Selleks, et NATO saaks kiiresti õhutoetust tagada on vaja natuke rohkem, kui lennuväli Leedus. Õigemini lennuväli Leedus on parem kui kuskil Magdeburgi alla, aga siiski on see poolik lahendus.
Maismaalahingu toetamiseks on tarvis lennuväge reaktsiooniajaga mitte vähem kui 15 minutit. See on saavutatav a) lennukite asumisega nt Ämaris b) õhupatrullide pideva õhus hoidmisega.
Viimane on rakendatav üksnes siis, kui vaenlane on õhus nõrk või vastupanu ei osuta. Pealegi saab lennukeid vaid õhus tankida, mitte relvastada.
Pealegi harjutab juba praegu vene lennuvägi õhuoperatsioone Läänemere kohal. Ja erinevalt 1980ndate ajal siin asunud Mig-23-st ulatub Su-27 opereerima kogu mere kohal, mis teeb õhk-maa õhupatrullid (need saaks olla F-16 ja Tornado) ja nende tankurid riskantseks ettevõtmiseks, sest näiteks Tornado on oma õhulahinguvõimelt sarnane asi umbes Mig-23-ga. Et mõned trojanovid ära eksivad ja alla sajavad, pilti ei muuda, sest lahingusse pannakse kümneid lennukeid.
Õhutoetuse puudumisel, kui sõda on alanud, ei ole Tallinna regioonist (kus elab pea pool rahvastikust ja kus on suurim arv mobiliseeritud) eriti sügavat mõtet hakata 10 000 sõdurit mingite vanade veoautodega Võrru sõidutama, sest need ilmselt hävitatakse tee peal. Esiteks nagu näitab õppuste praktika, on kogu autopark ahastamapanevas seisus ja kohalejõudmise protsendilt ei ületata Pihkva dessantnike 1990 augustis mingit moodi.
Selleks ongi motoriseeritud ja soomusüksused, sest seal on tänu ajateenijatele/palgalistele võimalik tagada siiski oluliselt kõrgem valmisolek kui suvalise ükskõik kui hea mobilisatsiooni korral.
Kaur3 tulistab jälle huupi oma heidutusteooriate ja tegelikkusele mittevastava ajalookäsitlusega
Kui meenutada tohiks, siis tsetseenidel oli 1994 olemas kahe täiskomplektse motolaskurdiviisi relvastus (ehk 4 korda suurem kui EKV-l praegu), mis jäi vastavalt Dudajevi-Jeltsini lepingule maha regioonist väljaviidavast armeest. Omal ajal peeti sellega isegi paraade Groznõis.
Kas see heidutas? Või kas heidutas kindel teadmine partisanisõjast? 1994 päästis Tsetseene vaid suur nerazberihha vene sõjaväes. Ning reljeefilt Eestiga võrreldavad alad hõivati ikka väga kiiresti.
Afganistani üritatakse näidata kui edukat partisanisõda, mis sundis N. armee taganema. Tegelikkuses ei vasta see tõele. Tegelikkus oli see, et siiski kontrollis N. armee suuremaid ja tähtsamaid keskusi, lennuvälju ja suuremaid kommunikatsioone. Sõjategevuse intensiivsus vastas seal umbes Iraagile praegu (tempo 1000-1500 hukkunut aastas "okupandi" poolel). Afgaani partisanid püsisid paljuski tänu USA ja Suurbritannia sõjalisele abile, mitte vägevale sõjataktikale. Kaotuste suhe 15-20 tuhat punaväelast vs 1 000 000 afgaani räägib iseenda eest. Sõja lõppemise tingis siiski võimupööre NLKP-s, kus Gorbatsjov üritas NL reformida ja Läänega sooje suhteid luua. Mitte afgaanide sõdimisoskus või revolutsiooniline taktika. Ja kui afgaanid poleks saanud adekvaatseid relvi soomustehnika ja õhutoe vastu, siis vaevalt oleks nad sedagi saavutanud.
Miks ma seda Afganistani kohta väidan? Seepärast, et Tsetseenias on sõditud varsti 13 aastat ja "heidutusefekti" ei paista kuskilt. Seal on kaotatud umbes samapalju mehi ja tehnikat kui afgaanis (kus sõditi 11 aastat) ja sõditakse teist samapalju veel, hoolimata sellest, et Venemaa on demokraatlikum (suhteliselt) ja maailma arvamusest vaieldamatult rohkem sõltuv kui 1990. Seejuures ulatuvad tsiviilelanike kaotused ilmselt sadadesse tuhandetesse, kogu riik on maatasa tehtud. Kuid nagu elu näitab, piisab Läänelt aktsepti saamiseks terrorismi toetaja siltidest ning naftast ja gaasist.
Mis puudutab hõivatust tsetseenia sõjas, siis ajakirjanduse andmetel ei ole seal enam regulaarsõjaväge, vaid siseväed ja OMON üksused. Seega väita, et kogu VDV koosseis on tsetseenia sõjas "kinni" ei ole õige. VDV arvukus ainuüksi on mitu korda suurem kui kogu operatiivstruktuur siin.
Ja nagu elu näitab on kõige efektiivsem vahend mobiilsete ründejõududega võitlemisel hävitada need rünnakukohale teel olles. Selleks tuleb dessantlaevad uputada enne maandamist ning dessantlennukid õhus olles. Mitte kükitada AK-4ga kuuse taga -see on rohkem sellene kangelaseeposte teema.
Selleks et dessantlennukeid enne väljahüpet likvideerida, on tarvis kätt väristada natuke, et mõni relvastust vähendav riik annaks/müüks mõned keskmaa raketikompleksid. Lennukitest on vist selge ulme rääkida.
Selleks, et NATO pilgu alt välja lipsanud või hoopis peale "laevaremonti" Kroonlinnast väljuvaid dessantlaevu hävitada, on vaja kahe 400 miljonilise plastpaadi-traaleri asemel soetada raketikaatrite divisjon. Nagu soomlastel on. Esialgu käiks isegi ex-VLO Osa-II paadid, mida saab hiljem moderniseerida uuemate tiibrakettidega või osta paremad asemele.
Nagu näha ei ole küsimus rahas. Kui suudetakse ülal pidada mingeid 60ndate miinitraalereid ja nendega mööda meresid kurseerida, siis suudetakse ka mõned kaatrid ülal pidada. Ja nagu mina aru saan, ei ole miinitõrje meile mitte NATO ultimaatum, vaid tulenevalt krooniaja alguses saadud paarist vanast traalerist tehtud pakkumine, et me oleme nüüd miinitõrjeriik.
Mis reaalses elus toimivaid "heidutusteooriaid" puudutab, siis igasugu mittetoimivate näidete nagu Iraak, Afganistan ja Tsetseenia ei ole keegi toonud nt Soomet.
Soome relvajõud on "heidutanud" edukalt juba 65 aastat. Erinevalt mõnendest paranäidetest siin, mis pole toiminud ja ei hakkagi toimima. Seejuures ei koosne soomlaste riigikaitse vaid sõjamasinatest, vaid ka arvestatavast tsiviilkaitsest ja oluliste infrastruktuuriobjektide kindlustamisest.