
Mida Ukrainast õppida?
Re: Mida Ukrainast õppida?
Mis jura see on, et varjendeid enam ei vajata?
Ukropidel on kogemuste varal väljakujunenud reegel, et iga telgi, tanki ja kontrollpunkti kõrval (või läheduses) on ka korralik varjend. Eriti hinnatakse ekskavaatoreid, millega saab kiiresti vajalikud süvendid ja kraavid valmis kaevata. Võimaluse korral kaetakse kaevis pealt betoonplokkide, liivakottide ja mullaga.

Re: Mida Ukrainast õppida?
Tulevase sõja põhitegijad UKR näite varal on "GRAD"-id, "BURATINO"-d, suurtükivägi ja tankid.
Seda eeldusel, et VF vastu omatakse teatud õhutõrje võimekust. Vastasel korral lisanduks ilmselgelt ka ründelennukid ja kopterid.
Seda eeldusel, et VF vastu omatakse teatud õhutõrje võimekust. Vastasel korral lisanduks ilmselgelt ka ründelennukid ja kopterid.

Re: Mida Ukrainast õppida?
No kaitserajatised lahingus on jah vajalikud aga tsiviilide jaoks varjendeid vaja ei ole. Ukrainas on ju näha et inimesed käivad tööl ja elavad igapäevast elu. Keegi ei taha keldris elada, pigem rabatakse telefon et filmida kuidas naabri maja matsu sai. Varjendeid oli kunagi vaja kuna siis pommitati terveid linnu, nüüd pigem sihitakse ühte konkteetsesse kohta. Arvestade kui palju seal igasugu rakette ja mürske lendab siis on tsiviilis hukkunuid ikka väga vähe ning isegi siis käib seakisa. Palju 2.MS ajal tsiviilid surma said ühe pommitamismaratoni käigus?USP kirjutas:Mis jura see on, et varjendeid enam ei vajata?Ukropidel on kogemuste varal väljakujunenud reegel, et iga telgi, tanki ja kontrollpunkti kõrval (või läheduses) on ka korralik varjend. Eriti hinnatakse ekskavaatoreid, millega saab kiiresti vajalikud süvendid ja kraavid valmis kaevata. Võimaluse korral kaetakse kaevis pealt betoonplokkide, liivakottide ja mullaga.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Ukraina varjendisüsteem on pärit NSVL ajast, kus see oli mõeldud tuumasõja stsenaariumiks.
Tuumasõja ohu korral plaaniti ebavajalik tsiviilelanikond evakueerida piirkondadesse, mida ei peetud rünnaku sihtmärgiks.
Varjendisse sireeri korral pidid jooksma need, kes töötasid eluliselt tähtsas ametis. Muu rahvas oleks ära viidud varem.
Seepärast ehitati korralikke varjendeid 5-10% elanikest ja seepärast Ukrainas neid vähe on.
Mingi müütilise "punaeliidiga" pole seal suuremat ühist. Samuti ei olnud heade punkrite kohti "eliidi" peredele (ka need oleks evakueeritud).
Järelm on see, et meil on vaja teha mitte nagu ENSV-s vaid nagu Soomes, kus näiteks Helsinki puhul (võimalik, et ka teised suured linnad) on varjendikohti kõigile.
Analoogse plaaniga foto Dresdenist 1945 (võimsaim tavapommitamine asula vastu)
Tuumasõja ohu korral plaaniti ebavajalik tsiviilelanikond evakueerida piirkondadesse, mida ei peetud rünnaku sihtmärgiks.
Varjendisse sireeri korral pidid jooksma need, kes töötasid eluliselt tähtsas ametis. Muu rahvas oleks ära viidud varem.
Seepärast ehitati korralikke varjendeid 5-10% elanikest ja seepärast Ukrainas neid vähe on.
Mingi müütilise "punaeliidiga" pole seal suuremat ühist. Samuti ei olnud heade punkrite kohti "eliidi" peredele (ka need oleks evakueeritud).
Järelm on see, et meil on vaja teha mitte nagu ENSV-s vaid nagu Soomes, kus näiteks Helsinki puhul (võimalik, et ka teised suured linnad) on varjendikohti kõigile.
Foto Groznõist 1994/1995 lahingute järel, ma ei leia täppisrünnakute jälgi...nüüd pigem sihitakse ühte konkteetsesse kohta
Analoogse plaaniga foto Dresdenist 1945 (võimsaim tavapommitamine asula vastu)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Praegu veel, rõhutan et VEEL jään endale kindlaks et pole vaja varjendeid. Kes viitsib elada mingi aasta kuskil maa all nagu rott. Kui tuleb õhurünnak ega siis ei jõua ju 100 000 inimest kokku ajada. Kui Vene lennukid või raketid liiguvad siis aega enam pole ja ette ikka ei hoiatata. Muud meil vist kart pole kui vante.
Muide ma tean kus on varjendid 5 min kaugusel mu kodust nii et ei muretse.
Tegelikult ma pole eriti vastu kui keegi paneb mind meelt muutma ja tõestab et vajame varjendeid, mis on muide kallid ehitada ja ka üleval pidada!
Muide ma tean kus on varjendid 5 min kaugusel mu kodust nii et ei muretse.

Tegelikult ma pole eriti vastu kui keegi paneb mind meelt muutma ja tõestab et vajame varjendeid, mis on muide kallid ehitada ja ka üleval pidada!
Re: Mida Ukrainast õppida?
Mihkel, varjend võib olla 3m kraavi, paar tahvlit vineeri ja liivakotid. Toon näite Ukraina lahinguväljalt, kus öösel ründasid venelased Gradidega pataljoni paiknemisala. Kõik rünnakus surnud ja haavatud (üle 30) magasid telkides mitte varjendites (nendessamades liivakottidega kaetud kraavides). Mida me sellest siis järeldame?
Re: Mida Ukrainast õppida?
Õppida võiks seda, et korra aastas üks reis Egiptimaa asemel Peipsi kanti ei tee paha. Jätta esimeses eestis teenitud mõni eur kohalikku maapoodi. Osta kott sibulaid kohaliku käest selmet kaminasimsile järjekordne elevandi kujuke vms. kasutut panna. Ja mitte laadalt kokkuostjalt, vaid Kolkjast - otse kohaliku mammi käest.
Juba nendega kauplemine ja see sära silmis, kui kilo tomateid ostad on omaette väärtus.
Ehk siis anda oma panus sellesse, et mingit separatismi laadset asja oleks raskem külvata sellel suunal, kus Leopold poiss tulla võib.
Minu kaks senti:
Mida paremini Ida kandis rahval läheb, seda parem on lääne julgeolek. Iga pisiasi aitab.
Juba nendega kauplemine ja see sära silmis, kui kilo tomateid ostad on omaette väärtus.
Ehk siis anda oma panus sellesse, et mingit separatismi laadset asja oleks raskem külvata sellel suunal, kus Leopold poiss tulla võib.
Minu kaks senti:
Mida paremini Ida kandis rahval läheb, seda parem on lääne julgeolek. Iga pisiasi aitab.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Toida hunti palju tahad ikka vaatab metsa poole.Leimer kirjutas:Õppida võiks seda, et korra aastas üks reis Egiptimaa asemel Peipsi kanti ei tee paha. Jätta esimeses eestis teenitud mõni eur kohalikku maapoodi. Osta kott sibulaid kohaliku käest selmet kaminasimsile järjekordne elevandi kujuke vms. kasutut panna. Ja mitte laadalt kokkuostjalt, vaid Kolkjast - otse kohaliku mammi käest.
Juba nendega kauplemine ja see sära silmis, kui kilo tomateid ostad on omaette väärtus.
Ehk siis anda oma panus sellesse, et mingit separatismi laadset asja oleks raskem külvata sellel suunal, kus Leopold poiss tulla võib.
Minu kaks senti:
Mida paremini Ida kandis rahval läheb, seda parem on lääne julgeolek. Iga pisiasi aitab.
Kui uskuda selle Krimmi asunud Eesti küla kooli eesti keele õpetajat, siis nii kui venelased sisse tulid, olukord muutus ja ta pidi sealt põgenema. Kohalikud hakkasid ähvardama. No ja päris palju EUR sai sinna kooli raha sisse tagutud, tunnistavad, et neil on nüüd majanduslikult raske aga ikka uluvad isakese Putja poole.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Võimalik, aga point ongi selles - kui venelased sisse tulid.
Minu käuks oli selleks, et anda kild asjaolule, et raskem oleks sisse tulla ning kui tuldud, siis raskem kanda kinnitada.
Koledalt kisub sarnaseks - ajateenistus on mõttetu, naguinii venelane rullib üle kui tahab. Rullib jah kui tahab, aga iga kild aega, mis me saame annab võimaluse vähemate kadudega jamast välja tulla.
Üks baabushka, kes ütleb oma samakavennast jorsile - pljät ole vait, ei aja rohelist mundrit selga on vesi meie veskile ja suur asi.
Minu käuks oli selleks, et anda kild asjaolule, et raskem oleks sisse tulla ning kui tuldud, siis raskem kanda kinnitada.
Koledalt kisub sarnaseks - ajateenistus on mõttetu, naguinii venelane rullib üle kui tahab. Rullib jah kui tahab, aga iga kild aega, mis me saame annab võimaluse vähemate kadudega jamast välja tulla.
Üks baabushka, kes ütleb oma samakavennast jorsile - pljät ole vait, ei aja rohelist mundrit selga on vesi meie veskile ja suur asi.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Oluline õppetund peaks olema see, et igasugusele agressioonile reageeritaks maksimaalse kiiruse ja tugevusega. Ukraina näitel võib näha, kuidas kõhklemine, munemine ja mingi ime ootamine on olukorda üha hullemaks muutnud. Ei tule mingit imet, keegi ei tule sinu enda eest võitlema. Esmane raskus tuleb sul endal kanda. Vastasest tuleb eeldada halba ja veel hullematki.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Re: Mida Ukrainast õppida?
Ma rääkisin REAALSEST varjendist. Neid onne ehitatakse siis kui vaenlane hakkab liigutama või tekib oht. Me ei kaeva ju idas maapinda auke täis, igaks juhuks, äkki venelane tuleb. Tsiviilidele on vaja tõhusat, kiiret transporti et jalga lasta, vaata Ukrainat, järjekorrad põgenikest.USP kirjutas:Mihkel, varjend võib olla 3m kraavi, paar tahvlit vineeri ja liivakotid. Toon näite Ukraina lahinguväljalt, kus öösel ründasid venelased Gradidega pataljoni paiknemisala. Kõik rünnakus surnud ja haavatud (üle 30) magasid telkides mitte varjendites (nendessamades liivakottidega kaetud kraavides). Mida me sellest siis järeldame?
Kas kaitsekraav on üldse varjend, need minu arust ikka eri asjad?
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Tähelepanekud, mida mina olen Ukraina sõjast teinud:
1. Massiivne suurtükivägi on ülimalt oluline. Üks olulisemaid komponente sõjaväe ülesehituses üldse. Tähtis on olla olemas suurte torudega suurematel distantsidel ja ka lähematel (et moon kiiremini kohale jõuaks). Tähtis on võimekus anda lühikese ajaga massiivset täpset tuld. Kohati asendab lennuväe puudumist. Vähemalt moona toimetamisel vastase õuele.
2. MLRS-d on hädavajalikud, sest ilma nendeta julgeb vaenlane luua suuri kogunemisi, mis võimaldab lihtsamalt korraldada kontsentreeritud rünnakuid
3. Counter-battery radarid on hädavajalikud, et vastase suurtükiväe tegevust tõsiselt häirida. Muu luure (akustiline jms.) jääb liiga aeglaseks.
4. Ilma tankideta tõsist vasturünnakut soomustatud ja kindlustunud vastase vastu praktiliselt ei eksisteeri
1. Massiivne suurtükivägi on ülimalt oluline. Üks olulisemaid komponente sõjaväe ülesehituses üldse. Tähtis on olla olemas suurte torudega suurematel distantsidel ja ka lähematel (et moon kiiremini kohale jõuaks). Tähtis on võimekus anda lühikese ajaga massiivset täpset tuld. Kohati asendab lennuväe puudumist. Vähemalt moona toimetamisel vastase õuele.
2. MLRS-d on hädavajalikud, sest ilma nendeta julgeb vaenlane luua suuri kogunemisi, mis võimaldab lihtsamalt korraldada kontsentreeritud rünnakuid
3. Counter-battery radarid on hädavajalikud, et vastase suurtükiväe tegevust tõsiselt häirida. Muu luure (akustiline jms.) jääb liiga aeglaseks.
4. Ilma tankideta tõsist vasturünnakut soomustatud ja kindlustunud vastase vastu praktiliselt ei eksisteeri
Re: Mida Ukrainast õppida?
Muidugi on. Ei kaitse otsetabamuse eest aga täitsa korralik kaitse killude eest on selline kraav livakotikatusega küll..Mihkel666 kirjutas:Kas kaitsekraav on üldse varjend, need minu arust ikka eri asjad?USP kirjutas:Mihkel, varjend võib olla 3m kraavi, paar tahvlit vineeri ja liivakotid.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Wiki väidab et.
Meil on ainult 66 haubitsat millest 42 N liidu 122mm ja ülejäänud on Saksa 155mm. (Meil oleks neid vist palju rohkem vaja.)
Minu arust oleks ka palju snaipreid vaja. Külvavad lisaks surmale ka hirmu ja ajaloost on kuulda olnud et snaiprid võivad ikka väga head tööd teha.
Maamiinid? Mis nendest arvata? Ukrainas mõni auto on vähem tänu nendele aga suurem kasu tuleb vist sellest et sunnid vaenlase aeglasemalt liikuma või teist (sulle sobivamat) teed valima.
Meil on ainult 66 haubitsat millest 42 N liidu 122mm ja ülejäänud on Saksa 155mm. (Meil oleks neid vist palju rohkem vaja.)
Minu arust oleks ka palju snaipreid vaja. Külvavad lisaks surmale ka hirmu ja ajaloost on kuulda olnud et snaiprid võivad ikka väga head tööd teha.
Maamiinid? Mis nendest arvata? Ukrainas mõni auto on vähem tänu nendele aga suurem kasu tuleb vist sellest et sunnid vaenlase aeglasemalt liikuma või teist (sulle sobivamat) teed valima.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Miks on Eestis tarvis koolitada snaipreid ning kes need müstifitseeritud täpsuskütid üldse on? Loe siit
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=63975169
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=63975169
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist