lan tal­koi­den tu­los. Vau­nu pal­jas­te­taan va­pun­päi­vä­nä. Vuo­re­la us­koo, et­tä pa­lau­te on po­si­tii­vis­ta. "Tie­tys­ti on ih­mi­siä, jot­ka ar­vos­ta­vat maan­puo­lus­tus­ta enem­män kuin toi­set. Ta­val­li­sil­le ih­mi­sil­le, joil­le maan­puo­lus­tus on tär­keää, se on näyt­tä­vä muis­to­merk­ki. Kyl­lä­hän se sä­väyt­tää, kun sii­nä on 45 ton­nia rau­taa. Se on ohi­kul­ki­jal­le mie­leen­pai­nu­va nä­ky­mä."

Tähtsamate osade tõlge. 1. mail avatakse Hattulas Soome KJ Tankibrigaadi viiva maantee ääres uus maamärk - Leopard 2 A4 tank. Praegu tegeletakse tanki remondi ja ülevärvimisega sügavale kaljusse raiutud töökojas (!). Tank on ostetud omal ajal Saksast Soome Leopardidele varuosadeks ja sealt võetakse enne väljapanekut maha kõik, mida võiks veel vaja minna. Tanki kaal väheneb selletõttu 55 tonnilt 40le. Lisaks keevitatakse kinni kõik luugid ja väiksemad osad, nii et tanki küljest suveniiride saamine või sinna sisse saamine ei ole ilma korralike tööriistadeta võimalik.

17. märtsi Helsingin Sanomat lk A12 http://www.hs.fi/paivanlehti/kotimaa/Mi ... arkisto%2F

Miten Hawkeja käytettäisiin sodassa?

Il­ma­voi­mat käyt­tää kou­lu­tuk­ses­saan Hawk-­suih­ku­har­joi­tus­ko­nei­ta, joi­den suun­nit­te­lun pe­rus­rat­kai­sut ovat pe­räi­sin 1960-­lu­vul­ta. Val­tao­sa Suo­men os­ta­mis­ta ko­neis­ta on jo pois­tet­tu käy­tös­tä lop­puun ku­lu­nei­na. Käyt­töön jää vuo­den 2016 jäl­keen 26 ko­net­ta, joi­den oh­jaa­mot on päi­vi­tet­ty.

Il­ma­voi­mat ai­koo yhä käyt­tää Haw­ke­ja so­dan ai­ka­na tor­jun­ta­teh­tä­vis­sä.

Mik­si näin toi­mi­taan? Ei­kö Haw­kien käyt­tö so­das­sa oli­si it­se­mur­ha­teh­tä­vä, Il­ma­voi­mien esi­kun­nan suun­nit­te­lu­pääl­lik­kö, evers­ti Ja­ri Mik­ko­nen? "Tot­ta kai ris­ki­ta­sot ovat suu­rem­mat kuin var­si­nai­sel­la hä­vit­tä­jäl­lä. Sii­nä pi­tää teh­dä ti­lan­nea­na­lyy­si, mil­loin si­tä käy­te­tään, mut­ta kyl­lä me va­rau­dum­me sen­kin re­surs­sin käyt­tä­mään. Ei se ole it­se­mur­ha­teh­tä­vä si­nän­sä. Mil­loin Haw­ke­ja voi­daan käyt­tää tais­te­lu­len­noil­la? "Niis­sä ei ole tut­kaa, mi­kä on iso puu­te. Ei­vät ne sii­nä mie­les­sä ole hä­vit­tä­jä­ko­nei­ta. Tie­tyis­sä olo­suh­teis­sa, jos ei ole pil­veä häi­rit­se­mäs­sä ja on va­loi­sat olo­suh­teet, nii­tä pys­tyy käyt­tä­mään tor­jun­ta­teh­tä­viin oi­keas­taan kaik­kia mui­ta maa­le­ja vas­taan pait­si it­se hä­vit­tä­jä­ka­lus­toa vas­taan."

Min­kä tyyp­pi­siä il­ma-a­luk­sia vas­taan Haw­ke­ja käy­tet­täi­siin?
"E­si­mer­kik­si ryn­näk­kö­ko­nei­ta, he­li­kop­te­rei­ta ja tie­dus­te­lu­ko­nei­ta vas­taan. Haw­kia voi­daan käyt­tää hä­vit­tä­jä­luo­kan maa­lia­kin vas­taan, jos se pää­see sa­laa lä­hel­le. Ihan sa­mal­la ta­val­la se hä­vit­tä­jä­kin ti­pah­taa, mut­ta ris­ki­ta­so nou­see, kos­ka Haw­kis­sa ei ole tut­kaa ja pi­tää men­nä nä­köe­täi­syy­del­le." Kak­si Haw­kia tu­hou­tui on­net­to­muu­des­sa mar­ras­kuus­sa. Aio­taan­ko ne kor­va­ta?
"Si­tä har­ki­taan, kos­ka me­ne­tim­me ai­ka ison len­to­tun­ti­mää­rän, kun kak­si uu­dis­tet­tua ko­net­ta me­ne­tet­tiin. Pää­tös­tä ei ole vie­lä teh­ty. Meil­lä on ole­mas­sa niin sa­not­tu­ja höy­ry-­Haw­ke­ja, joi­hin ei ole teh­ty uu­sia mo­di­fi­kaa­tioi­ta. Olem­me luo­pu­mas­sa niis­tä, mut­ta har­kit­sem­me, pi­täi­si­kö niis­tä nyt kak­si mo­di­fioi­da me­ne­tet­ty­jen ti­lal­le."

Tähtsamad asjad eesti keeles. Soome õhuväel on olnud aastakümneid kasutusel Hawkid mudelid 51 ja viimastel aastatel peamiselt 66, mida on aktiivses kasutuses 26 lennukit, peamiselt lahinglendurite koolitamiseks, kuid neid lennukeid saaks vajadusel kasutada ka sõjaolukorras. Intervjueeritav on Soome õhuväe kolonel, kes tõdeb, et radarite puudumise tõttu ei saa neid kasutada õhulahinguteks kaasaegsete hävituslennukitega, kuid põhimõtteliselt saaks valges ja pilvitu ilmaga kasutada enamike muude õhuväe ülesannete täitmiseks. Hea õnne korral, kui pääseb hävitajale piisavalt lähedale, võib ka selle raketiga alla lasta.

Minu oma kommentaar. Minu teada on neid lennukeid võimalik päris mitmekülgselt relvastada ja soomlastel on olemas nii 30 mm kahurid, kui pommid ja raketid nende lennukite jaoks. Kevadtormil soovitan taevasse vaadata ja mõelda, mis tunne oleks olla maaväes, kui paar sellist Hawki puulatvade kohal lennates oma relvastusega meie positsioonid üle käiksid?

29. märtsi Helsingin Sanomat lk A8 http://www.hs.fi/paivanlehti/kotimaa/Su ... arkisto%2F

Suomi peruu ohjusoston Yhdysvalloista

Atacms-ohjukset ammutaan raskaista MLRS-raketinheittimistä. Suomi osti niitä kahdeksan vuotta sitten Hollannista 22 kappaletta. Suomen raketinheittimistä puuttuu yhä tärkeimmät ammukset.

Suo­mi pe­ruu sa­dan mil­joo­nan eu­ron tak­tis­ten oh­jus­ten kau­pan Yh­dys­val­to­jen kans­sa. Syy­nä on oh­jus­ten liian ko­va hin­ta. Ky­sees­sä ovat Lock­heed Mar­tin -yh­tiön val­mis­ta­mat maas­ta maa­han am­mut­ta­vat Atacms-oh­juk­set (ar­my tac­ti­cal mis­si­le sys­tem). Nii­den lau­kai­sua­lus­ta­na ovat ras­kaat ra­ke­tin­heit­ti­met.

Atacms-oh­jus­ten kan­ta­ma on jo­pa yli 300 ki­lo­met­riä.

Puo­lus­tus­mi­nis­te­riö hie­roi kaup­po­ja Yh­dys­val­to­jen kans­sa puo­li­tois­ta vuot­ta.

Suo­mi sai ke­säl­lä 2012 Yh­dys­val­tain kong­res­sil­ta lu­van os­taa enin­tään seit­se­män­kym­men­tä Atacms-oh­jus­ta noin sa­dan mil­joo­nan eu­ron hin­taan. Han­ke nou­si jul­ki­suu­teen, kun en­sim­mäi­nen ha­ke­mus ve­det­tiin yl­lät­täen pois kong­res­sis­ta. Syy­nä oli ha­ke­muk­seen vää­rin kir­jat­tu oh­jus­tyyp­pi. Pen­ta­go­nis­ta ker­rot­tiin HS:l­le, et­tä vir­he oli teh­ty Yh­dys­val­lois­sa. Puo­lus­tus­voi­mat on pi­tä­nyt Atacms-oh­jus­ta Suo­men puo­lus­tus­ky­vyn kan­nal­ta yh­te­nä tär­keim­mis­tä aseis­ta. Suo­men puo­lus­tus­ky­kyä on jo vuo­sia ke­hi­tet­ty suun­ni­tel­mal­li­ses­ti vii­me vuo­si­kym­me­nel­lä val­mis­tu­neen is­ku­ky­ky­tut­ki­muk­sen pe­rus­teel­la. Tut­ki­muk­sen mu­kaan ko­ko­nais­maan­puo­lus­tuk­sen kan­nal­ta kes­kei­sin ase­jär­jes­tel­mä on ras­kaat ra­ke­tin­heit­ti­met ja sen jäl­keen Hor­net-­hä­vit­tä­jien oh­juk­set ja ty­kis­tön eri­koi­sam­pu­ma­tar­vik­keet.

Hor­ne­tien oh­juk­sien ja ty­kis­tön eri­koi­sam­pu­ma­tar­vik­kei­den os­to on jo hy­väk­syt­ty. Atacms-ohjukset ammutaan raskaista MLRS-raketinheittimistä. Suomi osti niitä kahdeksan vuotta sitten Hollannista 22 kappaletta. Suomen raketinheittimistä puuttuu yhä tärkeimmät ammukset. Suo­mi pe­ruu sa­dan mil­joo­nan eu­ron tak­tis­ten oh­jus­ten kau­pan Yh­dys­val­to­jen kans­sa. Syy­nä on oh­jus­ten liian ko­va hin­ta.

Ky­sees­sä ovat Lock­heed Mar­tin -yh­tiön val­mis­ta­mat maas­ta maa­han am­mut­ta­vat Atacms-oh­juk­set (ar­my tac­ti­cal mis­si­le sys­tem). Nii­den lau­kai­sua­lus­ta­na ovat ras­kaat ra­ke­tin­heit­ti­met. Atacms-oh­jus­ten kan­ta­ma on jo­pa yli 300 ki­lo­met­riä. "Han­ke pan­naan jäi­hin bud­jet­ti­syis­tä, kor­kean kap­pa­le­hin­nan vuok­si. Se on hy­vin kal­lis ja jo van­hah­ko jär­jes­tel­mä. Nyt pi­tää ar­vioi­da ma­te­riaa­lis­ta ke­hit­tä­mis­tä ko­ko­nai­suu­te­na", sa­noo kau­pal­li­nen neu­vos Arto Koski puo­lus­tus­mi­nis­te­riön ma­te­riaa­liyk­si­kös­tä. "Lä­hi­vuo­si­na tu­lem­me tar­kas­te­le­maan mui­ta edul­li­sem­pia ta­po­ja hank­kia kau­ko­vai­ku­tus­ta." Kos­ki sa­noo, et­tä Suo­mi ha­luaa kui­ten­kin yhä pit­kän kan­ta­man ase­jär­jes­tel­män. "Tä­hän tul­laan pa­laa­maan lä­hi­vuo­si­na. Toi­vo­taan, et­tä löy­tyy ny­kyai­kai­sem­pia ja kap­pa­le­hin­nal­taan hal­vem­pia rat­kai­su­ja. Meil­lä on tie­dos­sa vaih­toeh­to­ja, jot­ka vas­tai­si­vat sa­maan tek­no­lo­gia­tar­pee­seen."

Suo­mi päät­ti kak­si vuot­ta sit­ten os­taa Hor­ne­tei­hin Jassm-­ris­tei­lyoh­juk­sia (joint air-­to-­sur­fa­ce stan­doff mis­si­les). Puo­lus­tus­mi­nis­te­riö jul­kis­ti ty­kis­tön eri­koi­sam­pu­ma­tar­vi­ke­kau­pan kuu­kau­si sit­ten.

Atacms-oh­juk­sien os­toon Suo­mi va­rau­tui hank­ki­mal­la vuon­na 2006 ras­kai­ta MLRS-­ra­ke­tin­heit­ti­miä (mul­tip­le launch roc­ket sys­tem) Hol­lan­nis­ta 45 mil­joo­nal­la eu­rol­la. Puo­lus­tus­voi­mat eh­ti teh­dä nii­den am­mun­nan­hal­lin­ta­jär­jes­tel­mään 40 mil­joo­nan eu­ron päi­vi­tyk­sen Atacms-oh­juk­sia var­ten. Noin sa­dan ajo­neu­von ja 22 ra­ke­tin­hei­tin­la­ve­tin jär­jes­tel­mäl­lä ei ole vie­lä­kään mui­ta am­pu­ma­tar­vik­kei­ta kuin har­joi­tus­ra­ket­te­ja ja pie­ni mää­rä mii­na­ra­ket­te­ja. Nyt näyt­tää sil­tä, et­tei nii­tä vä­hään ai­kaan tu­le­kaan. Alun pe­rin Puo­lus­tus­voi­mat oli aja­tel­lut käyt­tää ra­ke­tin­heit­ti­mis­sä ry­pä­leam­muk­sia, mut­ta kan­sa­lais­ten kiel­tei­nen suh­tau­tu­mi­nen on teh­nyt ai­keen tyh­jäk­si.

HS:n tie­don mu­kaan Yh­dys­val­lat suun­nit­te­li yh­dis­tä­vän­sä Suo­men Atacms-oh­jus­kau­pan Qa­ta­rin suun­nit­te­le­maan oh­jus­han­kin­taan. Isom­mal­la ti­lauk­sel­la oli­si saa­tu hin­taa alas­päin. Qa­tar jul­kis­ti­kin tors­tai­na jät­ti­mäi­set ase­kau­pat, jot­ka si­säl­tä­vät muun muas­sa oh­juk­sia Yh­dys­val­lois­ta. Ar­to Kos­ki, mi­tä vaih­toeh­to­ja Suo­mel­la nyt on? "Yh­dys­val­lois­sa on muun muas­sa ke­hit­teil­lä jär­jes­tel­miä, jot­ka läh­te­vät sa­mal­ta alus­tal­ta mut­ta jot­ka ovat edul­li­sem­pia ja joi­den kan­ta­ma on ly­hyem­pi. Voi ol­la myös ihan eri­lai­nen jär­jes­tel­mä, jo­ka ei lii­ty MLRS:ään ol­len­kaan."

Kos­ken mu­kaan puo­lus­tus­mi­nis­te­riö käyt­tää tak­ti­siin oh­juk­siin va­ra­tut ra­hat mui­hin han­kin­toi­hin. "Jo­hon­kin muu­hun, jo­ka on sa­mas­sa ka­te­go­rias­sa. Meil­lä on tar­pei­ta, ei­kä tu­le ole­maan on­gel­ma koh­den­taa ra­haa uu­des­taan. Suo­ri­tus­ky­kyä sil­lä os­te­taan."

Tähtsamate asjade tõlge eesti keelde. 8 a eest osteti Hollandist 45 miljoni € eest 22 MLRS raketiheitjat koos teenindavate masinatega, relvade jaoks on hetkel olemas harjutusraketid ja väike hulk miinirakette. Algselt planeeriti hankida kobarpomme külvavaid rakette, kuid need muutusid nii ebapopulaarseks, et taheti asendada 70 tk raskema raketiga, mille hind oleks olnud 100 miljoni €. MLRSe moderniseeriti ka nende ootuses 40 miljoni € eest. Nüüd siis peeti neid suuri rakette liiga kalliks, kirvereegliga hinnates 1,2 miljonit € paugu eest. Kaitseministeeriumi esindaja annab mõista, et oodatakse midagi odavamat samade MLRSide jaoks või need rahad kasutatakse mingi muu materjali ostmiseks.

Minu oma lisana, et näiteks 100 tk Hollandi Leo 2 A6 tanke maksab 200 miljonit € ja see oli odavam kui olemas olevate A4 moderniseerimine, mis maksis väidetavalt 5 miljonit € tanki kohta. Tänavuste Ukraina sündmuste valguses ei tee soomlased endale ilmselt illusioone Venemaa ohu ja rahvusvahelise olukorra kohta. Moskvalt ja idast võib oodata mida iganes ja millal iganes ning Soome kaitsmine on peamiselt soomlaste enda mure. NATOsse Lääne-Euroopa riigid soomlasi ei oota ja paljud soomlased ei taha ka, sest oma tank on parem kui naabrimehe tank ja paber selle laenamise kohta. Tank on tank ja paber on paber. Nii lihtne see ongi, kas päeval X on tankid või paberid. Soomlased eelistavad tanke ja ajateenistuse kokkutõmbamisest või kaitsekulutuste vähendamisest majandusraskuste ajal ei räägi keegi. See on üks väheseid teemasid, milles nii koalitsioon kui enamik opositsioonist on valdavalt sama meelt, et Soome KJ on kästud säästud ja kärped teinud hästi, kuid usutava kaitsevõime säilitamiseks ei saa enam olulistes kohtades kokku tõmmata ja tuleb tegeleda sõjatehnika regulaarse uuendamisega. Soome KJ uus ülem on õhuväelane ja lahinglendur, sest kui maaväe ja laevastiku uuendused enamvähem valmis saavad, on järgmiseks teemaks õhuväe uuendamine ja on väga kasulik, kui kindral teab, kuidas riigikaitse kokpitist vaadatuna välja näeb. Lahkuv SKJ ülem on oma põhikoolituselt tankivägede ohvitser.

[Kapten Trumm]

Johan Bäckman - Soome üks tuntumaid moskoviite, kes igal võimalikul ja võimatul juhul figarona välja ilmub ja kõike Venemaal toimuvat taevani kiidab ja kõike Soomes toimuvat materdab. Mõjuagent kindlasti, miks ta nii käitub, ei ole teada. Taustaks vaidlus vanemlike õiguste üle oma lapse slaavlasest emaga ja lugematu arv kaebusi igasuguste inimeste peale, kes tema ees kohe maani ei kummarda. Tulud on ebaselged, sest ta on küll ametilt ülikooli dotsent, kuid loenguid peab vähe, sest üliõpilased ei soovi tema loenguid kuulata või ülikoolid ei soovi teda palgata.

Ilkka Kanerva - Koonderakonna veteranpoliitik, olnud ka minister, kelle viimaste aastate tegemistest on pigem pinnale jäänud naisseiklused ja korruptsioonisüüdistused, kus mehe juubeli maksid suures osas kinni ärimehed. Koonderakond on Soome valitsuspartei ja sealt on ka peaminister. Esimese liini poliitikud särasid oma puudumisega, sellega näidati ka hästi, kui tähtsaks teemat peetakse, kuid kohale saadetakse oma värskuse ja teravuse kaotanud veteran.

Antti Kurhinen - Petroskois sündinud ja Vene-Soome topeltkodakondsusega meesmodell, kelle pere-elu tõusud ja langused on Soome kõmulehdede põhiteemade hulgas ja ilmselt makstakse mehele selle eest ka raha.

Sami Hyrskylahti - Peterburis elav soome päritolu kunstnik, kes sai endale 5,3 miljonit vihavaenlast sellega, et solvas saate lõpuks Soome sõjaveterane, nimetades publikuks olnud veterane mõrtsukateks. Diagnoos ja motivatsioon saates osaleda ei ole avalikult teada.

Ühesõnaga - nimetatud saade, mis pidi olema kui Soome kapitulantluse elav näide ning demonstreerima Soome venelaste derzaavameelsust (ja koos sellega demonstreerima, kui rumalasti ja valesti on soomlased talitanud ja kui targad on eestlased), osutuski hapukurgiks. MOTT.

[mx77]

Johan Bäckman - Soome üks tuntumaid moskoviite, kes igal võimalikul ja võimatul juhul figarona välja ilmub ja kõike Venemaal toimuvat taevani kiidab ja kõike Soomes toimuvat materdab. Mõjuagent kindlasti, miks ta nii käitub, ei ole teada. Taustaks vaidlus vanemlike õiguste üle oma lapse slaavlasest emaga ja lugematu arv kaebusi igasuguste inimeste peale, kes tema ees kohe maani ei kummarda. Tulud on ebaselged, sest ta on küll ametilt ülikooli dotsent, kuid loenguid peab vähe, sest üliõpilased ei soovi tema loenguid kuulata või ülikoolid ei soovi teda palgata.

Ilkka Kanerva - Koonderakonna veteranpoliitik, olnud ka minister, kelle viimaste aastate tegemistest on pigem pinnale jäänud naisseiklused ja korruptsioonisüüdistused, kus mehe juubeli maksid suures osas kinni ärimehed. Koonderakond on Soome valitsuspartei ja sealt on ka peaminister. Esimese liini poliitikud särasid oma puudumisega, sellega näidati ka hästi, kui tähtsaks teemat peetakse, kuid kohale saadetakse oma värskuse ja teravuse kaotanud veteran.

Antti Kurhinen - Petroskois sündinud ja Vene-Soome topeltkodakondsusega meesmodell, kelle pere-elu tõusud ja langused on Soome kõmulehdede põhiteemade hulgas ja ilmselt makstakse mehele selle eest ka raha.

Sami Hyrskylahti - Peterburis elav soome päritolu kunstnik, kes sai endale 5,3 miljonit vihavaenlast sellega, et solvas saate lõpuks Soome sõjaveterane, nimetades publikuks olnud veterane mõrtsukateks. Diagnoos ja motivatsioon saates osaleda ei ole avalikult teada.

Ühesõnaga - nimetatud saade, mis pidi olema kui Soome kapitulantluse elav näide ning demonstreerima Soome venelaste derzaavameelsust (ja koos sellega demonstreerima, kui rumalasti ja valesti on soomlased talitanud ja kui targad on eestlased), osutuski hapukurgiks. MOTT.

Ma saan Trummikene su suurest rõõmust aru, keegi ajaviiteks toetas ka sind. Aga sa oled nagu ikka täpselt nii piiratud nagu sa oled ja ei suuda näha puude taga metsa. Vaata, kui selline saade oleks tulnud kuskilt meie Kanal 2 suguselt eratelekanalilt olekski selle saate suurim väärtus hea kõhutäis naerda, aga see saade tuli soome riigi TV kanalilt ja kuigi ka soomes on avalik-õiguslik TV, siis kui sa vähegi jälgid nende tv-d, siis väga riigi poliitika peasuundadega vastuollu arvamussaadetes ei minda. Miks selline imeloomade seltskond oli kokku kutsutud ja miks selle saate alatoon selline oli paneb mõistatama. Muuseas, eilses välisilmas intevjueeriti väga erinevate soome erinevate parteide parlamendisaadikuid nato teemal ja arvamus oli ikka see, et elame oma naabritega sõbralikes suhetes, siis on meil kõik hästi.

[Lemet]

Soome kaitseminister ei taha Rootsi hävituslennukeid.

Soome kaitseminister Carl Haglund (Rootsi Rahvaerakond) rääkis Helsingin Sanomatele antud intervjuus, et Rootsis valmistatavaid JAS Gripen hävituslennukeid ei tohi osta üksnes kahe riigi vahelise koostöö pärast.

«Õhujõududele tuleb meie kasutuses oleva raha eest osta parimad lennukid. Kui asume koostööle Rootsiga, siis tuleb teha mõistlikke asju. See pole tööstuspoliitika, vaid kaitsepoliitika,» selgitas ta.

«Kuigi pooldan koostööd Rootsiga, ei saa olla nii, et ostame nendelt JAS-hävitajaid, kuigi saaksime ameeriklastelt laias laastus sama raha eest F-35 mitmefunktsioonilise hävituslennuki. Investeeringu puhul peaks saama otsustavaks lennuki sooritusvõime.»

Rootsis Saabi lennukitehases valmivate JAS Gripen hävituslennukite ostmise poolt võttis sõna parlamendi spiiker Eero Heinäluoma (SDP), põhjendades valikut Põhjamaade koostööga.

Raha uute lennukite hankimiseks praeguste Hornetite asemele ei tule kaitse-eelarvest. «Võib-olla tõesti võiks lennukeid olla praegusest vähem, kuid hinnasildiks saab olema vähemalt 5 miljardit eurot. See tuleb lahendada erifinantseeringuga,» ütles minister.

Maa- ja mereväe uuenduste jaoks eelarvest piisab. Haglundi sõnul on eelduseks see, et kaitsejõud saavad aastaeelarvesse soovitud 150 miljoni eurose lisasüsti.

Merevägi on juba pidanud Rootsiga koostööläbirääkimisi. Soome uurib ka võimalust osta kuskilt pruugitud sõjalaevu.

Soome kaitseväe arendamisel on raskuspunkt praegu veel maavägedel, kuid nihkub järgmisel kümnendil mereväele ja seejärel õhujõududele.

Mitmed Euroopa riigid on Ukraina kriisi tõttu suurendanud kaitsekulutusi, usub minister. Haglund põhjendab oma arvamust vestlustega, mida Euroopa Liidu kaitseministrid pidasid eelmisel nädalal Luksemburgis.

«Mitmed maad tõdesid Ukraina kriisi puudutanud lõppjärelduses, et riigikaitseks tuleb kulutada suuremaid summasid. Pole muid valikuvariante. Mulle jäi mulje, et üllatavalt paljud riigid teevad nii,» rääkis ta.

«Huvitav oli see, et Ukraina pärast usutakse Euroopa ja Ameerika Ühendriikide transatlantilise koostöö tugevnemisesse, kuigi aastaid on räägitud sellest, et USA on keskendumas hoopis Aasiale.»

Haglund rääkis, et saab kodanikelt iga päev kümneid sõnumeid, kus peamiselt nõutakse Soome liitumist NATOga. «Paradoksaalne on see, et Venemaa tegevus Ukrainas ja Krimmis on tõuganud mitmeid soomlasi ning rootslasi NATOle vaimselt lähemale kui kunagi varem. See aga Venemaa eesmärk kindlasti ei olnud.»

Rootsis toimuvad sügisel parlamendivalimised. Välispoliitika instituudi uurija Charly Salonoius-Pasternak on ennustanud, et Rootsi võib pärast valimisi teha kiire otsuse hakata taotlema NATO liikmelisust. «Seda varianti ei saa välistada. Me peame olema selleks valmis,» märkis Haglund.

http://www.postimees.ee/2769494/soome-k ... slennukeid

[Poti soldat]

Oskavad teadjamad kommenteerida, on sellel Gripenil võimekuses mingeid radikaalseid eeliseid moderniseeritud F-18 ees?

[Kapten Trumm]

Muuseas, eilses välisilmas intevjueeriti väga erinevate soome erinevate parteide parlamendisaadikuid nato teemal ja arvamus oli ikka see, et elame oma naabritega sõbralikes suhetes, siis on meil kõik hästi.

Eestis miskipärast esitatakse seda nn finlandiseerumist kui mingit kapitulantismi ja venelaste ees pugemist.
Seda arvamust kultiveerivad enamasti need, kes arvavad, et Eesti on tänaseni lõpp tark ja kaval olnud. Paraku on see tarkus veel praktikas kontrollimata.
Findlandiseerumine on tegelikult Venemaa (NSVL) harjutamine mõttega, et Soomega on parem normaalselt läbi saada, sest jõuga millegi tegemine ei saa lihtne olema.
Tänaseks on see 70 aastat rahu suutnud pidada. Selle arvamuse tekitamise peale, et meil meie jõuga saab raske olema toime tulla - ei ole kahjuks meil üldse teemaks. Seda asendab tihtipeale agressiivne retoorika ida suunas, kuid selle taga pole kaalukat sõjalist jõudu, et oma sõnade taga seista (mis soomlastel on). Kogu blufoloogia käib ikka selle 5. artikliku teemal, kus KEEGI tuleb ja võitleb meie eest.

Sestap ei kiirustaks ma soomlasi oksa tõmbama, veelvähem mingi ebaõnnestunud saate pärast.
Tarkus ütleb, et vaata soomlase tegusid, mitte tema sõnu.
Soomlaste ettevalmistused enda kaitseks on muljetavaldavad ning ei räägi just seda keelt, et anname venelastele kohe järgi.