www.militaar.net

Mercurius kirjutas: Pakuks välja siseministeeriumi/politsei valdkonna tugevndamist vastavate ohtudega toimetulekuks.

Kuidas oleks alustuseks piirivalve koosseisus teatava eriüksuse moodustamisega..??
Tea, kas selline idee võiks toetust leida...

Kuidas oleks alustuseks piirivalve koosseisus teatava eriüksuse moodustamisega..??

..selline kiirreageeriva olluse moodustamine hõigati veel eelmisel aastal PPA poolt ametlikult maha - peale KOHVERi keissi muidugi (kui võsastunud piiririba suure kelle külge ja haisema läks )..

Kaugel asi ka tegelikult on, ei tea

Uudistes näidati mingi aeg nn.eriüksust mõne mehega aeti juttu öeldi,et loodetakse 50 meest kokku saada ning pesitsema hakkavad Piusal.

Mäletan, et varustuse poolelt öeldi sellel eriüksusel esialgu kehvad lood olevat. Oli nagu selle aasta alguses mingi väike videoklipp AK-s.

Kuna siin palju suuremate linnade rahvast, siis siit võite lugeda, mida siseminister Lõunalehes pajatas.

http://lounaeestlane.ee/arvamus/item/29 ... -noki-nina

Üksuse mehitamisega on politsei- ja piirivalveamet jõudmas lähiajal lõpusirgele ning esmaselt alustab üksus tööd umbes 40 mehelisena, kellest suurem osa paikneks kagupiiril Piusa kordonis ning teine osa Narvas.

Ei poolda jõudude hajutamist. Leian, et ei saa olla korraga tugev igal pool. Isiklik arvamus.

Mida sa mõtled jõudude hajutamise all? Kui neid ei ole siis on tühjus. Tühjuses vastane lihtsalt sõidab Tallinna poole. Aga 2 rühma muutuvad mingi varustatuse ja väljaõppe tasemest alates võimeliseks tervele brigaadile mitme tunnilise viivituse tekitama. Soomlased suutsid Talvesõjas ühe ainsa rühmaga diviisi 2 tunniks seisma panna.

Hajutamine selles mõttes, et 20 meest nt Narvas ja 20 Piusal. Nagu sa ise ütlesid - 2 rühma peataks brigaadi. Kuid ma seda pidasingi silmas, et oleks
need 40 meest ühes piirkonnas manööverdamiseks.

Talvesõjas oli juhuseid küll. Meenub lugu, kus rühm pidas viivituslahingut rügemendi vastu paar päeva päeva suurte kaotuste hinnaga.
Kõige hullem, mis neile kaela tuli oli siis miinipildujate tuli.

Kuid 75 aastat hiljem, 20 või ka 40 meest rühmas brigaadi vastu? Siis peab see väljaõpe ja varustus tõesti tasemel olema. Lisaks ikkagi tänapäevasel tasemel toetus.
Droonid, side, tankitõrjevõimekus jne.

Kui tegu KIIRreageerimisüksusega siis pole ju suurt vahet kus nad paiknevad - määravaks muutub logistika ja käsuahela toimimine.

Walter2 kirjutas:Kui tegu KIIRreageerimisüksusega siis pole ju suurt vahet kus nad paiknevad - määravaks muutub logistika ja käsuahela toimimine.

Õige.
Aga lihtne loogika ütleb ka, et rahuajal neist 40st mehest heal juhul ehk pooled on korraga kättesaadavad.. Ja kui seda kahtekümmet ka veel poolitada vabariigi eri otstesse - no siis nagu mingit jõudu kui sellist järele ei jäägi
Elik selle pisku poolitamisest paistab juba välja elementaartaktika ühe põhipostulaadi - raskuspunkti mõiste eiramine PPA poolt.. sest mingitest rühmadest me selliste pisigrupikeste puhul enam ei räägi

Kui üksus on liiga väike siis tal pole muidugi õiget jõudu. Aga paiknemiskoht omab tegelikult väga suurt tähtsust. Kui oleks vaja liikuda Narvast Luhamaale poleks üksusel enam reageerimiskiiruse eelist: Kuperjanovi mõni kiirem rühm jõuaks varem kohale. Kohaloleku eeliseid on veelgi. Üksus õpib kas Narva või Petseri ümbruse peensusteni tundma. Reageerimiskiirusele lisaks pole reageerimine enam väga saboteeritav kuna näiteks autode "rikki mineku" korral saaks kümmekond km. jalgsi reageerida.
Dilemmaga poleks üldse vaja tegeleda kui lisada üritusele kõigest 20- 30 meest. Üksustes võiks paarinädalaste rotatsioonide kaupa olla ka mõni komplektne KV jagu. Koonerdada pole mõtet- see maa mis korraks Vene sõduri saapa all see kardetavasti ka Venemaa omaks jääb.

piirivalvur kirjutas:Kui oleks vaja liikuda Narvast Luhamaale poleks üksusel enam reageerimiskiiruse eelist: Kuperjanovi mõni kiirem rühm jõuaks varem kohale.

Küsimus on selles, kuidas seda üksust transportida. Kui autodega , siis jah, aega kuluks omajagu. Helikopteriga saaks juba oluliselt kiiremini. Kasvõi Mi-8 lennukiirus ulatub juba 250km/h lähedale. Mõne transpordikopteri peaks ju ometi lääneriikidelt "kingitusena" välja rääkida saama, jutt ju ikkagi NATO ja EL idapiiri kaitsmisest ja selle nimel peaks pingutama kõik nimetatud organisatsioonide liikmed.

Kopterivärki tuleks põhimõtteliselt vältida kuna nii väike asi nagu Igla on Narva Rahvavabariigi võitlejatel kindlasti olemas.

Kunagi käis siin kõva vaidlus, kas on vaja neid "multifuntktsionaalseid transpordikoptereid" (peavoolu fännid mõistagi kinnitasid hädavajadust), siis oli vist kaur3 see, kes tõstis pastaka ja ütles, et mis saab siis, kui sinu kiirreageerimisplaan püsib kolmel transpordikopteril ja mässulistele jagatakse manpadsid kätte.

Ukrainas see ju nii täpselt läkski. Eks need kopterid ole ka võimalikult, lihstalt küsimusi tekitasid ideed sinna NH-90 klassile iseloomulike summasid kulutada. Mingid äraremonditud UH-1'd oleksid minuarust ka tänases raamistikus täiesti võimalikud (Robinsonide asemele).

1) Viimased 5 kilti võib ka jalgsi liikuda. Ei pea lendama kõige arvatavamat marsruuti mööda. Küsimus on selles 300 km, mis on Narva ja Paldiski vahel (näiteks).
2) Ka PZRK-de vastu on moodsamatel kopteritel kaitsesüsteeme
3) Ega selles ühes kopteris lõpuks nüüd nii palju mehi ka pole. Päris ohutut transpordivahendit pole olemas.
Kopterid on vajalikud.
Ma pigem mõtlen, kas Eestil oleks võimalik midagi sellist soetada, et vajaduse korral distantsilt sildu hävitada või mõnele konkreetsele hoonele suurem pauk panna. Ja mis see üldse olema peaks? Tavalise haubitsatulega on see sild vist mõnevõrra suurem pusimine.

Martin Peeter kirjutas: Ma pigem mõtlen, kas Eestil oleks võimalik midagi sellist soetada, et vajaduse korral distantsilt sildu hävitada või mõnele konkreetsele hoonele suurem pauk panna. Ja mis see üldse olema peaks? Tavalise haubitsatulega on see sild vist mõnevõrra suurem pusimine.

Mingi 155-mm. haubitsa smart-moon oleks ehk esimene valik...

Täna kell 21:40 ETVs debatt julgeolekuteemadel, kohal kuue suurema esindajad.